Riigieksamid

Riigieksamid on gümnaasiumi lõpus toimuvad eksamid, mis tuleb kooli lõpetamiseks sooritada kõigil abiturientidel. Vabatahtlikult võivad riigieksameid sooritada ka kutseõppeasutuste õpilased ja juba varasemalt keskhariduse omandanud inimesed, kellel on riigieksami tulemust tarvis õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Riigieksamid toimuvad kord aastas kevadel samaaegselt kõikides Eesti koolides.

Riigieksamid 2023/2024. õppeaastal

 Õppeaine

Põhieksam

Lisaeksam 

Eesti keel (kirjalik)

 22. aprill 2024

20. mai 2024

B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik)

23. aprill 2024

27. mai 2024

B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline)

23.–26. aprill 2024

 27.–28. mai 2024

Inglise keel B1/B2-tasemel (kirjalik)

2. mai 2024

29. mai 2024

Inglise keel B1/B2-tasemel (suuline)

2.–3. mai; 6.–7. mai 2024

29.–30. mai 2024

Matemaatika (kirjalik)

 23. mai 2024

6. juuni 2024

Riigieksamite tagasiside

Tagasiside küsimustikud on mõeldud täitmiseks vastavate ainete õpetajatele pärast käesoleva õppeaasta lõpueksamite toimumist.

Tagasisidet saab edastada kõrvaloleva vormi kaudu.

Riigieksamite tagasiside

Eksam

Juhised ja materjalid õpilastele ja koolidele

Gümnaasiumi lõpetamiseks on kohustuslik sooritada kolm riigieksamit. Õpilane teavitab kooli juhtkonda oma valikutest ja registreerub eksamitele hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks (2023/2024. õppeaastal on registreerimise tähtaeg 22. jaanuar 2024. a).

1. Eesti keel või eesti keel teise keelena riigieksam

Kõigil abiturientidel on kohustuslik sooritada kas eesti keele või siis eesti keele teise keelena eksam. Õpilane on eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritanud ja saab gümnaasiumi lõpetada, kui ta kogub eksamil vähemalt ühe punkti.

Üldjuhul on kohustuslik eesti keele riigieksam. Vaid teatud juhtudel võib õpilane valida selle asemel eesti keele teise keelena eksami. Eesti keele teise keelena eksam on lubatud valida õpilasel, kes:

  • õpib gümnaasiumis eesti keelt teise keelena,
  • on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi,
  • on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi,
  • õpib viipekeeles.

Kutsekeskhariduse õppekava õpilased, kelle õppekeel ei ole eesti keel, peavad õpingute lõpetamiseks sooritama eesti keele teise keelena riigieksami või asendama riigieksami kutseeksami või erialase lõpueksami sooritamisega eesti keeles.

Kui õpilane saab eesti keele teise keelena eksamil vähemalt 60% maksimaalsest tulemusest, väljastame ka eesti keele B2-taseme tunnistuse.

Eesti keele teise keelena riigieksamit ei pea sooritama eesti keelest erineva õppekeelega kooli õpilane, kellele on juba varasemalt väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või eesti keele C1-taseme tunnistus. 

2. Matemaatika riigieksam

Alates 2014. aasta kevadest on matemaatika riigieksam gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik. Õpilane on eksami sooritanud ja saab gümnaasiumi lõpetada, kui ta kogub eksamil vähemalt ühe punkti, mis on minimaalne positiivne tulemus. Õpilane saab valida, kas teha kitsa matemaatika või laia matemaatika eksamitöö.

3. Võõrkeele riigieksam 

Gümnaasiumi lõpetamiseks on kohustuslik sooritada üks võõrkeele eksam. Õpilasel on kolm valikut.

I Sooritada inglise keele riigieksam, mis mõõdab keeleoskust B1- ja B2-tasemel.

