Noortelaagrid

Koordineerime projekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“, mille raames saavad riiklikku toetust noortelaagrites viibimiseks igal aastal umbes 30 000 noort. Noortelaagrites on noorel võimalus ennast arendada sisutihedas programmis ja turvalises keskkonnas.

Noortele korraldatakse Eestis nii püsi- kui projektlaagreid, mille tegevus on Noorsootöö seadusega selgelt reglementeeritud. Tingimused on kehtestatud nii laagripidajatele, laagrikeskkonnale kui ka personalile. 

Laagrite läbivad teemad on erinevad, üldjuhul keskenduvad need spordile, ühistegevustele, matkamisele või kultuurile. Laagrites saavad osaleda 7–26aastased noored.

Projekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, kes eraldas 2021. aastaks noortelaagrite tegevuse toetamiseks 1 400 000 eurot.

Rohkem infot noortelaagrites osalemise kohta leiad haridusportaalist

Laagrite korraldamine

Tervisetõendid

Kõik laste või noortega töötavad inimesed peavad enne tööle asumist läbima tervisekontrolli ning esitama tööandjale tervisetõendi nakkushaiguste suhtes. Sellisel juhul maksab tervisetõendi tegemisega kaasneva kulu töötaja ise. Püsitöötajate puhul hindab tervisetõendi vajalikkust tööandja: ta võib soovi korral töötaja saata regulaarsesse tervisekontrolli, kuid siis peab tööandja selle eest ka ise tasuma. Täpsemalt loe tervisetõendite kohta siit.

Ringkiri noorte- ja püsilaagrite koosseisu osas

Võttes arvesse, et noorte püsilaagritele on alates 2016. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tähtajatud tegevusload, on laagri pidajate vastutus noortele tervistava ja arendava puhkuse teenuse pakkumine ja laagris turvalisuse tagamise osas tõusnud. Lähtudes noorsootöö seadusest, varasematest valdkondlikest juhenditest ning enamikes projekt- ja püsilaagrites kasutatavast praktikast, soovitame noorte turvalisuse tagamiseks personali komplekteerimisel võtta arvesse järgmisi põhimõtteid:

  • igas noorte püsi- ja projektlaagris peab olema vähemalt üks laagri juhataja kvalifikatsioonile vastav isik (kontaktid esitatakse tegevusloa taotlemisel ning muudatustest tuleb teavitada e-maili teel);
  • noorte püsi- ja projektlaagri koosseis peab olema komplekteeritud arvestusega, et iga 15 noore kohta (erivajadustega noorte puhul iga 10 noore kohta) töötaks laagris vähemalt üks laagrikasvataja kvalifikatsioonile vastav isik;
  • noorte püsi- ja projektlaagrites ujuma viimisel, ujumise ajal ning laagrisse tagasi liikumisel olema iga 10 noore kohta vähemalt kaks täiskasvanut; ohutuse tagamiseks peab ujumise ajal olema üks täiskasvanu vees ja üks kaldal.

Soovitame need põhimõtted kinnitada püsi- ja projektlaagrite sisekorraeeskirjadega ning teha need kättesaadavaks ka laagri pidaja kodulehel.

Noortelaagri korraldaja käsiraamat

24.09.2020 tegi Haridus- ja Teadusministeerium soovitused haridusasutustele, sh noorsootööasutustele Covid-19 leviku perioodil toimimiseks:

Lugege palun soovitused põhjalikult läbi ja mõelge rahulikult, kuidas on laagrit otstarbekas ja turvaline korraldada. Praegustes tingimustes tuleb laagrikorraldus eriti põhjalikult läbi mõelda. Pakume vajadusel omalt poolt ka sellekohast nõustamist.

Oluline on järgida hügieeninõudeid ja püüda oma tegevusi hajutada! Iga korraldaja ise otsustab, kas ja mis tingimustel laagrit korraldada, kui kohalik omavalitsus ei ole oma territooriumil seda ära keelanud (see peaks olema viimane abinõu). Iga laagrikorraldaja ise hindab oma riske ja nende maandamist. NB! Pidage silmas, et sarnaselt 2020. kevadele võib olukord muutuda väga kiiresti!

COVID-19 perioodil laagrite korraldamisel tuleb kindlasti silmas pidada ka neid nõudeid, mis kehtivad tavatingimustes:

1. Noorsootöö seaduse järgi peavad kõik ööbimisega laagrid, mis kestavad vähemalt 6 ööpäeva, omama tegutsemiseks luba:

  • püsilaagrid, mis tegutsevad enam kui 60 päeva aastas, saavad tähtajatu tegevusloa Haridus- ja Teadusministeeriumilt;
  • projektlaagrid, mis tegutsevad vähem kui 60 päeva aastas, saavad tähtajalise loa kohalikult omavalitsuselt, mille territooriumil nad tegutsevad.

2. Sotsiaalministri määruse kohaselt peavad kõik noorte püsilaagrid järgima tervisekaitse nõudeid.

3. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt tuleb järgida nõudeid laagri juhatajatele ja kasvatajatele.

Varem kehtinud soovitused ja piirangud:

Vabariigi Valitsus otsustas 16. mail 2020 oma korraldusega nr 172 (kehtetu alates 19.08.2020), et alates 12. juunist (kui epidemioloogiline olukord võimaldab) on lubatud noortelaagrite tegevus tingimusel, kui korraldaja tagab järgmiste punktide täitmise:

  • noortelaagris on osalejaid kuni 300;
  • ühes rühmas on kuni 20 isikut;
  • tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendid (Terviseameti soovitused tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks leitavad siin).

Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskirja väljavõte

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on koostatud noortelaagrite korraldajatele soovitused, mida tuleks COVID-19 perioodil silmas pidada ja läbi mõelda:

Käesolevaga antakse soovitused COVID-19 tõttu kehtestatud eriolukorra lõppemisel noortelaagrite ja noortemalevate tegevuse korraldamiseks. Alates 12. juunist 2020 on lubatud noortelaagrid ja –malevad. Korraldaja peab tagama, et järgitakse a) kuni 300 inimese piirangut; b) rühmapiirangut kuni 20 inimest; c) desinfitseerimis- ja hügieeninõuete täitmist vastavalt Terviseameti juhistele.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirusnakkus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka saastunud pindadelt. Saastunud pindadel soodsatel tingimustel säilib viirus kuni 3 päeva, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel.

Soovitused ja selle muudatused avaldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel aadressil www.hm.ee/koroona. Veebilehe kaudu on võimalik leida vastused ka korduma kippuvatele küsimustele.

Viimati uuendatud 29.03.2021