Õppekorralduse eeskiri, infomaterjalid ja kirjandus

Siit lehelt leiad täiendkoolituste õppekorralduseeskirja, laiemale üldsusele huvipakkuvate teemade ülevaated ning haridusasutuste juhtidele suunatud kirjandust.

Pakume mitmesuguseid koolitusi haridus- ja noortevaldkonna töötajatele. Peamine koolituste korraldaja on koolituskeskus, kuid vastavalt vajadusele pakuvad koolitusi ka teised osakonnad.

Harno tegutseb täienduskoolitusasutusena (EHISE reg 77001292). Koolitustegevuste korraldamisel lähtutakse täiendkoolituste õppekorralduse eeskirjast, millega on kehtestatud täienduskoolituse õppekorralduse ja tegevuse kvaliteedi tagamise alused. 

Harno ESF toel toimuvatel digikoolitustel on võimalik TASUTA* osaleda lasteaias, üldhariduskoolis ja kutsekoolis töötaval:

  • õpetajal
  • tugispetsialistil (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed)
  • haridustehnoloogil
  • õppejuhil
  • õppeasutuse juhil (direktor)
  • muul koolimeeskonna liikmel, kelle tööülesannetest tulenevalt on koolitusel osalemine vajalik

*Koolitus on tasuta tingimusel, et see lõpetatakse. Koolituse korraldajal on õigus kulude kompenseerimiseks saata arve (summas, mis on märgitud kursusel osalemise hinnaks) osalejale juhul, kui koolitus jääb lõpetamata mittemõjuvatel põhjustel.

Kuna koolitustel on osalejate arv piiratud, siis on oluline meile teada anda, kui oled koolitusele registreerunud, kuid Sul ei ole võimalik osaleda. Nii saame vabanenud koha pakkuda ootenimekirjas olijale. Samuti palume eelnevalt hinnata, kas Sul on koolitusel osalemiseks ning sisuliste kodutööde tegemiseks piisavalt aega ja võimalust, sest koolituse mittelõpetanud võtavad koolitusel osalemise võimaluse kelleltki teiselt.

Kui koolitus toimub veebis, siis veebinaride korral on osalemiseks vajalik süle- või lauaarvuti, osaleda saab ka nutiseadme kaudu.  Vajalik on kõlarite või kõrvaklappide olemasolu.

Vältimaks hilinemist ja sellest tulenevat segadust soovitame osalejatel olla kohal 10 minutit enne veebinari algust.  

Harno jätab endale õiguse teha vajadusel koolituskalendris muutusi. Koolitustele on vajalik eelnev registreerimine läbi täienduskoolituste infosüsteemi Juhan.

Haridustehnoloogia

Haridustehnoloogia ühendab endas tehnoloogia ja pedagoogika. Selle eesmärk on lahendada erinevaid haridusprobleeme rakendades selleks tehnoloogiaid.

Haridustehnoloogia valdkonnaks on õppimist soodustav inimestevaheline interaktsioon (nt õpilase ja õpetaja vahel), andmed (nt testitulemused, õpitarkvara) ning vahendid (nt tahvel, arvutid). Valdkonna tegevusteks on õpivajaduste analüüsimine; õppematerjalide ja –meetodite koostamine ning nende kasutamine töös õppijatega; tulemuste hindamine ning kõigi nende protsesside juhtimine (Allikas: Haridusleksikon 2013).

Haridustehnoloogi ametikoht

Haridustehnoloogia uurimisvaldkonna arenguga on tekkinud vajadus luua koolidesse haridustehnoloogi ametikoht. Haridustehnoloog on haridusasutuse töötaja, kes omab kaasaegse õpikäsituse ning digitehnoloogia-alast kompetentsi. Haridustehnoloogi ülesandeks on koordineerida digiõppealast tegevust, leides uusi innovaatilisi lahendusi; arendades, nõustades ja toetades kooli personali ning õppijaskonda digiajastu vahendite ja võimaluste kasutamisel õppeprotsessis (Allikas: Eesti Haridustehnoloogide Liit).

Tutvu haridustehnoloogi näidisametijuhendiga:

Haridustehnoloogi ametijuhendi näidis

Haridustehnoloogi võtab üldhariduskoolis tööle koolidirektor, kinnitades töötajate koosseisu lähtudes kooli pidaja kehtestatud korrast (Allikas: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus). Kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides kuuluvad haridustehnoloogid üldjuhul õppeosakonna või arendusosakonna üksusesse ning õppeasutused on autonoomsed ise otsustamaks haridustehnoloogi ametikoha vajalikkuse üle.

