TALIS – õpetajate ja õpetamise uuring

TALIS on rahvusvaheline uuring, millega kogutakse andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta OECD riikides. Senised uuringud on näidanud, et Eesti õpetajad on oma tööga rahul, kuid meelehärmi teeb see, et õpetajaametit ei väärtustata ühiskonnas piisavalt.

TALIS (Teaching and Learning International Survey) uuringus kogutud andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste probleemidega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. 

TALIS uuringu tulemused on andnud väärtuslikku sisendit poliitikakujundamisse Eestis (nt Elukestva Õppe Strateegia 2020 koostamisse, täiendusõppe prioriteetide seadmisse). Mitmeid TALIS uuringu näitajaid kasutatakse siseriiklike indikaatoritena.

TALIS uuringus on Eesti osalenud kolmel korral: 2008, 2013 ja 2018. Järgmine uuring on kavas 2021. aastal. TALIS uuringu läbiviimist Eestis toetab Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid” raames.

Eesti TALIS uuringutes

1. märtsist kuni 11. maini 2018 toimus Eestis suuremahuline TALIS 2018 põhiuuring. Küsitluses osalesid põhikooli 7.-9. klasside õpetajad ja nende koolide juhid. Eestist oli uuringusse kaasatud 201 kooli, mille direktorid ja õpetajad said oma arvamust avaldada.

Uuringu jaoks töötati välja eraldi õpetajatele ja koolijuhtidele mõeldud küsimustikud, mille täitmine võttis aega umbes 45 minutit. Küsimustikega uuriti õpetajate professionaalset arengut, õpetajate hindamist ja tunnustamist, õpetajate pedagoogilisi uskumusi, praktikaid ja tööalaseid hoiakuid ning koolijuhtimist. Küsimustikutele vastamine toimus elektroonselt.

Põhiuuringu rahvusvahelised ja riiklikud tulemused avaldati kahes osas. Rahvusvahelise raporti koostas OECD ja riikliku raporti koostas Tartu Ülikool.

TALIS 2018 uuringu tulemustest selgus, et Eesti, nagu paljud teised riigidki, peab tegelema küsimusega, kuidas valmistada ette kaasaja vajadustele vastavaid õpetajaid ja koolijuhte, neid karjääri jooksul toetada, pakkuda arenguvõimalusi ning tunnustada tehtud töö eest.

  • Õpetajate karjääriteed on muutumas – enam kui pooled viimase viie aasta jooksul ametisse sisenenutest pole pidanud õpetajaametit esimeseks karjäärivalikuks.
  • Õpetajad ja koolijuhid on OECD riikide keskmisest kõrgema haridustasemega ja aktiivsed täiendusõppes osalejad.
  • Eesti õpetaja suudab võrreldes viie aasta taguse ajaga efektiivsemalt ja kiiremini tunde ette valmistada.
  • Eesti õpetaja on autonoomne, kuid uuenduste sisseviimisel vajab ka tema senisest enam kolleegide ja koolijuhi toetust ning tagasisidet.
  • Õpetajad ja koolijuhid on kõrgelt motiveeritud ja positiivsete hoiakutega enesetäiendamise suhtes ning neid iseloomustab suur osalus professionaalse arengu tegevustes.
  • Vaatamata suurele koormusele ja kõrgemale palgaootusele on õpetajate enamus seisukohal, et ameti plussid kaaluvad selgelt üles miinused. 
  • Õpetajate endi seas on oluliselt kasvanud õpetajaameti väärtustatuna tajumine.
TALIS õpetajate rahulolu infograafik

2013. aasta TALIS uuringu eesmärgiks oli pakkuda osalevatele riikidele rahvusvaheliselt võrreldavat informatsiooni õpetajate tööjõu ja õpetamistingimuste kohta. Kuidas mõjutavad need tingimused õpetajate töö pedagoogilist aspekti ja kooli õppekeskkonda?

TALIS 2013 tuum-uuring keskendus haridustasemele ISCED 2. Eesti kontekstis tähendab see õpetajaid, kes töötavad põhikooli kõrgemate klasside (7-9. klass) ehk ca 15-aastaste õpilastega.

TALIS 2013 uuring jagati kolme võtmefaasi: 

  • Eeluuring, mis viidi läbi 2011. a suvel ning kus koguti kvalitatiivseid andmeid.
  • Eeluuringu andmete analüüsi alusel koostati testuuringu küsimustikud. Testuuring toimus Eestis 2012. aastal. Kokku osales testuuringus 20 kooli ja 329 vastajat. Testuuringu küsimustikele vastas Eestis 100% osalejatest.
  • Põhiuuringu sihtgrupp oli põhikooli ülemise astme õpetajad (kes õpetavad ISCED teisel tasemel) ja koolijuhid nendes koolides, kus uuringus osalevad õpetajad töötavad. Põhiuuringusse valiti igast riigist juhuvalimiga 200 kooli ja igast koolist kuni 20 õpetajat, kes õpetavad 7.­-9. klassis (u 15-aastaseid lapsi).

TALIS 2013 teostati Eestis ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014″ raames.

