Riigieksamid

Riigieksamid on gümnaasiumi lõpus toimuvad eksamid, mis tuleb kooli lõpetamiseks sooritada kõigil abiturientidel. Vabatahtlikult võivad riigieksameid sooritada ka kutseõppeasutuste õpilased ja juba varasemalt keskhariduse omandanud inimesed, kellel on riigieksami tulemust tarvis õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Riigieksamid toimuvad kord aastas kevadel samaaegselt kõikides Eesti koolides.

Riigieksamid 2021/2022. õppeaastal

 Õppeaine

Põhieksam

Lisaeksam 

Eesti keel (kirjalik)

 25. aprill 2022

16. mai 2022

B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik)

27. aprill 2022

17. mai 2022

B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline)

28.–29. aprill; 2. mai 2022

 17.–18. mai 2022

Inglise keel B1/B2-tasemel (kirjalik)

3. mai 2022

26. mai 2022

Inglise keel B1/B2-tasemel (suuline)

4.–6. mai; 9. mai 2022

26.–27. mai 2022

Matemaatika (kirjalik)

 20. mai 2022

3. juuni 2022

Juhised ja materjalid õpilastele ja koolidele

Gümnaasiumi lõpetamiseks on kohustuslik sooritada kolm riigieksamit. Õpilane teavitab kooli juhtkonda oma valikutest ja registreerub eksamitele hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks! 

1. Eesti keel või eesti keel teise keelena riigieksam

Kõigil abiturientidel on kohustuslik sooritada kas eesti keele või siis eesti keel teise keelena eksam. Õpilane on eesti keele või eesti keel teise keelena eksami sooritanud ja saab gümnaasiumi lõpetada, kui ta kogub eksamil vähemalt ühe punkti.

Üldjuhul on kohustuslik eesti keele riigieksam. Vaid teatud juhtudel võib õpilane valida selle asemel eesti keel teise keele eksami. Eesti keel teise keelena eksam on lubatud valida õpilasel, kes:

  • õpib gümnaasiumis eesti keelt teise keelena,
  • on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi,
  • on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi,
  • õpib viipekeeles.

Kutsekeskhariduse õppekava õpilased, kelle õppekeel ei ole eesti keel, peavad õpingute lõpetamiseks sooritama eesti keele teise keelena riigieksami või asendama riigieksami kutseeksami või erialase lõpueksami sooritamisega eesti keeles.

Kui õpilane saab eesti keel teise keelena eksamil vähemalt 60% maksimaalsest tulemusest, väljastame ka eesti keele B2-taseme tunnistuse.

Eesti keel teise keelena riigieksamit ei pea sooritama eesti keelest erineva õppekeelega kooli õpilane, kellele on juba varasemalt väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või eesti keele C1-taseme tunnistus. 

2. Matemaatika riigieksam

Alates 2014. aasta kevadest on matemaatika riigieksam gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik. Õpilane on eksami sooritanud ja saab gümnaasiumi lõpetada, kui ta kogub eksamil vähemalt ühe punkti, mis on minimaalne positiivne tulemus. Õpilane saab valida, kas teha kitsa matemaatika või laia matemaatika eksamitöö.

3. Võõrkeele riigieksam 

Gümnaasiumi lõpetamiseks on kohustuslik sooritada üks võõrkeele eksam. Õpilasel on kolm valikut.

I Sooritada inglise keele riigieksam, mis mõõdab keeleoskust B1- ja B2-tasemel.

II Sooritada riigieksamiga võrdsustatud rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksam

Loe rahvusvaheliste keeleeksamite sooritamisest lähemalt

III Esitada eksami sooritamise asemel varasemalt oma kulul sooritatud eksamitunnistus. Riigieksami saab asendada meie poolt tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele vähemalt B1-tasemel keeleoskust tõendava eksami tunnistus/diplom. 

Loe varasemalt sooritatud rahvusvahelise keeleeksami tunnustamisest lähemalt

Soovi korral võib õpilane sooritada riigi kulul ka mitu võõrkeeleeksamit. Lisaks inglise keele riigieksamile või inglise keele Cambridge C1 Advanced eksamile võib õpilane valida kuni kaks rahvusvaheliselt tunnustatud prantsuse, saksa või vene keele eksamit. Registreerudes inglise keele riigieksamile pole aga võimalik valida ka Cambridge C1 Advanced eksamit ja vastupidi.