II Sooritada riigieksamiga võrdsustatud rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksam

Loe rahvusvaheliste keeleeksamite sooritamisest lähemalt

III Esitada eksami sooritamise asemel varasemalt oma kulul sooritatud eksamitunnistus. Riigieksami saab asendada meie poolt tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa, soome või vene keele vähemalt B1-tasemel keeleoskust tõendava eksami tunnistusega/diplomiga. 

Loe varasemalt sooritatud rahvusvahelise keeleeksami tunnustamisest lähemalt

Soovi korral võib õpilane sooritada riigi kulul ka mitu võõrkeeleeksamit. Lisaks inglise keele riigieksamile või inglise keele Cambridge C1 Advanced eksamile võib õpilane valida rahvusvaheliselt tunnustatud prantsuse ja saksa keele eksami. Registreerudes inglise keele riigieksamile pole aga võimalik valida ka Cambridge C1 Advanced eksamit ja vastupidi.

Eksamile pääsemiseks tuleb end registreerida hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks. Iga sooritaja registreerib end eksamitele ise. 

NB! 2023/2024. õppeaasta riigieksamitele registreerimine on avatud 22. jaanuarini 2024. a.

Registreerumine toimub testide andmekogus EIS. EISi saab siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID või HarID-ga. Kui õpilasele ei sobi ükski võimalus, saab ta küsida oma kooli EISi administraatorilt parooli. 

EISis eksamile registreerumise juhend õpilasele

Koolid saavad EISis õpilaste registreerumise seisu kontrollida. Vajadusel saab kool õpilasi ja eksamivalikuid lisada kuni jooksva õppeaasta 30. jaanuarini.

EISis eksamile registeerunud õpilaste kontrollimise juhend koolile

Riigieksamite kohapealse korralduse eest eksamipäeval vastutab iga kool ise. Eksamite korraldamisel koolis tuleb järgida eksamikorda.

Juhendid koolidele riigieksamite läbiviimiseks:

Riigieksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel ilmumata jäänud eksaminand või eksaminand, kes ei ole eksami sooritamise ajal muutunud terviseseisundi tõttu võimeline eksamit lõpuni sooritama, võib kolme tööpäeva jooksul riigieksami toimumisest esitada lisaeksamil osalemise taotluse. Avalduse võib saata täidetuna ja allkirjastatuna Haridus- ja Noorteameti postiaadressil Lõõtsa tn 4, Tallinn, 11415; või täidetuna ja digiallkirjastatuna e-posti aadressile [email protected].

Avalduse saab täita, allkirjastada ja sisse anda ka meie juures kohapeal – aadressil Lõõtsa tn 4, 11415 Tallinn. Haridus- ja Noorteametis saab avaldusi esitada tööpäeviti 9.00–17.00.

Lisaeksami avaldus 2024

Õpetajatele mõeldud tasuta seminarid tutvustavad riiklike lõpueksamite ülesehitust, korraldust, hindamist jms.

Inglise keele riigieksami intervjueerijate ja hindajate veebiseminar

Osalema on oodatud õpetajad, kes viimati käisid seminaril enne 1. septembrit 2021, või kes ei ole varem eksameid hinnanud ega intervjueerinud, aga on seotud 2024. aasta inglise keele riigieksami suulise osa läbiviimisega nii hindaja kui ka intervjueerijana. Koolitusel võivad osaleda ka need, kes on hiljem koolituse läbinud, kuid soovivad oma teadmisi värskendada.

Koolitust saab läbida testide andmekogus EIS endale sobival ajal ajavahemikus 03.01–20.03.2024. Koolituse läbimiseks kulub kokku umbes 3 tundi. Soovi korral saab seda läbida osade kaupa.

Seminaril käsitletavad teemad:

  • inglise keele riigieksami suulise osa intervjuude läbiviimine;
  • inglise keele riigieksami suulise osa hindamine.

Seminarile registreerimine avatakse EISis 18. detsembril 2023. a.

Seda, kas või millal olete koolituse läbinud, saab igaüks ise kontrollida logides sisse enda andmetega EISi.

