PISA – noorte teadmiste ja oskuste uuring

PISA hindab 15-aastaste õpilaste valmisolekut iseseisvaks eluks ehk seda, kui võimekad on õpilased koolis omandatud oskuseid ja teadmisi tegelikus elus rakendama. Senised tulemused on näidanud, et meil on põhjust uhkust tunda – Eesti õpilased on maailma nutikaimate seas!

 Vaata infot PISA 2022 põhitesti läbiviimisest siin

PISA ehk Programme for International Student Assessment uurib noorte teadmisi kolmes valdkonnas: funktsionaalne lugemine, matemaatika, loodusteadused. Uuring toimub iga kolme aasta järel. Igal uuringuaastal valitakse üks kolmest valdkonnast põhiteemaks ja selles uuritakse õpilaste teadmisi põhjalikult. Ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus.

Uuring hindab õpilaste suutlikkust rakendada oma oskusi ja teadmisi elulistes situatsioonides. Testi sooritavad õpilased leitakse valimi alusel: arvestatakse poiste ja tüdrukute, maa- ja linnakoolide proportsioone ning koolide õppekeeleti jagunemist, et tagada valimi esinduslikkus. Uuringu valimis on õpilased, kelle vanus on 15 aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud. Lisaks õpilastele täidavad lühikese küsimustiku ka koolijuhid.

Regulaarne rahvusvaheline uuring annab meile võimaluse jälgida haridusalaseid trende Eestis nii kohapeal kui ka teiste riikidega võrreldes.

Eesti PISA uuringutes

PISA 2025 uuring keskendub loodusteadustele, lisaks testitakse ka funktsionaalse lugemise ja matemaatika teadmisi ja oskusi. Varasemalt on loodusteadused fookuses olnud 2006. ja 2015. aastal. Innovaatiline valdkond on õppimine digimaailmas (Learning in the Digital World), mille abil mõõdetakse õpilaste võimet kasutada arvutusmeetodeid teadmiste kogumise ja probleemide lahendamise protsessis.

Loodusteaduste jaoks on arendatud interaktiivne raamdokument, mis on eesti keeles kättesaadav siit.

PISA 2025 eeltest toimub 2024. aasta kevadel 15. aprillist 24. maini. Selles osaleb 61 kooli, igast koolist 56 õpilast. Testi on võimalik sooritada nii eesti kui ka vene keeles. Eeltestiga katsetatakse uusi, interaktiivseid ülesandeid ja protseduure, mis on vajalikud testi läbiviimiseks. Kuigi PISA uuring on juba kolm korda olnud elektroonne, toimub test esmakordselt veebis e-testina.

PISA 2022 uuringu peamine rõhkasetus oli matemaatikal, õpilaste seas testiti ka lugemist ning loovmõtlemist.

2022. aasta kevadel sooritas 6392 õpilast 196 Eesti koolist PISA 2022 testi, mis koosnes matemaatika, lugemise, loodusteaduste ja loovmõtlemise ülesannetest. Rõhkasetus oli seekord matemaatikal.

Lisaks testidele täitsid õpilased ja koolijuhid küsimustikud, mida on kasutatud testitulemuste analüüsimiseks ja tõlgendamiseks.

Sooritajatest 4914 ehk 77% sooritasid testi eesti keeles ja 1478 ehk 23% vene keeles. Eesti keeles sooritas testi 2415 tüdrukut ja 2499 poissi, vene keeles 705 tüdrukut ja 773 poissi. 78% sooritajatest olid 9.klassi õpilased, 21% olid 8. klassi õpilased ning ligikaudu 1% osalejatest moodustasid teiste klasside ja kutseõppe õpilased. Kaasatud olid kõik Eesti maakonnad. Enim õpilasi osales Harju maakonnast.

Uuringu tulemusi avalikustatakse 2023. aasta 5. detsembril.

Failid ja viited

PISA 2018 peamine hindamisvaldkond oli funktsionaalne lugemine – uuriti, kui hästi saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid kasutada.

Uuringus osales 79 riiki ja majanduspiirkonda. Valimis oli 231 kooli üle Eesti, testi tegi 5371 õpilast, neist 2651 olid tüdrukud ja 2665 poisid. 75% noortest sooritas testi eesti ja 25% vene keeles. Test oli täies mahus elektrooniline. PISA põhitest toimus 9. aprillist kuni 11. maini 2018, tulemused avalikustati  detsembris 2019.

Tulemused

PISA 2018 tulemuste kohaselt on Eesti põhikooliõpilaste oskused Euroopa absoluutses tipus ja maailmas esikaheksas. Tõusnud on tippsooritajate ning vähenenud nõrkade tulemustega õpilaste osakaal.
 