Eksamile pääsemiseks tuleb end registreerida hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks. Iga sooritaja registreerib end eksamitele ise. 

Registreerumine toimub Eksamite Infosüsteemis EIS. EIS süsteemi saab siseneda ID-kaardi või mobiil ID-ga. Kui õpilasele ei sobi kumbki võimalus, saab ta küsida oma kooli EISi administraatorilt parooli. 

EISis eksamile registreerumise juhend õpilasele

Koolid saavad EISis õpilaste registreerumise seisu kontrollida. Vajadusel saab kool õpilasi ja eksamivalikuid lisada kuni jooksva õppeaasta 30. jaanuarini.

EISis eksamile registeerunud õpilaste kontrollimise juhend koolile

Riigieksamite kohapealse korralduse eest eksamipäeval vastutab iga kool ise. Eksamite korraldamisel koolis tuleb järgida eksamikorda.

Juhendid koolidele riigieksamite läbiviimiseks:

Riigieksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel ilmumata jäänud eksaminand või eksaminand, kes ei ole eksami sooritamise ajal muutunud terviseseisundi tõttu võimeline eksamit lõpuni sooritama, võib kolme tööpäeva jooksul riigieksami toimumisest esitada lisaeksamil osalemise taotluse. Avalduse võib saata täidetuna ja allkirjastatuna Haridus- ja Noorteameti postiaadressil Lõõtsa tn 4, Tallinn, 11415; või täidetuna ja digiallkirjastatuna e-posti aadressile harno@harno.ee.

Avalduse saab täita, allkirjastada ja sisse anda ka meie juures kohapeal – aadressil Lõõtsa tn 4, 11415 Tallinn. Haridus- ja Noorteametis saab avaldusi esitada tööpäeviti 9.00 – 17.00

Õpetajatele mõeldud tasuta seminarid tutvustavad põhikooli riiklike lõpueksamite ülesehitust, korraldust, hindamist jms. Sel õppeaastal ees ootavaid seminare veel ei ole. 

Siit leiad viimase viie aasta riigieksamite materjalid (eristuskiri, läbiviimisjuhend, eksamitööd, vastuste võtmed ja eksamite lühianalüüsid):

2020. aastal inglise keele riigieksamit koroonapandeemiast tingitud eriolukorra tõttu ei toimunud.

Varasemate aastate eksamimaterjalid enam veebis kättesaadavad pole. Palun kasutage õpilaste ettevalmistamisel ajakohaseid materjale.

NB! Eksamiülesanded on kaitstud autoriõigusega. Kõik õpetajad ja õpilased võivad eksamimaterjale ja ülesandeid vabalt kasutada eksamiteks valmistumisel (tunnis, iseseisvalt, konsultatsioonides jms). Eksamiülesannete ärilistel eesmärkidel kasutamine, levitamine, reprodutseerimine ja eksponeerimine on aga lubatud vaid Haridus- ja Noorteameti kirjalikul nõusolekul. Taotluse vorm eksamimaterjalide kasutamiseks isikutele, kes soovivad materjale levitada või kasutada küsides selle eest kolmandatelt isikutelt tasu: pdfdoc.

Lisaks abiturientidele saavad riigieksameid sooritada ka juba varasemalt keskhariduse omandanud inimesed ehk varemlõpetanud. See võib olla vajalik, et alustada õpinguid kõrgkoolis.

Kevadistele riigieksamitele tuleb registreeruda hiljemalt 20. jaanuariks. Hiljem eksamivalikuid muuta ei saa. Seepärast soovitame esmalt uurida täpselt järgi, milliseid riigieksameid soovitud kõrgkooli ja erialale sisseastumiseks vaja on.

