Üldpädevustestid

Üldpädevuste hindamine õpetaja poolt on kujundava hindamise üks osa. Laste ja noorte arengu toetamine on edukam, kui õpetaja oskab hinnata, missugused on iga õpilase üldpädevuste iseärasused. See on tekitanud vajaduse üldpädevuste usaldusväärse hindamisvahendi järele. Üldpädevusteste arendab välja Harno koostöös partneritega.

Praegu kasutamiseks valmis olevad üldpädevustestid

Nende pädevuste taseme hindamiseks on olemas kaks e-testi: 

  • Õpi- ja enesemääratluspädevuse testiga hinnatakse õpipädevusega seotud näitajaid (õpilase arenguuskumusi, õpimotivatsiooni, mõtlemise taset ja paindlikkust, planeerimist ja õpistrateegiaid) ning õppimisega seotud enesemääratluspädevuse näitajaid (tajutud võimekust, oskuste teadvustamist ja enda toimetuleku põhjendamist). Õpilased peavad lahendama ülesandeid ja vastama küsimustele. Testi täitmiseks kulub aega umbes üks koolitund, kuid mõned õpilased võivad seda lahendada ka kauem. Õpetajale esitatakse tagasiside nii iga testi sooritaja kohta eraldi kui ka klassi või sooritajate rühma kohta tervikuna.
  • Suhtlus- ja enesemääratluspädevuse testiga hinnatakse õppija suhtluspädevusega seotud näitajaid (arenguuskumusi, emotsioonide ja sõnatähenduste tundmise oskust ja sotsiolingvistilisi teadmisi, suhtlemisprotsessi erinevates etappides toimuvat info märkamist, tõlgendamist, emotsioonide reguleerimise strateegiate eelistamist, suhtlusrepliigi ja käitumise valikute tegemist) ning suhtlemisega seotud enesemääratluspädevuse näitajaid (tajutud võimekust ja tagajärgede hindamise oskust). Õpilased peavad lahendama ülesandeid ja vastama küsimustele. Suhtlusprotsessi ülesanded on esitatud videona. Testi täitmiseks kulub aega umbes üks koolitund, kuid mõned õpilased võivad seda lahendada ka kauem.

Mõlemad testid on olemas teise, kolmanda ja kuuenda klassi jaoks nii eesti kui ka vene keeles. Erinevatele klassidele mõeldud testide ülesanded on osaliselt kattuvad, kuid vanemate klasside testikomplektid sisaldavad rohkem ülesandeid. Teise klassi õpilased saavad ülesannete juhiseid lisaks lugemisele ka kõrvaklappide abil kuulata, vanemate klasside komplektides see võimalus puudub. 

Enne õpilaste testimist tuleb õpetajal kindlasti tutvuda juhendmaterjaliga. Lisaks on koostatud õpetaja enesehindamise küsimustik, mis aitab välja selgitada, milliseid üldpädevuste tahkude kujunemist toetavaid tegevusi õpetaja juba kasutab ja milliseid võiks veel oma õppetöös rakendada:

Materjalid

E-testid on kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS

Täpsed juhised testi leidmiseks ja kasutamiseks leiad juhendmaterjalist peatükist 2.1. „Ettevalmistused testimiseks ja testi läbiviimine EISis“.

    Funktsionaalse ja matemaatilise kirjaoskuse e-testid aitavad õpetajal hinnata I ja II kooliastme õpilaste kirjaoskuste üldist taset ja sellega seotud tugevusi-nõrkuseid. Mõlema kirjaoskuse testid on saadaval kolmandale ja kuuendale klassile nii eesti kui ka vene keeles.

    • Lugemispädevuse testiga antakse tagasisidet õpilase lugemistehniliste oskuste, loetu keelelise mõistmise, lugemisega seotud metakognitiivsete oskuste kasutamise ja lugemishuvi kohta.
    • Matemaatikapädevuse testiga hinnatakse läbi eluliste ülesannete lahendamise õpilaste matemaatikapädevuse taset kui tervikut, mõistelisi ja protseduurilisi teadmisi ning matemaatikaalast huvi. 

    Mõlema testi täitmiseks kulub aega umbes üks koolitund, kuid mõned õpilased võivad testi lahendada ka kiiremini või kauem. Õpetajale esitatakse tagasiside nii iga testi sooritaja kohta eraldi kui ka klassi või sooritajate rühma kohta tervikuna. Õpilase kontole EIS-s lisandub testi täitmise järel tagasiside tema enda tulemustega.

    Enne õpilaste testimist tuleb õpetajal kindlasti tutvuta juhendmaterjaliga testide läbiviimiseks ja tulemuste interpreteerimiseks.

    Lugemis- ja matemaatikapädevuse testide arendustöid viiakse läbi Digipöörde programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel.

    Materjalid

    E-testid on kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS

    Täpsed juhised testi EISist leidmiseks ja seal kasutamiseks leiad juhendmaterjalist.

    Digipädevustest on mõeldud Eesti laste digipädevuse taseme ja digiseadmete kasutamise valmisoleku mõõtmiseks.

    Digipädevuse tasemetöö ei ole riiklik hindeline kontrolltöö, vaid on loodud õpilaste digipädevuse väljaselgitamiseks. Tasemetööga ei hinnata üksiku õpetaja tööd, vaid kooli kui terviku, sh kõigi õpetajate ja lapse ühispingutuse tulemust. Pärast testi sooritamist saab iga õpilane enda kohta sõnalise tagasiside. Kool saab sõnalise tagasiside selle kohta, kuidas tema õpilastel testis läks.

    2016. aastal koostati Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse HITSA juhtimisel "Õppijate Digipädevuse mudel“, mille aluseks on Euroopa Komisjoni DIGCOMP-i raamistik. Mudelis on kirjeldatud viite pädevusvaldkonda: infootsing, suhtlemine, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus. Mudeli koostamise eesmärk oli läbi oskuste kirjeldamise mõista ja määratleda, mis on digipädevus.

    Digipädevuse mudeli alusel töötasid Tallinna ja Tartu ülikoolide teadurid välja digipädevuse tasemetöö, mida 2018. aasta kevadel ka katsetati.

    Seejärel jätkas digipädevuse tasemetöö arendamist SA Innove Digipöörde programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel. Uus katseline digipädevuse tasemetöö toimus 9. ja 12. klassi õpilastel 2019. aasta aprillis. Testi olid kaasatud ka kutsõppeasutuste 3. kursuse õppurid.

    Mis on üldpädevused?

    Üldpädevused hõlmavad inimese teadmisi, oskusi ja hoiakuid (ka uskumusi, väärtusi), mis tagavad suutlikkuse elus loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida. Head üldpädevused võimaldavad efektiivsemalt õppida ja seejuures ennast hästi tunda. Seetõttu on oluline, et lapse üldpädevuste arengu toetamist alustataks juba algklassides. 

    Põhikooli riiklikus õppekavas loetletud üldpädevused on järgmised:

    Kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid.

    Sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.

    Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme.

    Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi.

    Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi.

    Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.

    Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske.

    Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

    Viimati uuendatud 26.03.2021