Huvihariduse ja -tegevuse toetus omavalitsustele

Alates 2017. aastast toetab riik Noorsootööseaduse § 15'1 alusel omavalitsusi täiendavate vahenditega, et suuremal hulgal noortel oleks juurdepääs huvitegevusele ja huviharidusele. Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Meie roll on olla omavalitsustele toeks toetuse eesmärgipärasel kasutamisel.

Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks komponendid nagu: noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7‒19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. 

Seadus näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate 7.-19. aastaste unikaalsete noorte ja võimaluste arv, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Igal aastal esitatakse kava täitmise kohta tulemused.   

Huvialade esindusühingute ning omavalitsuste nõustamise ja koostöö toetamine

Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks. 

Huvihariduse ja -tegevuse toetuse kasutamine

Täiendava toetuse kasutamise osas on peamine otsustusõigus kohalikul omavalitsusel, arvestades toetuse eesmärgi ja seaduse nõuetega. Omavalitsused tunnevad kohalikke olusid ning noorte vajadusi piirkonnas kõige paremini ning omavad enam informatsiooni kogu piirkonna võimaluste kohta. See võimaldab parimal viisil planeerida täiendava toetuse kasutamist ning tagada noorte jaoks huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ning võimaluste mitmekesisus. 

Seadus näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate 7.-19. aastaste unikaalsete noorte ja võimaluste arv, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Kava koostab omavalitsus või omavalitsused, kaasates kõiki vajalikke osapooli. Omavalitsus võib koostada kava ka pikemaks perioodiks kui üks aasta. Igal-aastal tuleb aga esitada tulemused kava täitmise kohta. Tulemuste esitamise ja uue kava esitamise tähtaeg on 15. jaanuar. 

Haridus- ja Noorteameti rolliks huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendava toetamise rakendumisel on tugisüsteemina noorsootöö korraldajate toetamine. See tähendab, et Harno pakub kohalikele omavalitsustele tuge noorsootöövaldkonna arendamisel,  sealhulgas huvihariduse ja -tegevuse  riigipoolse täiendava toetuse eesmärgipäraseks kasutamiseks. 

Huvihariduse ja –tegevuste pakkujad ja teised toetusest huvitatud peaksid pöörduma oma kohaliku omavalitsuse poole, et saada rohkem informatsiooni omavalitsuse plaanidest täiendava toetuse kasutamise kohta. 

Riigi lisatoetus on aidanud kohalikel omavalitsutel paremini kaasata noori ning laiendada huvihariduse ja –tegevuse võimalusi.   

Aastatel 2017–2022 ellu viidud tegevuste kohta maakondade ja omavalitsuste lõikest leida infot noortehuviheaks.harno.ee. 

Eraldatud toetussumma on 10 250 000 eurot.

Huvihariduse- ja huvitegevuse riikliku täiendava toetuse osas pöörduge palun [email protected] ja märkige pealkirjas sõna "huvitoetus".

Viimati uuendatud 18.01.2024