Eksamid kindlalt valitud, tuleb eksamitele registreeruda. Selleks on varemlõpetanul mitu võimalust:

  • Internetipõhine registreerimine Eksamite Infosüsteemi  keskkonna vahendusel. Keskkonda saab siseneda ID-kaardi või mobiil-ID abil. Seejärel vali üleval menüüribal "Testide sooritamine" ja "Registreerimine". Avanevas vaates klõpsa nupul "Sisesta registreerimise avaldus". Täpsem juhis
  • Internetist allalaetud avalduse võib saata täidetuna ja digiallkirjastatuna e-posti aadressile info@harno.ee.
  • Internetist allalaetud avalduse võib saata täidetuna allkirjastatuna Haridus- ja Noorteameti postiaadressile Lõõtsa 4, Tallinn 11415.
  • Avalduse saab täita, allkirjastada ja sisse anda ka meie juures kohapeal – tööpäeviti kell 9–17 aadressil Lõõtsa 4, Tallinn. 

Üldjuhul toimuvad riigieksamid gümnaasiumide juures. See tähendab, et varemlõpetanud sooritavad eksami koos mõne kohaliku gümnaasiumi abiturientidega. Erandiks on suuremad linnad, kus suure eksaminandide arvu tõttu võib olla vaja korraldada varemlõpetanutele oma eksamikoht.

Soorituskoht määratakse vastavalt eksamile registreerumise avaldusele märgitud aadressile. Kui soovid sooritada eksameid muus piirkonnas, kui oma avaldusele märgitud elukoht, kirjuta märkuste lahtrisse eksami sooritamiseks sobiv linn või maakond.

Registreerimisel märgid avaldusele ka selle, kuidas soovid eksamikohast teada saada: kas posti või e-posti teel. Saadame eksamikoha teate soovitud postiaadressile või e-posti aadressile välja vähemalt kaks nädalat enne eksami toimumist.

Võõrkeeleeksamid ja eesti keel teise keelena eksam koosnevad kirjalikust ja suulisest osast. Suuline osa toimub kokkuleppel kooliga graafiku alusel. Varemlõpetanuna saad suulise osa toimumisaja- ja koha teada kas eksamikoha teatest või otse koolilt, kus sooritad võõrkeeleeksami kirjaliku osa. Suuline osa võib toimuda ka kirjaliku eksamiosaga samal päeval.

Eksamile kohale tulles tuleb esitada pildiga isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, autojuhiluba) ja eksamikoha teade. Nendeta eksamile ei pääse.

Kui otsustad pärast registreerimist eksami sooritamisest loobuda, siis palun teata sellest esimesel võimalusel e-posti aadressile info@harno.ee.

Riigilõiv

Varemlõpetanud eksamisooritajad peavad eksami korvuvsooritamise eest maksma riigilõivu, milleks on 5 eurot iga eksami kohta. Riigilõivu maksmata jätnud registreerunuid eksamile ei lubata.

Registreerimistasu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele:

  • SEB pank – EE891010220034796011
  • Swedbank – EE932200221023778606
  • Luminor Bank – EE701700017001577198
  • LHV Pank – EE777700771003813400

Viitenumbriks tuleb märkida 2900082401.

Selgitusse tuleb kirjutage õppeained, mille eest riigilõivu maksate. Kui riigilõivu maksab avalduse esitaja eest keegi teine, siis tuleb selgitusse märkida ka avalduse esitaja nimi.

Riigilõivu tagastame Riigilõivuseaduse § 12–15 toodud juhtudel ja viisil. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada kirjalikult aadressile info@harno.ee. Taotlusse tuleb märkida ees- ja perekonnanimi, isikukood, informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovid riigilõivu tagastamist.

Eritingimustel eksamineerimiseks nimetatakse eksami korralduse muutmist vastavalt õpilase erivajadusele. Üldjuhul võimaldame eritingimusi õpilasele, kes on haridusliku erivajaduse tõttu toetatud ka igapäevases õppetöös ning kelle erivajaduse olemasolu kohta on märge Eesti Hariduse Infosüsteemis.