Juhendid:

Eesti keele teise keelena riigieksami ja põhikooli lõpueksami intervjueerijate ja hindajate veebiseminar

Osalema on oodatud õpetajad, kes osalesid viimati seminaril enne 1. septembrit 2021, või kes ei ole varem eksameid hinnanud ega intervjueerinud, aga on seotud 2024. aasta eesti keele teise keelena riigieksami ja põhikooli lõpueksami suulise osa läbiviimisega nii hindaja kui ka intervjueerijana. Koolitusel võivad osaleda ka need, kes on hiljem koolituse läbinud, kuid soovivad oma teadmisi värskendada.

Koolitust saab läbida testide andmekogus EIS endale sobival ajal ajavahemikus 04.03.–20.03.2024. Koolituse läbimiseks kulub kokku umbes 2–2,5 tundi.

Seminarile registreerimine avatakse EISis 10. jaanuaril 2024. a.

Seda, kas või millal olete koolituse läbinud, saab igaüks ise kontrollida logides sisse enda andmetega EISi.

Juhendid:

Riigieksamite materjalid (eristuskiri, läbiviimisjuhend, eksamitööd, vastuste võtmed ja eksamite lühianalüüsid) alates aastast 2015:

2020. aastal inglise keele riigieksamit koroonapandeemiast tingitud eriolukorra tõttu ei toimunud.

Varasemate aastate eksamimaterjalid enam veebis kättesaadavad pole. Palun kasutage õpilaste ettevalmistamisel ajakohaseid materjale.

NB! Eksamiülesanded on kaitstud autoriõigusega. Kõik õpetajad ja õpilased võivad eksamimaterjale ja ülesandeid vabalt kasutada eksamiteks valmistumisel (tunnis, iseseisvalt, konsultatsioonides jms). Eksamiülesannete ärilistel eesmärkidel kasutamine, levitamine, reprodutseerimine ja eksponeerimine on aga lubatud vaid Haridus- ja Noorteameti kirjalikul nõusolekul. Taotluse vorm eksamimaterjalide kasutamiseks isikutele, kes soovivad materjale levitada või kasutada küsides selle eest kolmandatelt isikutelt tasu: pdfdoc.

Lisaks abiturientidele saavad riigieksameid sooritada ka juba varasemalt keskhariduse omandanud inimesed ehk varemlõpetanud. See võib olla vajalik, et alustada õpinguid kõrgkoolis.

Kevadistele riigieksamitele tuleb registreeruda hiljemalt 20. jaanuariks (2023/2024. õppeaastal on registreerimise tähtaeg 22. jaanuar 2024. a) . Hiljem eksamivalikuid muuta ei saa. Seepärast soovitame esmalt uurida täpselt järgi, milliseid riigieksameid soovitud kõrgkooli ja erialale sisseastumiseks vaja on.

Eksamid kindlalt valitud, tuleb eksamitele registreeruda. Selleks on varemlõpetanul mitu võimalust:

  • Elektrooniline registreerimine testide andmekogus EIS. Keskkonda saab siseneda ID-kaardi, Smart-ID või mobiil-ID abil. Juhend EISis eksamitele registreerumiseks. 
  • Internetist allalaetud avalduse võib saata täidetuna ja digiallkirjastatuna e-posti aadressile [email protected].
  • Internetist allalaetud avalduse võib saata täidetuna ja allkirjastatuna paberil Haridus- ja Noorteameti postiaadressile Lõõtsa 4, Tallinn 11415.
  • Avalduse saab täita, allkirjastada ja sisse anda ka meie juures kohapeal – tööpäeviti kell 9–17 aadressil Lõõtsa 4, Tallinn. 

Üldjuhul toimuvad riigieksamid gümnaasiumide juures. See tähendab, et varemlõpetanud sooritavad eksami koos mõne kohaliku gümnaasiumi abiturientidega. Erandiks on suuremad linnad, kus suure eksaminandide arvu tõttu võib olla vaja korraldada varemlõpetanutele oma eksamikoht.