Eesti Haridustehnoloogide Liit

MTÜ Eesti Haridustehnoloogide Liit on haridustehnoloogide loodud liit, mis koondab erineva haridusastme haridustehnolooge ja haridustehnoloogiast huvitatuid. Liidu liikmeks võib saada iga füüsiline või juriidiline isik, kes on seotud haridustehnoloogilise tegevusega ja soovib Eestis seda ala arendada.

Õppimisvõimalused

Haridustehnoloogiks saab õppida haridustehnoloogia õppekaval Tartu Ülikoolis (inglise keeles, 75 EAP) või Tallinna Ülikoolis (eesti keeles, 120 EAP). Eesti Haridustehnoloogide Liit korraldab haridustehnoloogide talve- ja suvekoole ning Haridus- ja Noorteameti koolituskeskusega koostöös veebiseminare. Lisaks pakuvad täienduskoolitusi Hariduse- ja Noorteameti erinevad koolitusprogrammid

Lisainfo:

Kerli Požogina
projektijuht
Koolituskeskus
[email protected]
Tel. 58194149

Tehnoloogia juhtimine

  • Haridusasutuste tehnoloogiavaldkonna juhtimise toetamiseks on loodud "IT heade tavade kogumik koolidele", mida saab kasutada IT juhtimise käsiraamatuna. Kogumik katab IT-vajaduste kirjeldamise, IT-arengu juhtimise, IT-meeskonna rollide ja vastutuse, taristu loomise ja haldamise ning kooli IT-turvalisuse teemad ja annab ülevaate olulisematest juhenditest ja kordadest. 
  • Soovitused mobiilse ja statsionaarse töökoha ning õpperuumide varustamiseks tehnoloogiaga koolide digivõimekuse tõstmiseks leiab siit.
     
  • Üldised nõuded kohtvõrkudele, kohtvõrguseadmetele ja kaablitöödele üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamiseks leiab siit.
  • Digiõpe ja digivahendite kasutamine on muutumas koolides õppeprotsessi loomulikuks osaks, kuid peale õppematerjalide ja seadmetele ligipääsu võimaldamise on koolil kohustus pakkuda oma õpilastele ja õpetajatele turvalist keskkonda. eTurvalisuse märgis ja sisehindamismudel aitavad seda eesmärki saavutada.
     
  • "Soovitused IT-teenuste korraldamiseks" aitab avada IT-teenuste sisu ja hõlmab soovitusi haridusasutustele IT-teenuste juhtimise korraldamiseks, sh IT-teenuste juhtimise parimat praktikat, viiteid vajalikele rollidele koos ülesannetega, IT-teenuste jagunemist ja sisu kirjeldusi ning nõudeid, millele haridusasutuste IT-teenused peavad minimaalselt vastama.

eTurvalisuse märgis ja kooli sisehindamismudel

E-õpe ja digivahendite kasutamine on muutumas koolides õppeprotsessi loomulikuks osaks, kuid peale õppematerjalide ja seadmetele ligipääsu võimaldamise on koolil kohustus pakkuda oma õpilastele ja õpetajatele turvalist keskkonda. 

Euroopa Komisjoni ning European Schoolneti koostöös on välja töötatud eTurvalisuse märgis ja kooli sisehindamismudel, mis annab koolile tagasisidet tema internetiturvalisuse olukorra kohta võrreldes teiste koolidega. Eesmärk on pakkuda turvalist ning rikastavat keskkonda kooli personalile ja õpilastele. 

Märgise taotlemisel tuleb täita enesehindamise andmestik, kus on lai valik näitajaid, mis võivad nii koolis kui ka väljaspool mõjutada asutuse e-turvalisust. Kooli tulemustele põhinedes moodustatakse tegevuskava, et tõsta e-turvalisuse taset. Kui muudatused on tehtud, on võimalik jõuda märgisenieTurvalisuse märgis on aunimetus, mida antakse välja kaks korda aastas. Aumärke jagatakse kolmes kategoorias: pronksmärk, hõbemärk ja kuldmärk. Koos märgisega väljastatakse koolile ka eTurvalise kooli sertifikaat. Eesti koolidest on pronksmärgi pälvinud kolm kooli, kellest ühele, Pelgulinna Gümnaasiumile, omistati märtsis 2014 ka hõbemärk. 