Võimalikud eritingimused

  • Anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta.
  • Viia eksam läbi eraldi ruumis.
  • Kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta.
  • Kasutada ilma õigekirjakontrolli programmi ehk spellerita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav.
  • Lubada vastuste üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada.
  • Lugeda eksamiküsimused ja tekst ette nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksiaga) õpilasele.
  • Anda eksami toimumise korralduse kohta kirjalikke juhtnööre kuulmispuudega õpilasele.
  • Hinnata emakeele eksamitööd diferentseeritult spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasel.
  • Muuta eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas nägemispuudega õpilasele.
  • Valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma kuulamis- ja suulise osata kuulmispuudega õpilasele.
  • Kasutada viipekeele tõlki kuulmispuudega õpilasel.
  • Valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma suulise osata raske kõnepuudega õpilasele.
  • Valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö juhul, kui nõustamiskomisjoni otsusega on õpilasel riiklikus õppekavas sätestatud taotletavaid õpitulemusi vähendatud.
  • Valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö eesti keeles teise keelena madalamal kui B2 keeleoskuse tasemel juhul, kui õpilane on Eestis õppinud eesti õppekeelega koolis või keelekümblusklassis vähem kui 3 aastat.

Eritingimuse taotlemine

Eritingimustel eksamineerimiseks peab kool esitama taotluse EISis hiljemalt 30. jaanuariks.

Õpetus kooli administraatorile EISis taotluse esitamiseks

Kui õpilane vajab individuaalsest õppekavast lähtuvat eksamitööd, tuleb lisaks EISis taotluse esitamisele saata meile ka õpilase individuaalne õppekava e-posti aadressile harno@harno.ee. Invidivuaalsest õppekavast lähtuva eksamitöö taotlus tuleb esitada varem – jooksva õppeaasta 1. novembriks

Eritingimustel eksamineerimist on õigus taotleda ka neil eksamisooritajatel, kes on gümnaasiumi juba varem lõpetanud. Sellisel juhul ei saa kool taotlust õpilase eest esitada. Palume varemlõpetanud erivajadustega inimestel eksamile registreerudes anda meile oma eritingimuste soovist teada hiljemalt 20. jaanuariks e-posti aadressile harno@harno.ee.

Vastuse eritingimuste võimaldamise kohta anname hiljemalt 1. aprilliks.

Riigieksamite töid hindavad eriala spetsialistid üle terve Eesti. Eksamitööd jõuavad hindajani anonüümsena, kodeerituna – hindaja ei tea, kelle tööd ta hindab. Riigieksameid hinnatakse 100 palli süsteemis. Eksam on sooritatud gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikul tasemel, kui saavutatud on vähemalt 1% maksimaalsest tulemusest.

  • Eksamitöid hinnatakse eksami loojate loodud hindamisjuhendi järgi. Hindamisjuhendid on avalikud – leiad need eksamimaterjalide seast.
  • Eesti keele eksami tekstiloome ning inglise keele ja eesti keele teise keelena essee osa hindavad kaks sõltumatut hindajat. Kui kahe hindaja poolt pandud punktide vahe on piisavalt suur, siis hinnatakse eksamitöö kolmandat korda ning alles seejärel selguvad lõplikud pallid.
  • Inglise keele ja eesti keele teise keelena eksami suulist osa hindab vastava aine spetsialist, kes ei ole eksaminandi õpetaja. Suuline osa salvestatakse. Salvestamine tagab, et kogu eksamitöö jääb alles. See võimaldab eksaminandil vajadusel ka oma eksamitöötöö tulemust apelleerida.
  • Et vältida võimalikke vigu, sisestatakse andmebaasi kõik eksamitööd kaks korda kahe erineva inimese poolt. Kui kahe sisestuse vahel leitakse erinevus, siis kontrollitakse töö pealt punktid veel kord üle ja parandatakse vead. Seega on kindel, et riigieksamitunnistusele kantud punktid on õiged.
  • Rahvusvahelistel keeleeksamitel võidakse kasutada erinevaid hindamissüsteeme.
  • Koolieksamite töid hinnatakse eksamikomisjoni liikmete poolt vastavalt kooli kinnitatud hindamisjuhendile.

Riigieksamite tulemused tehakse eksaminandile teatavaks internetis riigiportaali www.eesti.ee  ja Eksamite Infosüsteemi EIS  vahendusel.

Andmed eksamitulemuste kohta teeme kättesaadavaks ainete kaupa, järk-järgult – vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad. Jooksvalt teavitame eksamitulemuste portaalidesse lisamisest ka Facebookis 

Elektroonilise riigieksamitunnistuse saab riigiportaalist alla laadida. Paberil tunnistusi ei väljastata enam alates 2009. aastast.