EISi kaudu registreerudes tuleb valida eksamite sooritamiseks sobilik piirkond. Kui kasutad registreerimiseks avalduse blanketti, siis määratakse soorituskoht vastavalt avaldusele märgitud aadressile. Kui soovid sooritada eksameid muus piirkonnas, kui oma avaldusele märgitud elukoht, kirjuta märkuste lahtrisse eksami sooritamiseks sobiv linn või maakond.

Registreerimisel märgid avaldusele ka selle, kuidas soovid eksamikohast teada saada: kas posti või e-posti teel. Saadame eksamikoha teate soovitud postiaadressile või e-posti aadressile välja vähemalt kaks nädalat enne eksami toimumist.

Võõrkeeleeksamid ja eesti keel teise keelena eksam koosnevad kirjalikust ja suulisest osast. Suuline osa toimub kokkuleppel kooliga graafiku alusel. Varemlõpetanuna saad suulise osa toimumisaja- ja koha teada kas eksamikoha teatest või otse koolilt, kus sooritad võõrkeeleeksami kirjaliku osa. Suuline osa võib toimuda ka kirjaliku eksamiosaga samal päeval.

Eksamile kohale tulles tuleb esitada pildiga isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart) ja eksamikoha teade. Nendeta eksamile ei pääse.

Kui otsustad pärast registreerimist eksami sooritamisest loobuda, siis palun teata sellest esimesel võimalusel, kuid hiljemalt seitse päeva enne eksami toimumist e-posti aadressile [email protected].

Riigilõiv

Varem lõpetanud eksamisooritajad peavad eksami korduvsooritamise eest maksma riigilõivu, milleks on 5 eurot iga eksami kohta. Riigilõivu maksmata jätnud registreerunuid eksamile ei lubata.

Registreerimistasu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele:

  • SEB pank – EE891010220034796011
  • Swedbank – EE932200221023778606
  • Luminor Bank – EE701700017001577198
  • LHV Pank – EE777700771003813400

Viitenumbriks tuleb märkida 2900082401.

Selgitusse kirjutage õppeained, mille eest riigilõivu maksate. Kui riigilõivu maksab avalduse esitaja eest keegi teine, siis tuleb selgitusse märkida ka avalduse esitaja nimi.

Riigilõivu tagastame Riigilõivuseaduse § 12–15 toodud juhtudel ja viisil. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada kirjalikult aadressile [email protected]. Taotlusse tuleb märkida ees- ja perekonnanimi, isikukood, informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovid riigilõivu tagastamist.

Eritingimustel eksamineerimiseks nimetatakse eksami korralduse muutmist vastavalt õpilase erivajadusele. Üldjuhul võimaldame eritingimusi õpilasele, kes on haridusliku erivajaduse tõttu toetatud ka igapäevases õppetöös ning kelle erivajaduse olemasolu kohta on märge Eesti Hariduse Infosüsteemis.

Võimalikud eritingimused

  • Anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta.
  • Viia eksam läbi eraldi ruumis.
  • Kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta.
  • Kasutada ilma õigekirjakontrolli programmi ehk spellerita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav.
  • Lubada vastuste üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada.
  • Lugeda eksamiküsimused ja tekst ette nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksiaga) õpilasele.
  • Anda eksami toimumise korralduse kohta kirjalikke juhtnööre kuulmispuudega õpilasele.
  • Hinnata emakeele eksamitööd diferentseeritult spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasel.
  • Muuta eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas nägemispuudega õpilasele.
  • Valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma kuulamis- ja suulise osata kuulmispuudega õpilasele.
  • Kasutada viipekeele tõlki kuulmispuudega õpilasel.
  • Valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma suulise osata raske kõnepuudega õpilasele.
  • Valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö juhul, kui nõustamiskomisjoni otsusega on õpilasel riiklikus õppekavas sätestatud taotletavaid õpitulemusi vähendatud.
  • Valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö eesti keeles teise keelena madalamal kui B2 keeleoskuse tasemel juhul, kui õpilane on Eestis õppinud eesti õppekeelega koolis või keelekümblusklassis vähem kui 3 aastat.

