Küsitlustega kogutud andmeid kasutatakse haridusasutustele (sh lasteaiad, üldhariduskoolid ning kutsehariduskoolid) ja nende pidajatele tagasiside andmiseks. Küsitlustes osalemisega saavad nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad läbi tagasiside andmise osaleda koolikeskkonna arendamises, juhtides tähelepanu valdkondadele, kus muutuste esilekutsumine oleks vajalik.
Igale küsitluses osalenud õppeasutusele, kust osales vähemalt 5 vastajat ühest sihtrühmast, koostatakse asutusepõhine tagasiside. Hiljemalt õppeaasta lõpuks on igal koolil võimalik tagasisidekeskkonnas tutvuda enda kooli personaalse tagasisidega. Õppeasutus saab objektiivset ja võrreldavat tagasisidet eri osapoolte rahulolu ja seda mõjutavate tegurite kohta ning kõrvutatakse kooli hinnanguid riigi keskmiste tulemustega.
Tagasisidet saab kool kasutada oma seniste tegevuste analüüsimiseks ja arengu kavandamiseks. Kõiki küsitluses osalenud haridusasutusi julgustatakse oma tagasisidet jagama.
Rahuloluküsitlusi korraldab Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Rahuloluküsitlused alus-, üld- ja kutsehariduses
Lasteaedades viiakse rahuloluküsitlusi läbi iga kolme aasta tagant. Andmeid kogutakse lasteaia õpetajatelt (sh abiõpetajatelt ja õpetajate abidelt) ning lapsevanematelt.
2017. aastal toimus uute alushariduse rahuloluküsitluste valimipõhine katsetamine, 2018. aastal viidi läbi esmakordne kõikne andmekogumine. 2021. aasta kevadel viidi läbi uus kõikne andmekogumine alushariduses, küsitluses osalesid nii lasteaia õpetajad kui lapsevanemad.
Järgmine lasteaedade rahuloluküsitlus viiakse läbi 2024. aasta kevadel, 8. aprillist kuni 5. maini.
Küsitlustele vastamise juhiste ja jooksva infoga on võimalik tutvuda siit.
Viited
Üldhariduskoolide õpilaste seas viiakse rahuloluküsitlusi läbi igal aastal, õpetajatelt ja lapsevanematelt kogutakse andmeid üle kolme aasta.
2020. aasta juulis edastati üldhariduskoolidele rahulolu- ja koolikeskkonna tulemused spetsiaalse veebipõhise tagasisidekeskkonna kaudu. Tagasisidekeskkond loodi selleks, et anda haridusasutustele tagasisidet iga-aastaste riiklike rahuloluküsitluste tulemuste kohta. Rakendusse on koondatud kõik rahuloluküsitluste tulemused alates 2017. aastast. Igal haridusasutusel on tulemuste vaatamiseks oma veebilink.
Küsitlusele vastamise juhiste ja jooksva infoga on võimalik tutvuda siit.
Viited
Kutseõppeasutustes viiakse rahuloluküsitlusi läbi igal aastal. Õppijatelt kogutakse andmeid igal aastal, õpetajatelt üle kolme aasta.
2020. aastal jäid kutseõppijate rahuloluküsitlused ära seoses eriolukorrast tingitud distantsõppega.
2024. aasta rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus viiakse läbi 11. märtsist kuni 7. aprillini. Küsitlustes on oodatud osalema kõikidel haridustasemetel ja õppekavadel kutseharidust omandavad õppijad ning kõik õpetajad.
Küsitlusele vastamise juhiste ja jooksva infoga on võimalik tutvuda siit.
Viited
2023. aastal läbiviidud üldhariduskoolide rahuloluküsitluse tulemused näitavad, et tervikuna on kõikide vanuseastmete õpilased kooliga rahulolule ja enamikule rahulolufaktoritest andnud suhteliselt positiivse hinnangu. Sihtrühmade võrdluses on säilinud ka varasemate aastatega sarnane joon, et üldiselt annavad kõige kõrgemaid hinnanguid 4. klasside õpilased, kes tunnevad ka vähem kurnatust, küünilisust ja probleeme motivatsiooni juhtimisega. Kõige madalamaid hinnanguid annavad läbivalt 8. klasside õpilased, sellele erandiks on tänavu 11. klasside poolt kõige madalamalt hinnatud individuaalse tunnustamise faktor. Neljandate ja kaheksandate klasside seas on kõige madalamalt hinnatud koostöine õpetamine ning kõikide vanuseklasside seas on madalaid hinnanguid saanud ka ebaedu vältimisele suunatud saavutuseesmärkide faktor. Kõige kõrgemalt hinnatakse kodust keskkonda, enesetõhusust ja ka õpikeskkonda.
Üldhariduse õpilaste 2023. a keskmised hinnangud rahulolufaktoritele vanuseklasside lõikes on näha järgmiselt jooniselt. Faktortunnuste keskmiste võrdlemisel tasub silmas pidada, et kurnatus, küünilisus, ebaedu vältimisele suunatud saavutuseesmärgid ja probleemid motivatsiooni juhtimisega on negatiivsed faktorid, ehk nende puhul on madalam tulemus parem.
2023. a õpetajaid ja lapsevanemaid ei küsitletud. Viimasel kõiksel andmekogumise aastal (2021) antud keskmiseid hinnanguid faktoritele on näha järgmistelt joonistelt.
Tulemuste dünaamika aastate lõikes
Joonistelt näeme, et aastate lõikes on hinnangud rahulolule jäänud laias laastus samaks, kuid olenevalt sihtrühmast on toimunud kohati ka muutusi. Üldhariduskoolide ja ka kutsehariduse õppijate puhul on hinnangud kooliga rahulolule 2023. a mõnevõrra langenud. Kõige kõrgemaid hinnanguid annavad täiskasvanute gümnaasiumi õppijad, aga ka 4. klasside õpilased ja kutsekoolide õppijad. Lasteaedades ja õpetajate seas 2023. a küsitlusi läbi ei viidud. Varasematest tulemustest näeme, et lasteaia lapsevanemad hindasid oma laste rahulolu lasteaiaga 2021. a statistiliselt oluliselt madalamaks kui 2018. a. Kõikides haridusastmetes õpetajate rahulolu hinnangutes aastate lõikes olulist erinevust polnud.
Rahuloluküsitluste taustast
2014. aastal seadis Eesti haridusvaldkond endale "Elukestva õppe strateegias" sihiks, et erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppimise toimimisega peab kasvama. Sellest sihist tulenevalt lisati õpilaste rahulolu 2015. aastast üldhariduskoolide tegevusnäitajate hulka ning alustati riiklike rahuloluküsitluste läbiviimisega.
- 2015. aastal toimusidki esimesed rahuloluküsitlused, tagasisidet koguti üksnes üldhariduskoolide õpilastelt.
- 2016. aasta lõpuks töötas Tartu Ülikool välja uue haridusega rahulolu hindamise kontseptsiooni ning sellel põhinevad rahuloluküsitlused kõikidele haridustasemetele alates alusharidusest kuni täiskasvanute täiendkoolitusteni. Tutvu kontseptsiooniga
- 2017. aastal katsetati uusi küsitlusi valimipõhiselt. Lisaks üldharidusele hakati andmeid koguma alushariduses ja kutsehariduses, sihtrühmadena lisandusid õpetajad ja lapsevanemad ning rahulolu hindamine muudeti senisest oluliselt mitmekesisemaks.
Viimati uuendatud 05.03.2024