Hindamisvorm on mõeldud täitmiseks kooli juhtkonnale (koolijuht koostöös arendus- või IT-juhi ja võimalusel haridustehnoloogiga), mõned küsimused vajavad vastamiseks aga veidi lisatööd – vestlusi õpetajate ja õpilastega. Hindamisvormi saab kool küll esitada vaid ühe korra, kuid täitmisprotsessi on võimalik peatada ning hiljem jätkata. Juba esitatud vormi enam muuta ei saa ning see kehtib ühe aasta. Kohe pärast sisehindamisvormi esitamist saadetakse koolijuhile automaatne tagasiside, milles on nii küsimused, koolipoolsed vastused kui ka otsesed soovitused, kuidas kooli e-turvalisuse taset tõsta.

Kuidas oma koolile sertifikaati ja märgist omistada, saate lugeda veebist: www.esafetylabel.eu 

Hindamisvorm on eestikeelne ja lihtsasti täidetav, küsimuste korral võib julgesti pöörduda HITSA Innovatsioonikeskusesse, kus teid nõustavad „Targalt internetis“ projekti koolitajad ja projektijuhid.

GDPR: isikuandmete kaitse üldmäärus

Alates 25. maist 2018 tuleb isikuandmete töötlemisel juhinduda Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest 2016/679, , mida tähistatakse lühendiga GDPR (General Data Protection Regulation). Kuna õppeasutused töötlevad suures mahus isikuandmeid, sh alaealiste isikuandmeid, siis puudutab uus üldmäärus ka kõiki Eesti koole ja lasteaedu.

25. maiks 2018 peavad õppeasutused olema veendunud, et nad järgivad isikuandmeid töödeldes üldmäärust ja peavad olema vajadusel valmis seda ka tõendama.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koordineerimisel valmis ülevaatlik juhendmaterjal, mis aitab selgitada, mida üldmäärus koolide ja lasteaedade jaoks kaasa toob ja kuidas tagada nõuetele vastavust.

Juhendmaterjali väljatöötamises osalesid FocusIT OÜ partnerid Doris Matteus, Jaan Oruaas, Janek Part ja Anu Tanila, HITSA juristid Raili Sassian ja Katri Samarütel ning Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe ja õigusnõustaja Allan Kubu.

Vaata ka veebiseminari, kus juhendmaterjali koostajad Doris Matteus (FocusIT OÜ) ja Maili Torma (Grant Thornton Baltic OÜ) selgitavad, mida koolid ja lasteaiad uuest üldmäärusest teadma peaks:

Uue üldmäärusega jäävad isikuandmete töötlemise üldised põhimõtted samaks, kuid on ka mõningaid muudatusi. 

Suuremad muudatused on järgnevad:

  • iga asutus peab kirjeldama ja dokumenteerima, milliseid isikuandmeid, millisel eesmärgil ja millisel õiguslikul alusel ta töötleb;
  • kuivõrd koolid töötlevad isikuandmeid, sealhulgas alaealiste isikuandmeid, süsteemselt ja suures ulatuses, siis peab asutuses olema määratud andmekaitsespetsialist;
  • reguleeritud andmesubjekti õigustest tulenevalt peab olema valmis andma teavet, milliseid isikuandmeid töödeldakse ning millisel eesmärgil;
  • viima läbi andmekaitsealase mõjuhinnangu, et selgitada välja, kas rakendatavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed on piisavad, et tagada nõutud tasemel isikuandmete kaitse;
  • registreerima andmekaitsealased rikkumised, teatama neist andmekaitsespetsialistile ning teavitama Andmekaitse Inspektsiooni rikkumistest, mis põhjustavad tõenäoliselt suurt ohtu isikute õigustele ja privaatsusele.

AKI seisukoht õpilaste ja vilistlaste nimekirjade avalikustamise kohta.

Üldmääruse rakendamisel soovitame täiendavalt tutvuda juhendmaterjalidega Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel ning samuti saab tekkivate küsimustega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole infotelefonil või e-posti teel. Haridus- ja Noorteamet ei paku isikuandmete kaitse alast nõustamist.
 

ESF programmi "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine" raames oleme tänaseks tõlkinud ja trükkinud neli raamatut. 

Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime

Ühe maailma tuntuima haridusteadlase John Hattie raamat „Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime“ on tõlgitud eesti keelde. Tegemist on inglise keeles ilmuva „Visible Learning“ sarja kolmanda raamatuga, kus võetakse kokku tänapäeva teaduse kõige uuemad arusaamad õppimisest.

Raamatud jagati 2019. aasta alguses kõikidele Eesti üldharidus- ja kutsekoolidele ning lasteaedadele. Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume meiega ühendust võtta: [email protected].