Eritingimuse taotlemine

Eritingimustel eksamineerimiseks peab kool esitama taotluse EISis hiljemalt 30. jaanuariks.

Õpetus kooli administraatorile EISis taotluse esitamiseks

Kui õpilane vajab individuaalsest õppekavast lähtuvat eksamitööd, tuleb lisaks EISis taotluse esitamisele saata meile ka õpilase individuaalne õppekava e-posti aadressile [email protected]. Invidivuaalsest õppekavast lähtuva eksamitöö taotlus tuleb esitada varem – jooksva õppeaasta 1. novembriks

Eritingimustel eksamineerimist on õigus taotleda ka neil eksamisooritajatel, kes on gümnaasiumi juba varem lõpetanud. Sellisel juhul ei saa kool taotlust õpilase eest esitada. Palume varemlõpetanud erivajadustega inimestel eksamile registreerudes anda meile oma eritingimuste soovist teada hiljemalt 20. jaanuariks e-posti aadressile [email protected].

Vastuse eritingimuste võimaldamise kohta anname hiljemalt 1. aprilliks.

Riigieksamite töid hindavad eriala spetsialistid üle terve Eesti. Eksamitööd jõuavad hindajani anonüümsena, kodeerituna – hindaja ei tea, kelle tööd ta hindab. Riigieksameid hinnatakse 100 palli süsteemis. Eksam on sooritatud gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikul tasemel, kui saavutatud on vähemalt 1% maksimaalsest tulemusest.

  • Eksamitöid hinnatakse eksami loojate loodud hindamisjuhendi järgi. Hindamisjuhendid on avalikud – leiad need eksamimaterjalide seast.
  • Eesti keele eksami tekstiloome ning inglise keele ja eesti keele teise keelena essee osa hindavad kaks sõltumatut hindajat. Kui kahe hindaja poolt pandud punktide vahe on piisavalt suur, siis hinnatakse eksamitöö kolmandat korda ning alles seejärel selguvad lõplikud pallid.
  • Inglise keele ja eesti keele teise keelena eksami suulist osa hindab vastava aine spetsialist, kes ei ole eksaminandi õpetaja. Suuline osa salvestatakse. Salvestamine tagab, et kogu eksamitöö jääb alles. See võimaldab eksaminandil vajadusel ka oma eksamitöötöö tulemust apelleerida.
  • Et vältida võimalikke vigu, sisestatakse andmebaasi kõik eksamitööd kaks korda kahe erineva inimese poolt. Kui kahe sisestuse vahel leitakse erinevus, siis kontrollitakse töö pealt punktid veel kord üle ja parandatakse vead. Seega on kindel, et riigieksamitunnistusele kantud punktid on õiged.
  • Rahvusvahelistel keeleeksamitel võidakse kasutada erinevaid hindamissüsteeme.
  • Koolieksamite töid hinnatakse eksamikomisjoni liikmete poolt vastavalt kooli kinnitatud hindamisjuhendile.

Riigieksamite tulemused tehakse eksaminandile teatavaks internetis riigiportaali www.eesti.ee ja testide andmekogus EIS vahendusel hiljemalt jooksva õppeaasta 18. juuniks.

Andmed eksamitulemuste kohta teeme kättesaadavaks ainete kaupa, järk-järgult – vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad. Jooksvalt teavitame eksamitulemuste portaalidesse lisamisest ka Facebookis 

Elektroonilise riigieksamitunnistuse saab riigiportaalist ja EISist alla laadida. Paberil tunnistusi ei väljastata enam alates 2009. aastast.

