Tarkusepäev lapsevanemale. Maailm muutub – õpime koos!

Anu Välba

Tele- ja raadiotoimetaja, saatejuht

Anu Välba on Eesti tele- ja raadiomaastikul tegutsenud üle 30 aasta – saatejuhi, toimetaja ja produtsendina. Ta on juhtinud ja toimetanud armastatud saateid „Terevisioon”, „Paar”, „Ringvaade” ning alates 2015. aastast vestlussaadet „Hommik Anuga”. Anu on olnud seotud arvukate muusika-, meelelahutus- ja tähtpäevasaadetega ning juhtinud olulisi otseülekandeid ja suursündmusi. Tema tööd on tunnustatud mitmete tele- ja meediaauhindadega, sealhulgas EFTA parima saatejuhi tiitliga ning Tallinna Ülikooli sajandi vilistlase nimetusega.
Töö ja tegemiste kõrval on Anu ka ühe vahva poja ema.

Jaak Raie

Haridus- ja Noorteameti peadirektor

Jaak Raie on kolme tütre isa. Kaks neist on juba täiskasvanud, kuid teatavasti ei lõpe vanemlus sellega, kui lapsed suureks saavad.

Laste, noorte ja õppimise maailm on Jaagu elus olnud kohal eri nurkade alt. Tema vanaisa oli kauaaegne koolidirektor, Jaak ise on olnud korvpallitreener ning temas on tänaseni kõvasti spordipedagoogi. Ta usub, et areng sünnib harjutamisest, tagasisidest ja sellestki, kui õigel hetkel veidi hoogu antakse.

Täna juhib Jaak Haridus- ja Noorteametit ning puutub iga päev kokku teemadega, mis on väga lähedal ka lapsevanematele: kuidas õppimine ja kool muutuvad, milline on lapsevanema vastutus oma lapse arengu eest, kuidas teha õpiteel häid valikuid ning milliste oskustega tulevikku minna.

Kui Jaak parasjagu hariduse, korvpalliga või muusikaga ei tegele, võib teda leida vee äärest, sest ta on hobikalamees. Kolme tütre isa, treeneri ja haridusvaldkonna juhina toob ta Tarkusepäeval kokku nii isikliku vanemluskogemuse kui ka laiema vaate sellele, kuidas laste ja noorte õppimiseks ning arenguks maailma parimaid võimalusi luua.

Liina Kanter

Haridus- ja Noorteameti haridusuuenduste osakonna juht

Liina Kanter juhib Haridus- ja Noorteametis haridusuuenduste osakonda, mille vastutusvaldkonda kuuluvad jätkusuutlik ja nüüdisaegne õpe, digi- ja tehisintellektioskused, IT- ja inseneeriaharidus, kutseoskused ning kestlikkus.
Liinal on pikaajaline kogemus laste, perede ja võrdsete võimalustega seotud valdkondade kujundamisel. Ta on varasemalt töötanud lastekaitses, ministri nõunikuna perepoliitika valdkonnas ning juhtinud Sotsiaalministeeriumis võrdsuspoliitikate valdkonda. Ta on ka Õiguskantsleri inimõiguste nõukoja ning Kestliku Ettevõtluse Liidu juhatuse liige.
12-aastase poja emana vaatab Liina hariduse muutumisele nii süsteemi ja juhi kui ka lapsevanema pilguga. Ta usub, et me ei saa lapsi ette valmistada kõigeks, mis neid tulevikus ees ootab, kuid saame anda neile oskused, enesekindluse ja toetava keskkonna, mis aitavad muutustega toime tulla. Selleks peavad haridusasutus, kodu ja ühiskond olema valmis koos lastega õppima.

Kairi Kaldoja

Haridus- ja Teadusministeeriumi keelevaldkonna asekantsler

Enne Haridus- ja Teadusministeeriumisse siirdumist töötas Kairi Kaldoja prokuratuuris. Kuigi ta saabus mõnevõrra teisest maailmast, on keel olnud tema jaoks alati oluline töövahend. Õilis eesmärk inimesi kokku tuua, neid ühendada ja end teistele arusaadavaks muuta – keel on suur võimalus, aga ka vastutus. Väärtuse loomine ja riigi heaks tegutsemine on miski, mida ta ei soovi veel mõnda aega mitte millegi vastu vahetada.

Kui Kairi ei oleks aga ülikoolis õigusteadust õppima läinud, oleks ta väga soovinud saada sümfooniaorkestri dirigendiks! See, kuidas panna mitukümmend kunstnikku üheskoos kõlama nii, et igaüks teab, mida teeb, arvestab teistega, soleerib õigel ajal ja laseb seda aegsasti teha ka teistel, on tema jaoks lihtsalt niivõrd apetiitne väljakutse! Iga kord, kui ta näeb Kristiina Poskat orkestri ees, käib tal jätkuvalt väike kadedusenool läbi.