Endine Haridus- ja Noorteameti analüütik Einar Rull raamatust:

Et normaalselt õpetajana töötada, ei piisa paraku ülikooliteadmistest pedagoogika vallas. Kuristik teadmiste ja praktika vahel on OECD hariduse ja oskuste direktoraadi esindaja Dirk van Damme sõnul ületamatu. Professionaaliks saamine võtab aega ning nõuab eksperimenteerimist. Õpetajate käsiraamatud lõpevad tihti Võgotskiga ja sellega, mis oli 40-50 aastat tagasi.

Õpetajad ei rakenda raamatutarkust, vaid lähtuvad kõigepealt oma praktikast, millele lisavad muud kõrvalt kuuldud informatsiooni, mida Aaro Toomela nimetab tabavalt muinasjutupõhiseks õpikäsituseks. Kui õpetajate teadmised on tänapäevased, usaldatakse neid rohkem. Seda eesmärki üritabki nimetatud raamat ühe vahendina täita. 

Loe lähemalt Einar Rulli artiklist: „Teadus sellest, kuidas me õpime

Koolijuhi kolm võtmetegurit mõjusaks juhtimiseks

Michael Fullani inglise keeles ilmunud raamatus „The Principal: Three Keys to Maximizing Impact“  („Koolijuhi kolm võtmetegurit mõjusaks juhtimiseks") võetakse põhjalikult käsile sageli tsiteeritud mõte, et direktor on õpilaste õppeedukuse mõjutamises olulisuselt teisel kohal olev tegur (esimene on õpetaja). Tuleb välja, et direktori mõju ei seisne mikrotasandi juhtimises ega ka autonoomses ettevõtlikkuses. Isegi direktori uus roll otsese õppejuhina, mis on sel kümnendil esile kerkinud, läheb kiiresti moest (ja peakski seda tegema).

Autor näitab, et koolijuhi roll peaks igas ühiskondlikus koolisüsteemis muutuma. Ta esitab piisavalt tõendeid, mis viitavad, et seda on võimalik teha – koguni lühikese ajaga ja väga laial skaalal. Sõnumid on selged ning suunatud haridusvaldkonnas tegutsevatele edasipüüdlikele koolijuhatajatele ja kõigile neile, kes töötavad selle nimel, et muuta kool senisest jõulisemaks õppesüsteemiks.

Raamatud jagati kõikidele üldharidus- ja kutsekoolidele ning lasteaedadele. Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume võtta ühendust: [email protected].

Õpetaja arengut toetav juhtimine

2020. a teises pooles jõudis Dylan Williami inglise keeles ilmunud raamat "Leadership for teachers"  kõikide üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuste juhtideni.

Dylan William: Ülesanne, millega haridusjuhid täna silmitsi seisavad, on pelutav. Töömaailmas ja ühiskonnas laiemalt toimuvate muutuste tõttu vajavad noored selleks, et tagada endale korralikud väljavaated heaks eluks, paremat haridust kui eales varem. Paljud – ja võib-olla isegi enamik – neist tegureist, mis õpilaste õpitulemuslikkust mõjutavad, on sellised, mille üle koolide ja kooliringkondade juhtidel erilist mõju ei ole, näiteks vaesus, õpetajate ja õpilaste suhtarv jms. Ent nagu selles raamatus käsitletud teadusuuringutest nähtub, on kõige võimsam tegur – konkreetses koolis töötavate õpetajate kvaliteet – midagi sellist, mille suhtes koolijuhid saavad üht-teist ette võtta küll. Ja see ei tähenda sugugi seda, et olemasolevad õpetajad tuleks parematega asendada, vaid hoopis seda, et praegustel pedagoogidel aidatakse paremaks saada. 

Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume võtta ühendust: [email protected].

Sügav õppimine: kaasa maailma, muuda maailma

Indrek Lillemägi, Pelgulinna Riigigümnaasiumi juht, raamatust:

Lahendame haridustöötajatena esmapilgul võimatut väljakutset: parandame ja ehitame sõitvat rongi, samal ajal vaidleme, kas rööpad viivad õiges suunas, kuulame, kuidas igaühel on rongijuhile järjest suuremad ja tihti vastuolulised ootused. "Sügav õppimine" seletab haridusuuenduse paradoksi lahti ratsionaalselt, kuid kirgliku huviga muutuva maailma ja hariduse väljakutsete vastu.
 
