Selleks püüame läbi avaliku kommunikatsiooni avada nende ametite olemust ja nüüdisaegset sisu; toetame läbi heade praktikate ja näidete levitamise mitteformaalse ja formaalse õppe lõimimist, nüüdisaegse õpikäsituse rakendumist ning töötajaid väärtustava organisatsioonikultuuri arendamist; edendame haridusühenduste võimekust panustada õpetajaameti järelkasvu tagamisse; panustame haridusvaldkonna atraktiivsust edendavate võrgustike tegevusse ning korraldame erinevaid õpetajaametisse sisenemise inspiratsiooniüritusi nii noortele kui ka ametivahetust kaaluvatele täiskasvanutele. Õpetajaameti väärtustamisele suunatud tegevustes juhindume tunnuslausest "Õpetajad loovad homse Eesti".
Õpetajaamet on hariduspoliitika fookuses olnud aastaid. Kuigi jätkuvalt on meie eesmärk, et õpetajaamet oleks ühiskonnas senisest veelgi rohkem väärtustatud ning kujuneks atraktiivseks karjäärivalikuks töö jaoks sobivaimatele nende vanusest ja soost sõltumata, oleme alates 2024. aastast oma fookust laiendanud, hõlmates järelkasvu tagamise suunalistesse tegevustesse ka noortevaldkonna töötajad – huvikoolide õpetajad, huvitegevuse juhendajad, noorsootöötajad, treenerid.
Aastatel 2023–2029 tegeletakse haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu edendamisega Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ (HANO) raames.
2021. aastal viis OÜ Eesti Uuringukeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel üldhariduskoolide 16–19-aastaste õpilaste, bakalaureuseõppe 1.–2. aasta üliõpilaste (v.a õpetajaks õppijad), 35–50-aastaste Eesti elanike ning üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajate seas läbi uuringu "Õpetajaameti kuvand ja atraktiivsus" (2021), kust joonistuvad välja järgmised trendid:
- Võrreldes 2016. aastal TNS Emori läbi viidud õpetajaameti maineuuringuga väärtustatakse õpetajaametit ühiskonnas tunduvalt kõrgemalt, kuid õpetajate enda hinnang oma ametile on endiselt madal.
- Õpetajate maine on kõige parem 35–50-aastaste Eesti elanike seas, mõnevõrra madalamalt hindavad seda õpilased ja üliõpilased ning kõige madalamalt õpetajad ise.
- Kui 2016. aastal soovis pigem või kindlasti õpetajana töötada kolmandik 35–50-aastastest elanikest, siis 2021. aastal on see soov neljandikul. Ka õpilaste seas on toimunud positiivne muutus – 2016. aastal vastas ainult 16% õpilastest, et soovib tulevikus pigem või kindlasti õpetajana töötada, siis 2021. aastal on see soov ligi 30% õpilastel. Üliõpilastel on õpetajana töötamise soov endiselt kõige suurem – tulevikus sooviks pigem või kindlasti õpetajana töötada ligikaudu 40% üliõpilastest (näitaja pole võrreldes 2016. aastaga muutunud).
- Sihtgruppide jaoks muudaks ameti atraktiivsemaks kõrgem töötasu, väiksem tööstress, mõnusam ja vabam tööõhkkond, toetav juhtimiskultuur ning suurem tugi alustavale õpetajale.
- Kui õpetajad peaksid praegu seisma uuesti ametivaliku ees, otsustaks ligikaudu neljandik neist kindlasti uuesti õpetajaameti kasuks ja üle 40% valiks samuti pigem selle ameti. Võrreldes 2016. aastaga on sel teemal toimunud positiivne muutus. Pigem või kindlasti uuesti õpetajaameti kasuks otsustajate osakaal on kümnendiku võrra kasvanud ning pigem või kindlasti seda ametit mittevalijate osakaal on peaaegu samavõrra kahanenud.