Uuringu tulemused

  • Keskmine Eesti 7.–9. klassi õpetaja on pedagoogilise haridusega 48-aastane naine, kes on õpetajana töötanud 22 aastat. Võrreldes teiste riikidega on meie põhikooli ülemise astme õpetajad vanemad, pikema staažiga ja nende hulgas on vähem mehi. Viimase viie aasta jooksul on õpetajaskonna vananemine süvenenud.
  • Eestis on uuringus osalenud riikide seas üks madalaim õpilaste ja õpetajate suhtarv ning väikseimad klassid. Samas ilmnevad Eesti koolide ja klasside suuruses suured erinevused maapiirkonnas ja linnades asuvate koolide vahel. Õpilaste ja õpetajate keskmiselt madala suhtarvu varjukülg on, et õpilaste arvu languse tõttu töötavad pooled Eesti maapiirkondade koolide õpetajad osakoormusega, sest koolidel pole neile täiskoormust pakkuda.
  • Võrreldes 2008. aastaga on tunduvalt paranenud Eesti õpetajate hinnangud õpetajate ja õpilaste vahelistele suhetele. 92% õpetajaid leidis, et enamikke tema kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad.
  • Samas esineb direktorite hinnanguil sageli õpilastel distsipliiniprobleeme nagu kooli hilinemine, puudumine, spikerdamine, vaimne vägivald kaasõpilaste ja õpetajate suhtes.
  • Eesti õpetajatel on head enesetäiendamise võimalused ning õpetajad tegelevad enesetäiendamisega rohkem kui teiste riikide õpetajad keskmiselt. 
  • Lõhe õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel – kuigi õpetajad hindavad ja teavad õpilasi aktiviseerivaid õpetamisviise, siis neid kasutatakse üldiselt teistest riikidest vähem. Eesti koolijuhid on rahvusvahelises võrdluses vähem hõlmatud õppe-kasvatustööd toetavatesse tegevustesse.
  • Eesti õpetajad ja koolijuhid on oma töö ja kooliga üldiselt rahul, kuid väga rahulolematud õpetajaameti staatusega ühiskonnas. Ainult 14% uuringus osalenud õpetajatest ja 12% koolijuhtidest usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud.

TALIS 2008 uuring viidi Eestis läbi 2008. a märtsist maini. Küsitleti 7.–9. klasside õpetajaid ja koolijuhte. Eestist olid uuringusse kaasatud kokku 198 koolist 3321 õpetajat.

Uuringu jaoks disainiti eraldi õpetajale ja koolijuhile mõeldud küsimustikud, mille täitmine võttis aega umbes 45 minutit. Küsimustikke oli võimalik täita kas siis e-küsimustikuna või paberkandjal. Õpetajate küsimustikus oli 44 küsimust ja koolijuhid vastasid 38 küsimusele.

2008. aasta uuringus keskenduti järgmistele põhiteemadele: õpetajate professionaalne areng, õpetajate hindamine, tunnustamine ja tagasiside, õpetajate pedagoogilised uskumused, praktikad ja tööalased hoiakud ning koolijuhtimine.

  • Eesti õpetajaskonna pedagoogilised veendumused paistsid uuringus silma edumeelseimate ja kaasaegseimatena, kuid klassis kasutatavate õpetamispraktikate poolest olid nad pigem traditsioonilisemad kui kolleegid teistes riikides.
  • Õpetajate hinnangul on tugev tunnidistsipliin ja tõhus tunniaja kasutamine teiste riikidega võrreldes Eesti koolides kõige kõrgem.
  • Eesti õpetaja hindab oma töörahulolu, eriti aga enesetõhusust madalaks.
  • Eesti õpetajate rahulolematus on seotud eelkõige kooliväliste, endast ja kolleegidest vähesõltuvate asjaoludega, esmajoones õpetajakutse vähese avaliku tunnustamisega.
  • Väga suur osa õpetajaskonnast osaleb regulaarselt mitmesugustes enesearengut toetavates tegevustes
  • Kõige tugevamini mõjutavad õpetaja professionaalsust koolis toimuv hindamine ja tagasiside, mida õpetaja saab koolist

Tuli väga selgelt ilmsiks, et Eesti õpetajate professionaalsuse võtmeküsimuste juured on tihedalt seotud õpetajakutse staatusega ühiskonnas ning õpetajatöö juurde kuuluvate inimeste vahelise suhete vähese tähtsustamisega. Ühiskond, eelkõige aga õpetajad ise, peaksid seisma head selle eest, et leida õpetajakutsele kindel ja auväärne koht pidevalt muutuvates oludes.

Failid ja viited

TALIS uuringut korraldab OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon).

TALIS uuringu korraldamise eest Eestis vastutas kuni 2020. aastani SA Innove, alates 2020. aastast korraldab TALIS uuringut Eestis Haridus- ja Noorteamet. 

TALIS uuringut viiakse Eestis läbi programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid” raames. Uuringu elluviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Erasmus+ programm ja Eesti riik.

logod

Viimati uuendatud 26.03.2021