"Sügav õppimine" on suurepärane sild teooria ja praktika vahel. See võiks olla haridususku eestlase püha tekst, võimalus argikogemuse üle reflekteerida, metsiku infovoo sees aeg maha võtta ja olulisele keskenduda. Autorid ei paku kiireid ja naiivseid lahendusi, vaid on kirja pannud tervikliku käsituse 21. sajandi alguse hariduskriisi olemusest ja võimalikest lahendusteedest. Ideed pole uued, kuid viis, kuidas on väljakutsed ja potentsiaalsed lahendused tervikuks seotud, teeb "Sügavast õppimisest" igale koolijuhile olulise tööriistakasti. See on tekst, mille juurde võiks tulla siis, kui usk muutuste võimalikkusesse hakkab kaduma või infomüra ning hariduspoliitilised vaidlused väsitavad.

2021. aasta alguses jõudis Michael Fullan'i, Joanne Quinn'i ja Joanne McEachen'i inglise keeles ilmunud raamat "Deep Learning Engage the World Change the World“  kõikide üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuste juhtideni. Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume võtta ühendust: [email protected]

Lae endale e-raamat alla:

"Meeskonna arengu juhtimise kunst"

Indrek Lillemägi, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi juht, raamatust:

"Ajal, mil iga juht seisab silmitsi kuhjuvate kriiside ja ohjeldamatu infovooga, kirjeldab "Meeskonna arengu juhtimise kunst" terviklikku määramatuse taltsutamise mudelit. Elena Aguilari arvates on juhi ja eriti haridusjuhi pealisülesandeks kujundada organisatsioonikultuuri ja sedakaudu ka meeskonna emotsionaalset intelligentsust ning kohanemisvõimet. Ta on osav jutuvestja ning põimib teooria mängeldes kokku isiklike lugude ja detailideni lihvitud juhtimise tööriistadega. Kuna autor püüab aidata lugejal mõista ka oma privileege, mõttemustreid ja pimetähne, võib teost pidada teadliku haridusjuhi empaatiaõpikuks."

2023. aasta alguses jõuab inglise keeles ilmunud raamat "The Art of Coaching Teams: Building Resilient Communities that Transform Schools" kõikide üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuste juhtideni. Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume võtta ühendust: [email protected]

Lae endale e-raamat alla:

Linda Bendikson ja Frauke Meyer "See pole raketiteadus. Kooliarenduse käsiraamat"

Haridusjuhid on igapäevaselt dilemmade ees: millises suunas organisatsiooni juhtida; mis on oluline ja kuidas öelda veendumusega, et kool on vajalikke teemasid päriselt edasi arendanud? Raamat on suurepärane sissejuhatus teadmuspõhisesse haridusjuhtimisse ja kooliarendusse.

Autorid käsitlevad ühes näidetega andmepõhist kooliarendust, võttes kogu protsessi algosadeks lahti.          

Nii saab lugeja selge ülevaade, kuidas kaardistada lähtetase ning seada organisatsioonile ambitsioonikaid eesmärke. Raamat ei ütle konkreetselt ette ideaalse kooli töötavat valemit, küll aga juhitakse lugeja läbi protsessist, kuidas viia kool sellise valemini - hoides meeles küsimus: kas me teame seda või me ainult arvame? Kui arvame end teadvat, siis kuidas seda andmetega kinnitada?

Peter M. Dewitti "Juhtide kollektiivne tõhusus. Õpijuhtimise meeskondade tugevdamine"

Kool on pidevas muutuste keerises. Üha enam liigume koolimudelite suunas, kus juhtimine on järjest horisontaalsem ning ülevalt alla käsuliinid jäävad minevikku. Tänapäevane koolijuhtimine tähendab mitte ainult juhtkonnaliikmete vaid ka kolleegide arendusse kaasamist.

Käesolev raamat sobib teenäitajaks nii kokkumänginud meeskondadele kui ka koolikollektiividele, kes alles alustavad jagatud juhtimise põhimõtetel kooliarendusega.

DeWitt käsitleb õpijuhtimismeeskondade loomist ning nende kooliarendusse sisulist kaasamist. Iga peatüki eel ja järel olevad küsimused võimaldavad reflekteerida kooli hetkeseisu ning planeerida ja ellu viia muutuse juhtimise tsüklit. Eesmärgiks ikka õppija efektiivsem areng.

Täname Tabasalu Gümnaasiumi õppejuht Jüri Käosaart toetava koostöö eest raamatu väljaandmisel!

Raamatute väljaandmist rahastati ESF programmi "Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja haridusasutusjuhid" tegevuse "Koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja koolijuhtide kompetentside arendamise toetamine" toel.

Viimati uuendatud 31.01.2024