Kui hindaja avastab eksamitöödes tõendi mahakirjutamise kohta (eri eksaminandide töödes olevad ühesugused parandused, identne sõnastus vabavormilistes vastustes vms), võidakse hindamiskomisjoni otsusel eksamitöö hinnata 0 palliga.

Gümnaasiumilõpetaja, kelle riigieksami tulemus oli 0 palli või kes puudus eksamilt mõjuva põhjuseta, saab riigieksami uuesti sooritada järgmisel õppeaastal. Õpilane võib järgneval aastal muuta võõrkeele riigieksami õppeainet ja matemaatika riigieksami kitsa või laia matemaatika ainekavale vastavate ülesannete valikut.

Gümnaasiumilõpetaja, kes sooritas koolieksami mitterahuldavalt või ei sooritanud koolieksamit, sooritab korduseksami hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel ja kooli loal võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, kuid hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.

Riigieksamitulemused on teada hiljemalt 18. juunil ja ühtlasi väljastatakse elektroonilised riigieksamitunnistused. Elektroonilise tunnistuse saab alla laadida riigiportaalist ja testide andmekogust EIS.

Elektrooniliselt välja antud riigieksamitunnistusel on samasugune õiguslik jõud nagu varasematel aastatel väljastatud paberkandjal tunnistusel. Elektrooniline tunnistus on varustatud digitempliga, mis tagab dokumendi autentsuse. Riigiportaalist saavad tunnistuse õigsust kontrollida ka koolid ja tööandjad. Tunnistuse kehtivust kontrollitakse tunnistusel oleva unikaalse numbri abil.

E-riigieksamitunnistus on kasutajale mugav ning teeb asjaajamise lihtsamaks nii koolidele kui õppuritele. Kõrgkoolidesse sisseastumisdokumentide esitamine käib valdavalt läbi Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS). SAIS lisab ise juurde kõik vajalikud andmed EISist ja Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS), nii et tegelikult ei ole vaja ka e-riigieksamitunnistust eraldi lisada.

Väljatrükk

Haridus- ja Noorteameti  klienditeenindusest (Tallinn, Lõõtsa 4) on vajadusel võimalik saada  e-riigieksamitunnistuse kinnitatud väljatrükk.

Välismaale õppima või töölemineku puhul on tarvis vandetõlget, sest alates 1. jaanuarist 2020 saavad Eestis tõlkeid kinnitada vaid vandetõlgid. Selleks tuleb vandetõlgile edastada allkirjastatud originaaldokument. Vandetõlkide kontaktandmed on üleval Justiitsministeeriumi kodulehel.

Kui vajate dokumendi apostilleerimist, siis seda teevad notarid. Selleks tuleb pöörduda notaribüroosse (dokumenti apostillitakse enne tõlkeprotsessiga alustamist) või saab täisteenust ka tõlkebüroodest, mis pakuvad vandetõlgiteenust.

Kadunud või hävinud eksamitunnistus

Kui enne 2009. aastat saadud paberkandjal riigieksamitunnistus on hävinud või kadunud, siis väljastame selle asemel uue e-riigieksamitunnistuse. Selleks tuleb esitada meile taotlus, kus on kirjas: 

  • taotluse esitamise põhjus,
  • taotleja isikuandmed,
  • riigieksami(te) sooritamise aasta ja õppeaine(d), milles riigieksam(id) sooritati.

Taotlus tuleb saata digiallkirjastatuna aadressile [email protected], allkirjastatuna postiaadressile Lõõtsa 4, Tallinn või tulla kohale ja esitada avaldus kohapeal. 

Riigieksamite tulemuste kehtivusaeg ei ole piiratud. Samas on igal kõrgkoolil õigus ise määrata, kui vanu eksamitulemusi nad aktsepteerivad.

Riigieksamitööga saab tutvuda selle eksamit sooritanud isik ise ning kolmandad isikud, kes soovivad riigieksamite andmeid kasutada teadus- ja rakendusuuringutes.