  • Eesti õpilased on PISA 2018 uuringu tulemuste põhjal lugemistulemustes maailmas 5. kohal, matemaatikas 8. kohal  ja loodusteadustes 4. kohal. 
  • Euroopas on Eesti kõigis kolmes valdkonnas 1. kohal. 
  • Eesti on 1. kohal finantskirjaoskuse tulemuste põhjal.

PISA 2015 uuringu peamine fookus oli loodusteadustel, lisaks testiti õpilaste teadmisi matemaatikas ja funktsionaalses lugemises, uus valdkond uuringus oli meeskondlik probleemi lahendamine.

Uuringus osales 72 riiki ja majanduspiirkonda. Testi tegi üle Eesti 5587 õpilast, neist 2788 olid tüdrukud ja 2799 poisid. 78% noortest sooritas testi eesti ja 22% vene keeles. Test oli täies mahus elektrooniline. PISA põhitest toimus 13. aprillist kuni 8. maini 2015, tulemused avalikustati detsembris 2016.

Tulemused

Eesti õpilaste tulemused on stabiilselt väga head kõikides valdkondades nii Euroopa kui maailma lõikes – meie põhiharidus on Euroopa tipus ning kuulub maailma parimate hulka. Suurenenud on tippsooritajate hulk kõikides hindamisvaldkondades ja lugemises on vähenenud nõrkade tulemustega noorte osakaal. Suurimaid edusamme on õpilased teinud funktsionaalses lugemises, kasvanud on just poiste lugemisoskus.
 

  • Loodusteadustes on Eesti õpilased Euroopas 1. ja maailmas Singapuri ja Jaapani järel 3. kohal.
  • Eesti õpilaste matemaatikaalased teadmised on Euroopas Šveitsi järel 2. kohal ja maailmas 9. kohal.
  • Eesti õpilased on lugemisoskuses on Euroopas 3. kohal Soome ja Iirimaa järel, maailmas 6. kohal.

Failid ja viited

PISA 2012 uuringu peamine hindamisvaldkond oli matemaatika, väiksemas mahus uuriti lugemist ja loodusteadusi.

Uuringus osales 65 riiki ja majanduspiirkonda. Testi põhiosa tegi üle Eesti 4779 õpilast, neist 2409 olid tüdrukud ja 2370 poisid. Uuringus osales 166 eesti õppekeelega kooli, 37 vene õppekeelega ning 3 kakskeelset kooli. PISA põhitest toimus 16. aprillist kuni 4. maini 2012, tulemused avalikustati detsembris 2013.

Tulemused

Eesti põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus. Tulemused on paranenud võrreldes nii 2006. kui ka 2009. aastaga. Paremaks on muutunud nii eesti kui ka vene koolide õpilaste oskused.

  • Loodusteadustes jagab Eesti noor Euroopas 1.-2. kohta koos Soomega, maailmas oleme 6. kohal.
  • Matemaatikas ja funktsionaalses lugemisoskuses on Eesti õpilased Euroopas 4. kohal ja maailmas 11. kohal.

PISA 2009 uuring keskendus funktsionaalsele lugemisoskusele, samas hõlmas ka matemaatikat ja loodusteadust.

Uuringus osales 65 riiki ja majanduspiirkonda. Testi tegi 4727 õpilast, neist 2297 olid tüdrukud ja 2430 poisid, 175 koolist. 138 olid eesti õppekeelega koolid, 31 vene õppekeelega koolid ja 6 sega õppekeelega kooli. PISA põhitest toimus 2009. aasta kevadel ning tulemused avalikustati  detsembris 2010.

Tulemused

Eesti keskmine tulemus lugemises ületas nii OECD riikide, Euroopa kui kõigi osalenud riikide keskmise. Eesti oli OECD riikide seas 10., Euroopas 5. ja kõigi osalenud riikide seas 13. kohal. Poiste ja tüdrukute võrdluses tuli välja, et tüdrukud loevad paremini kui poisid ja seda nii eesti kui vene õppekeelega õpilaste seas.

Eesti osales PISA uuringus esimest korda 2006. aastal. PISA 2006 uuring keskendus loodusteadustele, lisaks hõlmas uuring lugemisoskust ja matemaatikat. Eesti valimis oli 4865 õpilast 169 koolist.


Eesti oli loodusteadustes keskmiste tulemuste põhjal Euroopas Soome järel teisel kohal ja maailmas 5. kohal. Eesti tulemused ületavad tunduvalt OECD keskmist tulemust.