Kui hindaja avastab eksamitöödes tõendi mahakirjutamise kohta (eri eksaminandide töödes olevad ühesugused parandused, identne sõnastus vabavormilistes vastustes vms), võidakse hindamiskomisjoni otsusel eksamitöö hinnata 0 palliga.

Gümnaasiumilõpetaja, kelle riigieksami tulemus oli 0 palli või kes puudus eksamilt mõjuva põhjuseta, saab riigieksami uuesti sooritada järgmisel õppeaastal. Õpilane võib järgneval aastal muuta võõrkeele riigieksami õppeainet ja matemaatika riigieksami kitsa või laia matemaatika ainekavale vastavate ülesannete valikut.

Gümnaasiumilõpetaja, kes sooritas koolieksami mitterahuldavalt või ei sooritanud koolieksamit, sooritab korduseksami hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel ja kooli loal võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, kuid hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.

Riigieksamitulemused on teada hiljemalt 18. juunil ja ühtlasi väljastatakse elektroonilised riigieksamitunnistused

Elektrooniliselt välja antud riigieksamitunnistusel on samasugune õiguslik jõud nagu varasematel aastatel väljastatud paberkandjal tunnistusel. Elektrooniline tunnistus on varustatud digitempliga, mis tagab dokumendi autentsuse. Riigiportaalist saavad tunnistuse õigsust kontrollida ka koolid ja tööandjad. Tunnistuse kehtivust kontrollitakse tunnistusel oleva unikaalse numbri abil.

E-riigieksamitunnistus on kasutajale mugav ning teeb asjaajamise lihtsamaks nii koolidele kui õppuritele. Kõrgkoolidesse sisseastumisdokumentide esitamine käib valdavalt läbi SAIS-i (Sisseastumise Infosüsteemi). SAIS lisab ise juurde kõik vajalikud andmed EHIS-est (Eesti Hariduse Infosüsteemist), nii et tegelikult ei ole vaja ka e-riigieksamitunnistust eraldi lisada.

Väljatrükk

Haridus- ja Noorteameti  klienditeenindusest (Tallinn, Lõõtsa 4) on vajadusel võimalik saada  e-riigieksamitunnistuse kinnitatud väljatrükk.

Välismaale õppima või töölemineku puhul on tarvis vandetõlget, sest alates 1. jaanuarist 2020 saavad Eestis tõlkeid kinnitada vaid vandetõlgid. Selleks tuleb vandetõlgile edastada allkirjastatud originaaldokument. Vandetõlkide kontaktandmed on üleval Justiitsministeeriumi kodulehel.

Kui vajate dokumendi apostilleerimist, siis seda teevad notarid. Selleks tuleb pöörduda notaribüroosse (dokumenti apostillitakse enne tõlkeprotsessiga alustamist) või saab täisteenust ka tõlkebüroodest, mis pakuvad vandetõlgiteenust.

Kadunud või hävinud eksamitunnistus

Kui enne 2009. aastat saadud paberkandjal riigieksamitunnistus on hävinud või kadunud, siis väljastame selle asemel uue e-riigieksamitunnistuse. Selleks tuleb esitada meile taotlus, kus on kirjas: 

  • taotluse esitamise põhjus,
  • taotleja isikuandmed,
  • riigieksami(te) sooritamise aasta ja õppeaine(d), milles riigieksam(id) sooritati.

Taotlus tuleb saata digiallkirjastatuna aadressile harno@harno.ee, allkirjastatuna postiaadressile Lõõtsa 4, Tallinn või tulla kohale ja esitada avaldus kohapeal. 

Riigieksamite tulemuste kehtivusaeg ei ole piiratud. Samas on igal kõrgkoolil õigus ise määrata, kui vanu eksamitulemusi nad aktsepteerivad.

Riigieksamitööga saab tutvuda selle eksamind ise ning kolmandad isikud, kes soovivad riigieksamite andmeid kasutada teadus- ja rakendusuuringutes.

Haridus- Ja Noorteamet säilitab kõik eesti keele eksamitööd alaliselt. Teisi eksamitöid säilitame kolm aastat, seejärel koostame valimi 300 tööst, mis säilitatakse alaliselt. Seega kolme aasta jooksul saab tutvuda kõikide eksaminandide tööga, pärast kolme aasta möödumist saab tutvuda vaid valimisse kuuluvate ja eesti keele eksamitöödega. Kas töö kuulub valimisse, saab teada, esitades meile taotluse tööga tutvumiseks, misjärel arhivaar kontrollib valimi üle.