- 35–50-aastaste Eesti elanike arvates tagavad nii väärika ühiskondliku koha kui ka võimaldavad teha igapäevatöös ühiskonnale suuri ja olulisi asju esmajoones arsti- ja õpetajaamet. Sama meelt on 16–19-aastased õpilased ja bakalaureuseõppe 1.–2. aasta üliõpilased.
- Õpetajate hinnangul kirjeldavad nende ametit kõige paremini märksõnad nagu pidev õppimine ja areng, ühiskonnale oluline töö, mis mõjutab oluliselt inimeste elusid ning pikk suvepuhkus. Kõik teised sihtrühmad seavad solidaarselt esimeseks märksõnaks ühiskonnale oluline töö, mis mõjutab oluliselt inimeste elusid. Õpilased ja üliõpilased toovad teisena välja töökoha stabiilsuse ja kolmandaks pideva õppimise ja arengu. Noorte sihtrühmad peavad oluliseks ka võimalust töötada erinevates kohtades Eestis. 35–50-aastased elanikud toovad teisena välja pika suvepuhkuse, millele järgnevad pidev õppimine ja areng ning töökoha stabiilsus
Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostöös on valminud õpetajatööd väärtustav kommunikatsioonimaterjalide kogum. Kogumi kõige olulisem element, õpetajaameti logo kannab sõnumit "Õpetajad loovad homse Eesti". Lisaks sisaldab materjalikogum fotopanka Eesti õpetajatest, ettekannete esitluspõhja ja õpetajaameti töökuulutuse kujunduspõhja.
Materjalid on mõeldud kasutamiseks nii õpetajatele, koolijuhtidele, ülikoolidele, hariduselu edendajatele kui ka kõigile neile, kes soovivad esile tuua õpetajate töö väärtuslikku panust ühiskonna arengusse. Kõik meie elluviidavad mainetegevused kannavad ühist visuaalset keelt.
Materjalide kasutusvaldkond on väga lai: näiteks logo saab paigutada nii kooli kodulehele kui ka erinevatesse sotsiaalmeediakanalitesse. PowerPoint esitluspõhja võib kasutada haridusteemalistes ettekannetes – olgu selleks ülesastumine konverentsil või esinemine valdkondlikul seminaril, aga ka koosolekutel, infopäevadel või majasisestel koolitustel. Pildipangast leiab seitsme õpetaja (Jaak-Albert Metsoja, Eerik Säre, Reesi Kuslapi, Leesi Peedumäe, Kätlin Kallase, Juhan Kolki ja Ilona Sääliku) eripalgelised fotod.
- Kõik materjalid on vabalt kasutatavad ja kättesaadavad www.õpetaja.eu leheküljel.
Gümnasistidele suunatud e-tund "Kuidas minust saab õpetaja?"
1.aprillil toimus Haridus- ja Noorteameti ning Tagasi Kooli MTÜ koostöös e-tund "Kuidas minust saab õpetaja?", milles õpetajatöö erinevaid külgi avasid Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi bioloogia- ja keemiaõpetaja Marion Villemson ning Rocca al Mare Kooli füüsika-, geograafia- ja loodusõpetuse õpetaja Robert Reesar.
