Programm noortele, kes ei õpi ega tööta

PROTSESSIJOONIS: Kvaliteedihindamine ja selle järgne tugisüsteem KOV-idele  

1. Noortevaldkonna kvaliteedihindamine omavalitsuses 

Noortevaldkonna korraldamise kvaliteedihindamise käigus võrreldakse teie omavalitsuses tehtavat noorsootööd, huviharidust ja -tegevust nn hea praktikaga, mis on koondatud hindamismudelisse. See on töövahend, mis aitab kaardistada noortevaldkonna tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi, planeerida edasist arengut ning jälgida edusamme. Hindamine toimub Haridussilma veebikeskkonnas.  

Hindamises osalemine on vabatahtlik ja tulemused on konfidentsiaalsed — omavalitsus näeb vaid enda tulemusi ning pingerida ei koostata.  

Lisainfot kvaliteedihindamisega kohta leiate: 

• Noorteseire kodulehelt
• Harno kodulehelt 

2. Täiendav tugi kvaliteedihindamise portsessis 

2.1 KOOLITUSED NOORTEVALDKONNA KVALITEEDI HINDAJATELE 

Noortevaldkonna korraldamise kvaliteedihindamine toimub enese- ja välishindamise käigus. Enesehindamise puhul hindavad noortevaldkonna kvaliteeti omavalitsuse noorsootöö osapooled ise, välishindamise puhul välised eksperdid (nt teiste omavalitsuste noorsootöö-, spordi- või kultuurispetsialistid, riigitöötajad, noorsootöötajad jt).

Noortevaldkonna korraldamise kvaliteedihindamise läbiviimise toetamiseks viib Harno koostööpartner Eesti Noorsootöötajate Kogu 2026. aastal läbi enese- ja välishindamise suunatud koolitusi.

Enesehindajate koolitused toimuvad 17. märtsil Tallinnas ja teine septembris Tartus.  

Välishindajate koolitused toimuvad 12. mail Tallinnas ja sügisel Tartus.  

Lisainfo 2026. aasta kvaliteedihindamise koolituste ja tugisüsteemi kohta on leitav Eesti Noorsootöötajate Kogu koduleheküljelt. 

2.2 REFLEKSIOONIKOOSOLEKUD 

Harno eestvedamisel toimuvad iga kahe nädala tagant refleksioonikohtumised MS Teamsi vahendusel, kus omavalitsused saavad jagada kogemusi, arutada väljakutseid ja esitada küsimusi. Kohtumised toimuvad neljapäeviti kell 14.00–15.00.

Refleksioonikohtumistele registreerimine avaneb uues vahekaardis.

2.3 NOORTEVALDKONNA TÖÖTAJATE ANDMETEADLIKKUSE JA –KIRJAOSKUSE TOETAMINE  

Noortevaldkonna eest vastutavad juhid ja spetsialistid omavalitsustes aga ka noortevaldkonna organisatsioonides saavad tuge oma andmeteadlikkuse ja –kirjaoskuse arendamiseks erinevate e-õppematerjalide ning alates 2026. aasta II poolaastast andmekonsultatsiooni teel. 

Lisainfo andmeteadlikkust ja –kirjaoskust toetavate materjalide ja võimaluste kohta on leitav Noorteseire kodulehelt.

3. Kvaliteedihindamise järgne tugi 

3.1 KOOLITUSPROGRAMM “KVALITEETSED NOORTEVALDKONNA TEENUSED”  

Perioodil 2025-2026 viidi ellu arengu- ja koolitusprogrammi “Kvaliteetsed noortevaldkonna teenused”, mis on suunatud kohalike omavalitsuste spetsialistidele. Programm keskendub kvaliteedijuhtimise ja teenusedisaini põhimõtete mõtestamisele ja rakendamisele noortevaldkonnas.  

Koolitus- ja arenguprogrammi jooksul valivad osalevad oamvalitsused ühe prioriteetse teenuse, millele töötatakse välja kohandatud kvaliteedinõuete standard. Koolitusprogrammile järgneb loodud standardite testimine kohalikes omavalitsustes, mida viivad ellu noortevaldkonna teenusepakkujad. Standardite testimine toimub riigi toel ning koosneb teenuse arendamisest standardile vastavaks ning kvaliteetse teenuse pakkumisest noortele.  