Korduma kippuvad küsimused PISA uuringu kohta

Rahvusvahelistes uuringutes osalemine annab teavet meie haridussüsteemi toimimisest ja tulemuslikkusest võrreldes teiste riikidega. Järjekindel osalemine võimaldab meil jälgida trende nii haridustulemustes kui ka taustsüsteemides, mis omakorda võimaldab kavandada vajalikke muutusi ja parendusi.

15-aasta vanuses lõpeb enamikes riikides kohustuslik haridus ja õpilane teeb valikuid edasiste õpingute osas. Uuringu valimis on õpilased, kelle vanus on 15 aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud.

PISA peamine eesmärk on hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgnevas elus aktiivselt osaleda. PISA hindab õpilaste suutlikkust rakendada oma oskusi ja teadmisi elulistes situatsioonides, nii isiklikes, sotsiaalsetes kui ka globaalsetes olukordades. Terminit „kirjaoskus“, kasutatakse seetõttu, et rõhutada õpilase teadmiste kasutamise oskust igapäevaelus. Näiteks funktsionaalses lugemises selgitatakse õpilase oskust teavet hankida, hinnata, diagramme lugeda, leida seoseid tekstis, tõlgendada, järeldada jne.

Õpilased teevad 2-tunnilist testi, mis sisaldab küsimusi nii peamisest hinnatavast kirjaoskusest kui ka väiksema mahuga hinnatavatest kirjaoskustest. Neid oskusi hinnatakse ülesannete abil, mis tavaliselt sisaldavad teksti, diagrammi, tabelit või skeemi, kusjuures  infoallikad kirjeldavad reaalse elu situatsiooni.

Pärast ülesannete lahendamist täidavad õpilased küsimustiku oma suhtumistest teemasesse (nt loodusteadusesse või lugemisse) ja taustast. Koolijuhid täidavad samuti küsimustiku, millega kogutakse infot kooli kohta: töötajate arv, õpetajate hoiakud, kooli ja õpetajate iseseisvus, info kooli ressursside, praktikate, põhimõtete kohta jne.

Valimi koostamisel arvestatakse poiste ja tüdrukute, maa- ja linnakoolide proportsioone, koolide õppekeeleti jagunemist jms, et tagada valimi esinduslikus riigi õpilaste suhtes. Riikidele antakse konkreetsed juhised, milliseid koole või õpilasi saab valimist välja jätta. Samuti selgitatakse välja proportsioon õpilaskonnast, mida valim peab katma.

Rahvusvahelise uurimuse paikapidavuse jaoks on väga tähtis, et iga osalev riik peab rangelt kinni valimile esitatavatest nõudmistest. Õpilaste osalustase peab olema vähemalt 85% (2012. aastal Eesti vastav protsent 93%) õpilaste seas, kelle poole pöörduti ning sama näitaja koolide seas peab olema vähemalt 85% (Eesti 100%). Valimi nimekirja kantud õpilastest tohib välja jätta maksimaalselt 5% (Eesti 2,33%). On väga oluline, et riigid järgivad protseduurireegleid, ainult sel viisil on tulemused võrreldavad.

  • 2006: osales rohkem kui 400 000 õpilast 57 maalt. Eesti valimis oli 4865 õpilast 169 koolist.
  • 2009: osales 65 riiki, õpilaste arv oli ca 470 000. Eesti valim: 4727 õpilast (2297 tüdrukut ja 2430 poissi; 3841 eesti ja 886 vene õppekeelega koolide õpilast)  175 koolist, neist 138 eesti õppekeelega kooli, 31 vene õppekeelega kooli ja 6 sega õppekeelega kooli.
  • 2012: osales 65 riiki, õpilaste arv oli ca 510 000. Eesti valim: Eesti üldvalimisse 5867 õpilast 206 koolist, nendest 1088 õpilast tegi ainult finantskirjaoskuse testi. Testi põhiosa tegi 4779 Eesti õpilast: 2409 tüdrukut ja 2370 poissi; 3784 eesti ja 995 vene õppekeelega koolide õpilast.  Uuringus osales 166 eesti õppekeelega kooli, 37 vene õppekeelega ning 3 kakskeelset kooli.
    Lihtsustatud õppekaval õppivad õpilased testist osa ei võta.
  • 2015: osales üle 70 riigi, Eesti valimis oli 207 kooli üle 6000 õpilastega.
  • 2018: osales 80 riiki, Eesti valimis oli 232 kooli 7000 õpilastega.
Koolitüdruk

PISA uuringut korraldab OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon).

PISA uuringu korraldamise eest Eestis vastutas kuni 2020. aastani SA Innove, alates 2020. aastast korraldab PISA uuringut Eestis Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

OECD logo

Viimati uuendatud 19.01.2024