Haridus- Ja Noorteamet säilitab kõik eesti keele eksamitööd alaliselt. Teisi eksamitöid säilitame kolm aastat, seejärel koostame valimi 300 tööst, mis säilitatakse alaliselt. Seega kolme aasta jooksul saab tutvuda kõikide eksaminandide tööga, pärast kolme aasta möödumist saab tutvuda vaid valimisse kuuluvate ja eesti keele eksamitöödega. Kas töö kuulub valimisse, saab teada, esitades meile taotluse tööga tutvumiseks, misjärel arhivaar kontrollib valimi üle.

Eksamitööga tutvumisel on keeleeksamite puhul näha ainult õpilase kirjutatu, tööl ei ole näha hindaja parandusi ega märkmeid. Eksamitöödel pole hindajate parandusi näha seetõttu, et tööd hindab mitu inimest ning teise parandaja märkuste nägemine võiks mõjutada eksamitöö objektiivset hindamist. Vaid matemaatika eksamitööl on näha ülesannete eest saadud punktid.

Eksamitöö eri osade eest saadud punkte saab näha testide andmekogus EIS, punktidega tutvumiseks ei ole vaja esitada avaldust tööga tutvumiseks. 

Riigieksamitööga saab tutvuda: 

  • elektrooniliselt EISis (juhend avalduse esitamiseks),
  • elektrooniliselt taotledes eksamitöö koopia e-posti aadressile saatmist,
  • Haridus- Ja Noorteameti kontoris aadressil Lõõtsa 4, Tallinn.

Tööga tutvumiseks e-maili teel või Haridus- Ja Noorteameti kontoris tuleb esitada või saata Haridus- Ja Noorteameti klienditeenindusse (Lõõtsa 4, Tallinn, 11415) või e-posti aadressile [email protected] allkirjastatud või digiallkirjastatud avaldus:

Kui oleme avalduse kätte saanud ja soovite tööga tutvuma tulla meie majja, siis võtame taotlejaga ise ühendust ja pakume välja aja tööga tutvumiseks. Tutvuma tulles tuleb kaasa võtta enda isikut tõendav dokument, ning kolmanda isiku tööga tutvumise korral ka lihtkirjalik volikiri ja koopia volitaja isikut tõendavast dokumendist. Kui eksaminand soovib oma riigieksamitööst elektroonilist koopiat, tuleb teha eksamitööga tutvumise avaldusele vastav märge. Eksamitöö koopia saadetakse taotlejale krüpteeritult e-posti teel.

Kui eksaminand ei pea oma tulemust õiglaseks, võib ta esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vaide. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul eksamitunnistuse kättesaadavaks tegemise päevast arvates.

Vaie tuleb esitada testide andmekogus EIS (kasutusjuhendid asuvad SIIN) või saata ministeeriumile apellatsioonikomisjoni plangil kas allkirjastatud või digiallkirjastatud avaldus. Avalduses tuleb põhjendada vaide esitamist ja viidata konkreetsetele asjaoludele, mis põhjustel on alust arvata, et eksamitöö ei ole hinnatud vastavalt hindamisjuhendile.

Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab minister apellatsioonikomisjoni. Apellatsioonikomisjoni kuuluvad ministeeriumi välishindamisosakonna juhataja ja teenistuja, kuid komisjon kaasab oma töösse ka eksperte. Eksperdid kontrollivad, kas tööd on ikka hinnatud vastavalt aine eksamitöö hindamisjuhendile. Üle vaadatakse kogu eksamitöö – mitte ainult ülesanne, mille hindamise osas vaie esitati. Tuleb arvestada, et komisjon võib eksamitöö tulemust ka langetada.

Apellatsioonikomisjon teeb kümne päeva jooksul alates vaide esitamisest ühe järgmistest otsustest:

  • jätta eksamitulemus muutmata;
  • tõsta eksamitulemust;
  • langetada eksamitulemust.