Irene Käosaar

Narva Eesti Gümnaasiumi koolijuht

Olen kogu oma professionaalse elu liikunud hariduse ja lõimumise temaatilist spiraali mööda. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keel teise keelena erialal ning töötanud eesti keele õpetajana vene õppekeelega koolis 8 aastat. Minu järgnev professionaalne teekond viis mind 1999.aastal Integratsiooni Sihtasutuse keelekümbluskeskuse juhi, 2007.aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja ja seejärel 2017.aastal Integratsiooni Sihtasutuse juhi kohtadele. Hinges olen olnud pedagoog ning nii täitsin 5 aastat tagasi oma unistuse ja asusin looma uut riigigümnaasiumi – Narva Eesti Gümnaasiumi, tänaseks juhin lisaks kahte Narva põhikooli ning koos moodustame Narva Eesti Hariduslinnaku. Lähtun oma elus printsiibis, et olen oma väärtusruumis alati mina ise – emana, õena, sõbrana, kolleegina, elukaaslasena, tütrena, juhina.. olen kahe täiskasvanud poja ema ja ühe ägeda poisi vanaema – just nemad kolm on minu maailma kese ja tagala.

Triin Kahre

Psühholoog, pereterapeut ja koolitaja

Triin Kahre on psühholoog, pereterapeut ja koolitaja, kellel on pikaajaline kogemus nii õpetaja kui ka koolipsühholoogina. Viimased kümme aastat on ta pühendunud tööle peredega, keskendudes eelkõige peresuhetele ja nende toimimisele.
Lisaks praktilisele tööle peredega õpetab Triin perepsühholoogiat ja -teraapiat erinevatele spetsialistidele, üliõpilastele ning tulevastele pereterapeutidele. Samuti superviseerib ta juba tegutsevaid terapeute, toetades neid nende professionaalses arengus.
Triin on pikaajalises kooselus, kolme tütre ema, kellest kaks on juba täiskasvanud. Vabal ajal meeldibl reisida, kvaliteetseid krimisarju vaadata ning tennist mängida.

Umberto Geerts

Sotsiaalpedagoog, koolitaja, õpetaja

Umberto on sündinud Hollandis ning õppinud sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat. Peaasi.ee koolitajana viib ta läbi vaimse tervise esmaabi koolitusi lastevanematele ja noortele, dialektilise käitumisteraapia rühmi noortele ning "Räägime Lastest" meetodi rakendajate koolitusi.
Tartu Herbert Masingu Koolis töötab ta sotsiaalpedagoogi ja õpetajana ning vastutab psüühikahäiretega laste vanematele mõeldud lapsevanemate kooli eest. Viimased üle kümne aasta on ta töötanud vanemluskoolitajana, viies läbi programme „Imelised aastad“ ja „Hoolivad isad“.
Umberto elab Tallinnas ning on kolme poja (6-, 10- ja 14-aastased) isa.

Karmen Maikalu

Koolipsühholoog, pereterapeut

Karmen Maikalu on psühholoog, pereterapeut, koolitaja ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht, kellel on enam kui 25 aastane töökogemus. Ta esineb sageli meedias ja erinevatel konverentsidel vanemluse ning laste ja noorte vaimse tervise teemadel, olles nende valdkondade kirglik eestkõneleja. Karmen ühendab oma esinemistes teaduspõhised lähenemised, pikaajalise praktilise kogemuse ning oskuse käsitleda keerulisi teemasid arusaadavalt ja elulähedaselt. Eesti Vabariigi president on tunnustanud tema tööd Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ning mitmed aastad on ajakirjanikud valinud ta saja mõjukaima eestlase hulka.

Tauri Tallermaa

Mälutreener ja koolitaja

Tauri Tallermaa on hariduselt raamatupidaja, kuid tal on töökogemusi lisaks ka nii finants- kui ka turundusmaailmast. 2001. aastal liitus ta Kiirlugemiskooli meeskonnaga ning aasta hiljem, pärast kohtumist kaheksakordse mälu maailmameistri Dominic O’Brieniga, omandas ta mälutehnikad ja hakkas mälutreeninguid läbi viima. Mälu teemad seonduvad esmalt tähelepanu ja keskendumisvõimega, mistõttu on üha suurem fookus läinud tänases kiires maailmas nende omaduste treenimisele. Lisaks koolitab ta süsteemse mõtlemise ja kordamise, suhtlemise ja müügi, läbirääkimiste ja enesekehtestamise, avaliku esinemise ning õppimise ja õpetamise teemadel. Mälu teemadel on ta kirjutanud kaks raamatut – 2019. aastal ilmus „Ajulugu“ ning 2024. aastal „Kivi-paber-käärid“.

Õnne Uus

Hariduspsühholoogia õppejõud, kliiniline psühholoog, pereterapeut, Tallinna Ülikooli teadlasgrupi PeVa (Pere ja Vanemlus) liige

Õnne Uusil on magistrikraad psühholoogias ja doktorikraad haridusteadustes ja ta töötab haridusteaduste instituudis hariduspsühholoogia lektorina. Ta on pikalt olnud kliiniline psühholoog koostööna Tartu Ülikooli Kliinikumiga (Geneetika ja Harvikhaiguste keskus) ja Tallinna Lastehaiglas. Ka perekonnapsühhoterapeudina, mh individuaalsete erinevuste ja puuetega laste ja nende vanematega töötades.