E-tunnis saab ülevaate sellest, kuidas igapäevaselt laval särada ehk kuidas ja miks õpetajaks saadakse; mida õpetamine üldse tähendab ning kus elus õpetamisoskuseid võib veel vaja minna ning missuguseid ülesandeid tänapäevane õpetajatöö sisaldab
- Lelet Aavik-Part – kooli arendusjuht (Saaremaa)
- Kristiina Agu – klassiõpetaja (Harjumaa)
- Helen Altin-Ilves – inglise keele õpetaja, võõrkeeleõpetajate mentor ja arendusjuht (Tartumaa)
- Kati Bakradze-Pank – humanitaarainete põhikooli valdkonna juht, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige (Tallinn)
- Dina Begic – sotsiaalainete, demokraatia ja maailmahariduse õpetaja, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liige (Tallinn)
- Pille Eha – klassiõpetaja, matemaatikaõpetaja (Järvamaa)
- Merit Eier – füüsika- ja keemiaõpetaja, klassijuhataja (Pärnumaa)
- Helena Elgindy – ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, klassijuhataja, maailmahariduse koordinaator (Võrumaa)
- Pille Granovski – klassiõpetaja, haridustehnoloog (Tartumaa)
- Veronika Grigorjev – matemaatikaõpetaja (Tallinn ja Põlvamaa)
- Kätlin Jürna – ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse liige (Ida-Virumaa)
- Kadri Karon – kunstiõpetaja (Pärnumaa)
- Anu Kell – eesti keele ja kirjanduse õpetaja, aasta kirjandusõpetaja 2024, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige (Tallinn)
- Viivika Keskküla – loodusõpetuse, kodunduse, käsitöö ja inimeseõpetuse õpetaja, haridusmentor, KiVa-koolitaja (Tartu)
- Mery-Liis Kolbak – inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja (Harjumaa)
- Kaidi Kolsar – karjäärijõustaja, valikainete „Kultuur, kirjandus ja keel“ ning „Õigusruum ja politoloogia“ õpetaja, haridusmentor (Harjumaa)
- Kristiine Kurema – eesti keele ja kirjanduse õpetaja (Harjumaa)
- Reesi Kuslap – ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, valikaine „ Õpetaja kui juht“ õpetaja (Harjumaa)
- Joanna Laane – klassiõpetaja (Tartu)
- Reelika Laes – ajalooõpetaja kutsehariduskoolis ja geograafiaõpetaja üldhariduskoolis, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse liige (Raplamaa)
- Pille Laine – klassiõpetaja (Tartumaa)
- Reelika Lippur – kutseõpetaja (Järvamaa)
- Sirje Lulla – haridustehnoloog, bioloogia, ökoloogia, loodusõpetuse ja informaatika õpetaja, ringijuht, klassijuhataja (Saaremaa)
- Triinu Tints – üldharidusaine õpetaja, sotsiaalainete õpetaja kutsekoolis (Viljandimaa)
- Maria Toom – klassiõpetaja (Tallinn)
- Anna-Liisa Nurgamaa – geograafiaõpetaja (Lääne-Virumaa)
- Kadri Pajo – klassiõpetaja (Tallinn)
- Leesi Peedumäe - TÜ haridusteaduste instituudi õppejõud, reaal- ja loodusteaduste õpetaja (Tallinn)
- Triinu Pääsik – endine õpetaja, haridusmentor (Harjumaa)
- Anu Ratasep – inglise keele õpetaja, klassijuhataja, Rohelise kooli töörühma liige, kooli Erasmus+ koordinaator, Eesti Lugemisühingu liige (Tallinn)
- Ellen Rosimannus – saksa ja inglise keele õpetaja, kooli Erasmus+ koordinaator, Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi liige (Järvamaa)
- Liis-Marii Roosnupp – klassiõpetaja (Tartu)
- Katri Sild – abiõpetaja, õpiabi õpetaja (Harjumaa)
- Ilona Säälik – haridustehnoloog (Tallinn)
- Kätlin Takk – kooli arendusjuht, juhiabi (Harjumaa)
- Katrin Taniste – ajaloo õpetaja, haridustehnoloog (Harjumaa)
- Svetlana Udras – eripedagoog, HEV-koordinaator (Tallinn)
- Anu Uusmaa – klassiõpetaja (Tartu)
- Kristiina Vaikmets – klassiõpetaja, Liikuma Kutsuva Kooli koolitaja (Viljandimaa)
- Leelo Valgma – õppejuht, klassijuhataja (Tallinn)
- Karola Velberg – soome keele õpetaja, soome keele õppejõud TLÜs (Harjumaa)
- Marion Villemson – bioloogia- ja keemiaõpetaja (Tallinn)
- Maarja-Liisa Vokksepp – eesti keel ja kirjanduse õpetaja (Tallinn)
- Reelika Väli – informaatika õpetaja, haridustehnoloog, klassijuhataja, ringijuht (Harjumaa)
- Kaidy Õismets – klassijuhataja, matemaatikaõpetaja (Harjumaa)
- Eerik Säre – füüsikaõpetaja (Tartu)
Aastatel 2015-2023 ellu viidud tegevused
2021.–2023. aastal viidi neljal korral läbi viie kuu pikkust inspiratsiooniprogrammi kõikide erialade bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe üliõpilastele (v.a õpetajakoolituse tudengid), kes olid valmis kaaluma õpetajaametit kui üht võimalikku karjäärivalikut. Programmi eesmärk oli tutvustada õpetajatööd kaaluvatele tudengitele õpetajaameti võimalusi, töö rõõme, muresid ja väljakutseid.