Komisjoni otsus saadetakse avalduse esitajale kümne päeva jooksul arvates avalduse laekumisest kirjalikult posti teel või e-postiga avaldusel toodud aadressil. Sama eksamitöö tulemust uuesti vaidlustada ei saa.

Riigieksamitulemuse tõstmise ja langetamise korral vormistab Haridus- ja Noorteamet uue riigieksamitunnistuse ja teeb selle kättesaadavaks riigiportaali eesti.ee ja testide andmekogu EIS kaudu.

Lisaks riigieksamite tulemustele on oluline vaadata ka teisi näitajad. Üks võimalus selleks on näidata ka iga kooli panust tulemusteni jõudmisel. See näitaja erineb eksamitulemustest selle poolest, et iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, võttes arvesse kooli õpilaste lähtetaseme.

Gümnaasiumi panuse hindamine on koolide jaoks informatiivsem, sest pelgalt riigieksami punktid kirjeldavad tihti paremini õpilaste omadusi (võimekus, hoiakud vms) kui koolide suutlikkust neid õpetada. Panus õpilase edasijõudmisesse ei pruugi kõige suurem olla koolil, kus on kõrgeimad eksamitulemused, vaid koolil, kus aidati õpilase arengule aines kõige rohkem kaasa. Gümnaasiumi panuse hindamine annab eksamitulemuste infole lisaväärtuse. Õppetöö tulemuslikkuse iseloomustamisel on vaja vaadata mõlemaid näitajaid koos. Näiteks keskpäraste eksamitulemustega kool, millel on kõrge lisandväärtus, tuleb hästi toime nõrgema lähtetasemega õpilaste arengu toetamisega.

Gümnaasiumi panust õpilaste edasijõudmisesse hinnatakse matemaatikas, eesti keeles ja eesti keeles teise keelena. Analüüsi meetodiks on mitmetasandiline regressioonanalüüs. Lihtsustatult öeldes võrreldakse koolide keskmisi riigieksamitulemusi konkreetses aines, kui on maha arvestatud muud mõjutegurid, mis kooli õppetöö kvaliteeti ei puutu (õpilaste põhikooli eksamihinne samas aines, sugu, vanus, õppekeel ning gümnaasiumi suurus). Kui mõjutegurid on eemaldatud, jääb igale koolile alles riigieksami keskmise tulemuse prognoos ning kooli tegelik riigieksami keskmine tulemus saab olla sellega võrdne (ootuspärane gümnaasiumi panus), sellest madalam (oodatust madalam panus) või kõrgem (oodatust kõrgem panus).

Gümnaasiumidele saadetud raportites on info nende viimase kolme aasta panuse kohta ning õige olekski vaadata korraga mitut aastat, sest gümnaasiumi panus ei ole otseselt mõõdetav väärtus, vaid see leitakse kaudselt statistilise mudeldamise teel ning sellega seoses tuleb alati mängu teatud juhuslikkus ning statistiline viga. Enamus gümnaasiume leiab, et nende panus on ootuspärane ning see annab põhjust rahul olla – see tähendab seda, et ollakse hästi kohandunud oma õpilaskontingendile.

Kui mõne kooli panus on aga aastast aastasse oodatust kõrgem või madalam, viitab see süsteemsele erinevusele teistest Eesti gümnaasiumitest. Gümnaasiumi panuse arvutamisel on oluline, et mudelisse kaasatav informatsioon oleks olemas kõikide õpilaste ning kõikide koolide kohta. Kuna 2021. a kevadel olid riigieksamid õpilastele vabatahtlikud, võis see ka arvutusi mõjutada ning seega tasub jääda ettevaatlikuks selle aasta tulemuste kõrvutamisel eelnevate aastatega. Gümnaasiumi panuse tulemused koolide lõikes lisatakse HaridusSilma koolikaardile.

"2021. aasta gümnaasiumi panuse õpilaste edasijõudmisesse tagasiside näidis"

Viimati uuendatud 15.01.2024