Õnne Uusi kirg on psühholoogiast teadaolev psüühika areng ja küpsemine ning vajalikud tingimused – mis võimaldab õppimist. Tema fookus on: täidesaatvad funktsioonid ja kui olulist rolli tähendusliku õppimise juures omab õppekeskkond. Õnne uurib ja õpetab, kuidas perekond, õpetaja, eakaaslased ja ka õpilane ise saavad mõjutada seda, mis toimub õppija peas ja mälu töös.

Ta teab, et õppimine on äge - elumuutev kogemus.

Õnne Uusi tugevus on jagada tõenduspõhist teadmist, kuidas parimal viisil rakendada inimaju mõtlemise võimekust igas ajahetkes nii, et õpitu oleks ka edaspidi kasutatav ning õpitud teadmised pidevalt edasi täiendatavad
 

Liisi Koikson

Lapsevanem, laulja

Suurema osa oma elust on Liisi Koikson saanud ennast lauljaks ja esinejaks nimetada. Sel aastal täitub tal kümme aastat emaks olemist. Kui varem sai ta teiste ees esitleda enamasti seda, milles ta hea on, siis viimased aastad on näidanud, et lapsevanema roll paljastab halastamatult tema vajakajäämisi argistes oludes.

Suurim õppetund on olnud koos oma lastega kasvades mõista, kuidas neid päriselt toetada ja samas endale hingamisruumi jätta. Kellelegi nõu anda ta ei julgeks, sest meie kõigi elupusled on nii erinevad. Küll aga tuleb ta oma kogemust jagama – ja võib-olla saab keegi äratundmises kaasa noogutada. Vahel piisab sellestki.

Mustafa Çelik

Lapsevanem, teleoperator

Olen Eestis elanud juba 18 aastat. Kohe alguses asusin tööle Eesti Televisioonis operaatorina ning selle aja jooksul olen saanud kaasa lüüa paljudes Eesti telemaastiku suurimates ja olulisemates projektides. Olen töötanud selliste saadetega nagu „Terevisioon“, „Pealtnägija“, „Eesti Laul“ ja „Eesti otsib superstaari“, samuti olnud laulu- ja tantsupeol, vabariigi aastapäeva paraadi ning paljude teiste suurte sündmuste ja telesaadete operaator.

Kõige selle kõrval on minu jaoks oluline olla hea isa ning anda oma panus ka ühiskonda. Pean ennast töökaks, kohusetundlikuks ja avatud Eesti inimeseks. Olen Eestiga sügavalt seotud ning võin ausalt öelda, et pean ennast Eesti patrioodiks.
 

Uljana Kuzmina

Lapsevanem, ERRi teleajakirjanik

Uljana Kuzmina on töötanud televisiooniajakirjanikuna juba 19 aastat ning viimastel aastatel teinud seda nii eesti kui ka vene keeles. Nende aastate jooksul on ta töötanud uudistes ja saanud inimeseks, kes hilineb ainult õudusunenägudes, teinud intervjuusid ja õppinud inimesi kuulama ning juhtinud tundidepikkuseid otse-eetreid, mis on õpetanud töötama pinge tipus ja samal ajal huumorimeelt säilitama.

„Mul on kõige naljakam ema,“ ütleb tema üheksa-aastane poeg, kui Uljana teda koolitööde tegemisel aitab. Ilma huumorita oleks tõesti keeruline, sest tema poeg õpib eestikeelses koolis ja võib öelda, et Uljanagi õpib natuke koos temaga algkoolis. Igatahes on tänu pojale tema eestikeelne sõnavara viimastel aastatel märgatavalt rikkamaks saanud ning ta on õppinud, et ka emal võib olla täiesti normaalne öelda: „Ma ei tea, vaatame koos järele".
 

Ruslan Trochynskyi

Lapsevanem, muusik, muusikaõpetaja

Ruslan Trochynskyi on sündinud Ukrainas ja omandanud muusikaalase kõrghariduse Ukraina Rahvuslikus Muusikaakadeemias Kiievis. Alates 2004. aastast elab ja töötab ta Eestis ning on Eesti kodanik.

Ruslani kakskeelses peres kasvab 3 last, kellega koos tähistatakse mõlema kultuuri olulisi tähtpäevi ja traditsioone.

2005. aastal asutas ta Eesti Ukraina folk rock ansambli Svjata Vatra, millega on esinetud 23-s maailma riigis. Lisaks on ta koos tütar Rute Trochynskyiga esinenud arvukatel kohalike omavalitsuste sündmustel. Koostöös Eesti Pärimusmuusika Keskusega ja Eesti Kontserdiga on Ruslan andnud koolides ja lasteaedades loeng-kontserte ligi 20 aastat. 7 aastat on ta töötanud üldhariduskoolis muusikaõpetajana.

Ruslanil on nii muusikuna, muusikaõpetajana ja lapsevanemana tekkinud mitmekülgne kogemus ja ülevaade sellest, mis üle Eesti nendes teemades toimub.