Tegevuste käigus külastati mitmeid koole Eestimaa erinevais paigus, et näha, kuidas toimub tänapäevane õppetöö.
Programm koosnes viiest moodulist:
- I moodul
Mooduli raames anti ülevaade sellest, missugune on õpetaja roll tänapäeval, milline on kaasaegne kool, millised on kaasaegsed trendid ja teadmised õppimisest ja õpetamisest, mis on haridusinnovatsiooni tuum ning millistel tasanditel on võimalik sekkumist luua.
- II moodul
Moodul keskendus sellele, kuidas iseenda ja teiste õppimist ja arengut toetada ning kuidas anda tagasisidet kolleegidele, õpilastele ja lapsevanematele, mis on koostöine õppimine ja õpetamine ning kuidas ennetada ja lahendada konflikte.
- III moodul
Mooduli raames käsitleti õpetajatöö eetikat, õppimise ja õppetunni disainimist, tagasiside vastuvõtmist ja tõlgendamist ning läbipõlemise ennetamist.
- IV moodul
Moodul hõlmas tutvumist Eesti haridussüsteemiga ja erinevate Eesti koolide külastamist.
- V moodul
Mooduli raames võeti vaatluse alla õpetajate olemasolevad koostöövõrgustikud ning õpetajaks õppimise võimalused. Toimus ka tunni andmise refleksioon ja lõpuprojekti tutvustus.
30. septembril 2020 toimus õpilaste inspiratsiooniseminar "Loo oma unistuste koolitund!". Seminari saab järele vaadata SIIN.
2020. aasta septembris toimunud seminaril pakuti noortele võimalust kohtuda muusikaettevõtja ja saatejuhi Reigo Ahvenaga, kes jagas nippe ja kogemusi, kuidas haarata publiku tähelepanu ja valmistada ette eriti põnev koolitund! Oma kogemusi ägeda koolitunni üles ehitamiseks jagas ka Jaan Poska Gümnaasiumi õpetaja Eerik Säre! Päeva modereeris inspiratsioonikõneleja ja koolitaja Harald Lepisk.
Seminari saab järele vaadata SIIN.
Novembris 2020 toimunud seminar oli suunatud 35–50-aastastele spetsialistidele, kes tunnevad huvi õpetajaameti vastu ning kaaluvad karjääripööret. Osalemise tingimuseks oli magistrikraad või selle omandamine paari aasta jooksul.
Inspiratsiooniseminari raames kohtusid osalejad tippjuhtidega koolidest ning inspireerivate õpetajatega, kes on karjääris teinud pöörde ning asunud tööle õpetajana. Seminar andis ülevaate sellest, milline on kaasaegne kool töökeskkonnana, milline on tänapäevane vaade õpetajaametile ning millised põnevad arengud õpetajate töös ees ootavad. Samuti kaasaegsetest käsitlustest õppimisele ja õpetaja rollile õppimise toetamisel. Seminaris võeti vaatluse alla ka osalejate tugevused ja karjääritee planeerimine.
Seminari modereeris Harald Lepisk. Koolitajatena lõid kaasa Tauri Tallermaa ja Tiina Saar-Veelmaa. Inspireerivaid kogemusi jagasid koolijuhid Henrik Salum (Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Marjeta Venno (Tartu Erakool ProTERA) ning karjääripöörde teinud õpetajad Jaak-Albert Metsoja (Tartu Rahvusvaheline Kool) ja Svetlana Udras (Lasnamäe Gümnaasium).