2026. aasta II poolaastal on võimalik omavalitsustel arengu- ja koolitusprogrammist osa saada e-õppe vahendusel. Lisainfo peagi leitav Harno ja Tallinna Ülikooli infokanalites.

Lisainfo koolitusprogrammi kohta: 

• Üldinfo “Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine” tegevuste kohta Harno koduleheküljel.
• Koolitusprogrammi tutvustus ja varasemate osalejate kogemusi tutvustav video. 

3.2 KVALITEEDIHINDAMISE JÄRGNE TUGI 

Kohalikul omavalitsusel on võimalik saada noortevaldkonna korraldamise kvaliteedi hindamise järgset tuge parendustegevuste planeerimiseks. Koostöös Harno ja valdkonna ekspertidega koostatakse tegevuskava kvaliteedihindamisest selgunud kitsaskohtade parendamiseks.  

Tuge pakutakse omavalitsustele vajaduspõhiselt.  

Lisainfo saamiseks palume pöörduda [email protected].  

Andmeseminarid 

Noortevaldkonda puudutavatest andmetest ülevaate saamiseks ja nende kasutama õppimiseks toimuvad Harno eestvedamisel noorteseire andmeseminarid.  

Rohkem infot ja toimunud andmeseminarid leiad siit Noorteseire seminarid ja koolitused | Haridusportaal edu.ee 

Juhtimislaud 

Statistikaameti, Harno, noortevaldkonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsuse esindajate koostöös loodud noorteseire juhtimislaua eesmärk on muuta noorte ja noortevaldkonna andmed kiiresti ja mugavalt kättesaadavaks. Noorteseire juhtimislaua graafikud leiad Statistikaameti kodulehelt. 

Rohkem infot: Noorteseire juhtimislaud | Haridusportaal edu.ee 

Noortevaldkonna teenuste ja uurimismetoodikate arendamine  

Koostöös Tartu Ülikooliga töötati välja noortekesksel lähenemisel põhinev kohaliku tasandi noorsootöö korralduse mudel N-telg ja koostöös Tallinna Ülikooliga on loodud noorte agentsust toetav mitmetasandiline sotsiaalse kaasatuse dünaamiline mudel TASK-U ning noorte osaluse suurendamise mudel. 

Koostöös Tallinna Ülikooli ja Haridus-ja Teadusministeerumiga arndab Harno rahvusvahelist teadusvõrgustikku, toetab metoodilist arengut ning tutvustab täiendatud versiooni raamatust „Miten tutkia nuoria ja nuorisotyötä“, mis pakub kaasaegset vaadet noorte ja noorsootöö uurimise metoodikale. Uurimise metoodikaid saavad edukalt kasutada ka kohalikud omavalitsused. 

Noorteseire kanalid: 

• Noorteseire.ee 
• Harno blogi noorteseire rubriik 
• Taskuhääling Noorteseire Radar 

Noorteseire uudiskiri telli e-postile siit. Uudiskiri ilmub 4x aastas. Varasemaid väljaandeid saab lugeda siit. 

Youth Aware of Mental health (YAM) suunab III kooliastme noori arutlema ja rääkima vaimse tervise teemadel ning toetab nende oskusi vaimse tervise muredega toime tulla ja abi leida. 

Sellega seoses otsime esimesi Eesti koole, kes oleksid huvitatud programmi rakendamisest! 

YAMi viiakse läbi klassiruumides üle kogu maailma   
 

Programmi eesmärk on tekitada noorte vahel kaasav arutelu, mida juhivad noored ise. Läbi selle toetatakse osalejate probleemilahendusoskuste ning sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut. Kõige olulisem programmi tulemus on, et noored mõistaksid keerulistel labi otsimise vajalikkust ja teaksid erinevaid võimalusi, kust abi leida. Uuringud on ka näidanud, et YAM on tõhus meetod ennetamaks depressiooni ja enesetapukatseid. 

Uuringu eesmärk 

Uuringu eesmärk on hinnata, kuidas YAM toetab Eesti noorte vaimset heaolu, ennetada vaimse tervise probleeme ning arendada oskusi, mis aitavad keerulistes olukordades toime tulla ja abi leida. Varasemad rahvusvahelised uuringud on näidanud, et programm vähendab noorte seas depressiooni ja suitsiidimõtete riski ning suurendab eakaaslaste vahelist toetust ja abivalmidust. 