Seminari saab järele vaadata SIIN.
2021.–2023. aasta jooksul neljal korral ellu viidud tasuta inspiratsiooniprogrammi eesmärk oli kokku tuua, innustada ja julgustada inimesi, kes kaaluvad oma järgmise karjäärivalikuna õpetajaametit. Oodatud olid ka need, kes on kunagi õpetajaks õppinud, pole selles ametis töötanud või on vahepeal valinud teise karjääritee ning kaaluvad nüüd õpetajaametisse naasmist;
Nelja mooduli raames anti ülevaade, mida õppimine ja õpetamine tänapäeval endast kujutavad ning millised on paindlikud võimalused õpetajana tööle asumiseks. Osalejad said ülevaate sellest, milliseid rolle õpetaja tänapäeval täidab ning mida õpetajalt oodatakse. Samuti võeti vaatluse alla õpetajaametiga seonduvad hirmud ja müüdid. Programmi raames oli võimalik minna ka õpetajale töövarjuks ning näha, milline on tema igapäev ning õpiti tundi kavandama ja läbi viima. Pühendati aega ka sellele, et selgitada välja, milline on igale osalejale sobiv tee õpetajaametisse sisenemiseks ning programmi lõpuks valmis igal osalejal selle suunas liikumiseks personaalne tegevusplaan.
Programmi moodulites käsitletu detailsemalt:
- I moodul
Minu isiklik motivatsioon. Õpetajaameti maine. Õpetaja kompetentsid, rollid ja tema töö mõju. Nüüdisaegne õpikäsitus ja ennastjuhtiv õppija.
- II moodul
Kuidas tulla toime hirmudega? Enesekehtestamine, enesejuhtimine, toimetulek stressiga.
- III moodul
Refleksioon. Kuidas toimuvad erinevad grupiprotsessid? Õpistrateegiad. Tunni kavandamine. Arendav tagasiside.
- IV moodul
Õpetajaks õppimise erinevad võimalused. Karjääri planeerimine ja isikliku tegevuskava koostamine.
Igal täiskasvanul on oma koolikogemus, mis mõjutab tema suhet kooli ja laiemalt kogu haridusvaldkonnaga. Samuti mõjutavad inimeste arusaamisi meediakajastused õpetajatest. Selleks, et ühiskond näeks õpetajaametit läbi õpetajate silmade ning mõistaks, missugused on praegused õppimise ja õpetamise suunad ning mis on õpetajaameti positiivsed küljed, on oluline, et õpetajad ise oma töö sisu nähtavaks teeksid. Programm “Õpetaja – hariduse kõneisik” kutsutigi ellu, et viia hariduselus toimuv laiemale avalikkusele lähemale.
Aastatel 2020-2023 kuuel korral läbi viidud programmi käigus said osalejad teada, kuidas kujuneb ameti maine ning kuidas luua endale unikaalne persoonibränd. Õpiti, kuidas olla suurepärane avalik esineja ja oma sõnumeid mõjusalt edasi anda ning saadi professionaalide käe all harjutada, kuidas kirjutada mõjusaid tekste, neid levitada ning kuidas intervjuusid anda.
Programm oli suunatud üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajatele, keda iseloomustas
- vähemalt kolm aastat õpetajatöö kogemust;
- armastus õpetajatöö vastu;
- elukestva õppimise loomupäraseks vajaduseks pidamine;
- nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtumine oma töös;
- väga head suhtlemis- ja eneseväljendusoskused;
- sotsiaalmeedia konto olemasolu või valmidus see endale luua;
- valmisolek osaleda kõikides programmi moodulites.
Programm koosnes viiest moodulist:
- I moodul. Teemad: maine, kuvand ja bränd; kommunikatsiooni põhitõed.
- II moodul. Teema: persoonibränd.
- III moodul. Teemad: argumenteerimisoskus, liftikõne ja kirjaliku loo jutustamise põhitõed.
- IV moodul. Teemad: avalik esinemine; videotreening; loo jutustamine sotsiaalmeedias.
- V moodul. Teemad: toimetulek negatiivse tagasisidega; video töötlemine.
Pildil "Õpetaja – hariduse kõneisik" V lennu vilistlased
Augustis 2022 korraldati õpetajate järelkasvu häkaton, et otsida koos ärksate hariduselu entusiastidega lahendust meie hariduselu olulisemaile probleemile – kuidas tagada, et igal Eesti õpilasel on ligipääs headele õpetajatele.
Kahepäevasel häkatonil osalesid õpetajad, koolijuhid, õppejõud, koolipidajad, haridusühenduste liikmed ning haridusentusiastid. Häkatoni arendusmeeskondade töö metoodika lõi Haridusdisaini Keskuse meeskond Merike Rehepapp ja Helen Arov. Sotsiaalsel häkatonil panime tavapäraselt rohkem rõhku probleemi juurpõhjuste ja sekkumiskohtade tuvastamisele. Seepärast oli oodatav tulemus, kuhu arendusmeeskonnad jõuavad, ideekavand, mis võiks lahendada õpetajate järelkasvu probleemi.
Lisaväärtusena pakkus häkaton osalejatele uudseid vaatenurki, seoseid, küsimusi ja avastusi, millesse sekkumine avaldab õpetajate järelkasvu probleemile mõju. Nad kogesid asutuste ülest koostööd, põnevaid arutelusid ja leidsid uusi mõttekaaslasi. Osalejad nägid võimalusi asju teistmoodi vaadata, nendest mõelda ja toimida.
Häkatoni juhtis innovatsiooniprogrammide moderaator ja haridusvaldkonna ettevõtja Harald Lepisk ja arendustöö metoodika autor Merike Rehepapp. Meeskondade mentoritena lõid kaasa Helen Arov, Piret Jeedas, Kristi Klaasmägi, Liina Kurvits, Helelyn Tammsaar, Daniel Kotsjuba, Ave Habakuk, Elina Peekmann, Sten Kapten ja Mereli Mändmets.
Tutvu mentoritega lähemalt siin:
Häkatoni žüriisse kuulusid Jaak Raie (Harno), Kristi Vinter-Nemvalts (Haridus- ja Teadusministeerium), Pirkko Valge (Heateo SA), Märt Aro (DreamApply, Nordic EdTech Formum "N8").
Häkatoni auhinnafond oli 3000 eurot ja selle pani välja Heateo Haridusfond. Lisaks valis žürii välja kolm meeskonda, kes pääsesid edasi mentorprogrammi oma ideed edasi arendama. Mentorprogramm kestab septembrist detsembrini 2022 ja seda viib ellu Heateo SA.
Õpetajate järelkasvu häkatonil esitletud lahendusideed:
- Muukeelsetele õpilastele tõenduspõhine ja õppijat toetava koolimudeli loomine. Seeläbi saab toetatud muukeelse õpilase identiteedi kujunemine ja tema lõimumine Eesti ühiskonnaga. Soovitakse tagada, et igale muukeelsele lapsele oleks ligipääs kvaliteetsele eestikeelsele haridusele. Koolimudeli loomisel peetakse oluliseks, et tagatud oleks nii õpilaste kui õpetajate psühholoogiliste baasvajaduste toetamine. Luuakse õpilase identiteedi kujunemist toetav koolikeskkond.
- Rakendus, mis aitab kokku tuua õpetajate probleeme ja vajadusi (nõu ja vajaliku spetsialisti tugi, arenguvajaduste koondamine jms). Rakendus aitab juhtkonnal oma kooli õpetajaid teadlikumalt toetada ja hoida. Tõuseb töörahulolu ja õppetöö kvaliteet.
- „Intellektuaalne treeningsaal“ koos partnerõpetajaga, et regulaarselt kohtuda ja üheskoos reflekteerida. Jagatakse ka eneseanalüüsi küsimustele baseeruvaid tehnikaid, mida kohtumistel kasutada. Eesmärgiks on õpetajate eneseanalüüsi toetamine ja eneseteadlikkuse kasvatamine enesearengu soodustamiseks ja läbipõlemise ennetamiseks.