Uuringus osalemine 

Koolid osalevad kahes rühmas: esiteks rakendavad programmi katserühma koolid ja seejärel kontrollrühma koolid. 

• Tegevuste sihtrühm on 7. klass, et toetada noori nii arenguliste muutustega kui üleminekut III kooliastmesse. 
• YAMi viivad läbi kaks koolivälist põhjaliku väljaõppe saanud juhendajat. Juhendajad kohtuvad 1–2 grupi (klassi) noortega kokku viiel korral 2–3nädalase perioodi jooksul.
• Programmis osaleb korraga üks klass, kus käsitletakse vaimse tervise teemasid nagu stress, kriis, kiusamine, depressioon ja suitsiid. Teemasid käsitletakse klassiruumis arutelude, harjutuste ja rollimängude kaudu.  
• Noored täidavad kolm lühikest küsimustikku: enne programmi, kohe pärast programmi ja mõne kuu möödudes. Iga osalenud õpilane saab brošüüri, mis sisaldab programmi käigus käsitletud teemasid. 

Mida ootame koolilt? 

• Valmisolekut lubada YAMi läbi viia ühe oma kooli 7. klassi õpilastega. 
• Koostööd tegevuste planeerimisel (tundide ajad ja ruumid). 
• Lapsevanemate teavitamist programmi ja uuringu läbiviimisest.  
   

Kui teie omavalitsuse kool on huvitatud oma noorte vaimse tervise toetamisest ja soovib uuringus osaleda, palun võtke ühendust kirjutades [email protected] hiljemalt 15. detsembriks. Jagame hea meelega lisainfot programmi läbiviimise ja järgmiste sammude kohta.  

Programmi kohta saate lähemalt lugeda 

• Haridus- ja Noorteameti blogist Tule aita toetada 7.-9. klassi noorte vaimse tervise alast teadlikkust!  - Haridus- ja Noorteameti blogi  

Tegevusega toetatakse mobiilse noorsootöö rakendamist piirkondades, kus NEET-staatuses olevate noorte arv/osakaal on kõrgem. Noortele tagatakse nendes piirkondades tugi, kasutades noorsootöö võimalusi, sh toetatakse noore vabatahtlikus tegevuses osalemist. Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul on tugitegevuste fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine.

Mobiilsete noorsootöötajate arenguprogramm

Mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ning NEET-staatuse riskis olevate noortega töötavate spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuste toetamiseks töötatakse välja ja viiakse ellu arenguprogramme, mis lähtuvad sihtrühma kuuluvate noortega töötamise spetsiifikast, töö keskkonnast ja arenguvajadustest. Kokku viiakse läbi vähemalt 5 arenguprogrammi.

Esimest piloot arenguprogrammi mobiilsetele noorsootöötajatele viis läbi Eesti Noorsootöötajate Kogu, mille käigus koolitati välja 19 mobiilse noorsootöö spetsialisti. Järgnevad 3 arenguprogrammi alustavatele spetsialistidele viib läbi Tartu Ülikool. Järgmine arenguprogramm algab 2025. aasta detsembris ja lõppeb 2026. aasta kevadel. 2026. aastal töötatakse välja arenguprogramm edasijõudnud spetsialistidele, millega alustatakse 2027. aastal.

Samuti planeeritakse vajalikke tugi- ja arendustegevusi

Näiteks koostab Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus mobiilse noorsootöö käsiraamatut, mis valmib 2025. aasta lõpuks. Igal aastal toimub mobiilse noorsootöö võrgustiku arendamiseks vähemalt 3 võrgustiku kohtumist, sh valdkondadeüleses koostöös. Ootame võrgustikuga jooksvalt liituma uusi huvilisi. Oma huvist saab anda märku meilile [email protected].

Lisaks toetatakse noorsootöö korraldajaid, noortekeskusi ja noorsootöö organisatsioone oma tegevuste planeerimisel, rakendamisel ning tulemuslikkuse hindamisel. Seiratakse ja analüüsitakse tegevuse elluviimist ning planeeritakse vajalikke arendustegevusi. Töötatakse välja materjalid, viiakse läbi vajalikke analüüse ning koolitus- ja teavitustegevusi. 

Eesmärk on, et NEET-staatuses noored on noorsootöö teenustes osalenud  2029. aastaks 10 000 korda ning programmi lõpuks on 65% tugimeetmetes osalenud NEET-staatuses noori väljunud NEET-noore staatusest.