- Programm gümnaasiumidele, et jõuda inspireerivate õpetajate abil Z-generatsiooni noorteni, näitamaks neile õpetajaameti positiivseid külgi ning perspektiive. Programmi tegevuste hulka kuuluvad nt. õpetajaametit tutvustavad valikkursused, õpetajate päeval kasutatav programm, õpilase märkamine ja suunamine, kõneisikute kaasamine.
- E-platvorm alustavale õpetajale, mis pakub alustavaid õpetajaid toetavaid koolitusi, häid praktikaid ja kogenud kolleegide tuge. Eesmärk on viia alustav õpetaja kokku talle vajalikuga ning märgata tema vajadusi õpetajaametis alustades, et alustav õpetaja ei jääks üksi ja ilma vajaliku toeta.
- Saatesari – meeskond tippjuhtidest ja haridusvaldkonna ekspertidest, kes muudavad koolikeskkonda. Eesmärk on muuta koolide juhtimiskultuur ja töökeskkond kaasaegseks ja motiveerivaks, et olemasolevad õpetajad töötavad seal rõõmuga ja kool on atraktiivne noortele tulevastele õpetajatele.
- Toetava disainerite meeskonna saatmine väikekooli, mis aitab väikekoolil 1 a. jooksul koosdisaini ja toetamise protsessis jõuda päriselt toimuva nihkeni ja nüüdisaegse õpikäsituse juurdumiseni õpetajate seas. Meil ei ole vaja maailma parimat kooli. Meil on vaja kooli, mis on maailma jaoks parim!
- Uuring meeste seas, miks mehed kooli õpetajaks ei tule ja kuidas nad tahaksid kooli tulla? Sellist uuringut ei ole varasemalt Eestis tehtud. Politseisse ja päästeametisse tuleb mehi tööle olenemata õpetajaametiga sarnasest palgatasemest. Seega palk ei ole ainus kriteerium, miks mehed õpetajaks tööle ei tule. Uuringu tulemusel saab teha tõenduspõhiseid tegevusi soolise tasakaalu tagamiseks koolides.
- Õppivate õpetajate võrgustiku loomine. Õpetajad kohtuvad regulaarselt, tegelevad enesearenguga ja toetavad üksteist. Kogemuste jagamine üle Eesti. Huvilised saavad liituda Facebooki grupiga "Õppivate õpetajate võrgustik".
Mentorprogrammi pääsesid ja 1500 eur eripreemia said meeskondade ideed:
- Programmi loomine gümnaasiumidele, et luua side Z-generatsiooni ja kooli, kui võimaliku tööandja vahel.
- Saatesari – meeskond tippjuhtidest ja haridusvaldkonna ekspertidest, kes muudavad koolikeskkonda.
- E-platvorm alustavale õpetajale, mis pakub neile vajalikku tugisüsteemi.
Heateo Haridusfondi eripreemia 1500 eurot sai:
- Muukeelsetele õpilastele tõenduspõhine ja õppijat toetava koolimudeli loomine.
Häkatonil panustanud meeskondade tööst sai Harno ja HTM palju sisendit oma tegevuskavadesse, aitamaks koostöiselt saada uusi õpetajaid kooli, arendada ja toetada alustavaid ning tänaseid õpetajaid ning muuta koolikeskkond ja juhtimiskultuur kaasaegseks ja koostöiseks.
25.-26.08.2022 Tallinna Saksa Gümnaasiumis toimunud ürituse fotod (autor: Taavi Leppiman): https://bit.ly/3RhfFsZ
Vaata, mis on saanud häkatoni ideedest edasi!
Õpetajate järelkasvu häkatoni ja mentorprogrammi rahastas Euroopa Sotsiaalfond.
Lisainfo
Laura Köidam
Haridus- ja Noorteamet
Projektijuht
[email protected]
Jana Liiv
Haridus- ja Noorteamet
Projektijuht
[email protected]
Viimati uuendatud 13.10.2025