Eksamitööga tutvumisel on keeleeksamite puhul näha ainult õpilase kirjutatu, tööl ei ole näha hindaja parandusi ega märkmeid. Eksamitöödel pole hindajate parandusi näha seetõttu, et tööd hindab mitu inimest ning teise parandaja märkuste nägemine võiks mõjutada eksamitöö objektiivset hindamist. Vaid matemaatika eksamitööl on näha ülesannete eest saadud punktid.

Eksamitöö eri osade eest saadud punkte saab näha Eksamite Infosüsteemis EIS, punktidega tutvumiseks ei ole vaja esitada avaldust tööga tutvumiseks. 

Riigieksamitööga saab tutvuda: 

  • elektrooniliselt EISis (juhend avalduse esitamiseks),
  • elektrooniliselt taotledes eksamitöö koopia e-posti aadressile saatmist,
  • Haridus- Ja Noorteameti kontoris aadressil Lõõtsa 4, Tallinn.

Tööga tutvumiseks e-maili teel või Haridus- Ja Noorteameti kontoris tuleb esitada või saata Haridus- Ja Noorteameti klienditeenindusse (Lõõtsa 4, Tallinn, 11415) või e-posti aadressile harno@harno.ee allkirjastatud või digiallkirjastatud avaldus:

Kui oleme avalduse kätte saanud ja soovite tööga tutvuma tulla meie majja, siis võtame taotlejaga ise ühendust ja pakume välja aja tööga tutvumiseks. Tutvuma tulles tuleb kaasa võtta enda isikut tõendav dokument, ning kolmanda isiku tööga tutvumise korral ka lihtkirjalik volikiri ja koopia volitaja isikut tõendavast dokumendist. Kui eksaminand soovib oma riigieksamitööst elektroonilist koopiat, tuleb teha eksamitööga tutvumise avaldusele vastav märge. Eksamitöö koopia saadetakse taotlejale krüpteeritult e-posti teel.

Apellatsiooniperioodil ehk vaide esitamise perioodil kehtib teistsugune eksamitöödega tutvumise kord. Informatsiooni tööga tutvumiseks apellatsiooniperioodil leiad Haridus- Ja Noorteameti kodulehelt apellatsiooniperioodi ajal.

Kui eksaminand ei pea oma tulemust õiglaseks, võib ta esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vaide. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul eksamitunnistuse kättesaadavaks tegemise päevast arvates.

Vaie tuleb esitada Eksamite Infosüsteemis (kasutusjuhendid asuvad SIIN) või saata ministeeriumile apellatsioonikomisjoni plangil kas allkirjastatud või digiallkirjastatud avaldus. Avalduses tuleb põhjendada vaide esitamist ja viidata konkreetsetele asjaoludele, mis põhjustel on alust arvata, et eksamitöö ei ole hinnatud vastavalt hindamisjuhendile.

Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab minister apellatsioonikomisjoni. Apellatsioonikomisjoni kuuluvad ministeeriumi välishindamisosakonna juhataja ja teenistuja, kuid komisjon kaasab oma töösse ka eksperte. Eksperdid kontrollivad, kas tööd on ikka hinnatud vastavalt aine eksamitöö hindamisjuhendile. Üle vaadatakse kogu eksamitöö – mitte ainult ülesanne, mille hindamise osas vaie esitati. Tuleb arvestada, et komisjon võib eksamitöö tulemust ka langetada.

Apellatsioonikomisjon teeb kümne päeva jooksul alates vaide esitamisest ühe järgmistest otsustest:

  • jätta eksamitulemus muutmata;
  • tõsta eksamitulemust;
  • langetada eksamitulemust.

Komisjoni otsus saadetakse avalduse esitajale kümne päeva jooksul arvates avalduse laekumisest kirjalikult posti teel või e-postiga avaldusel toodud aadressil. Sama eksamitöö tulemust uuesti vaidlustada ei saa.

Riigieksamitulemuse tõstmise ja langetamise korral vormistab Haridus- ja Noorteamet uue riigieksamitunnistuse ja teeb selle kättesaadavaks riigiportaali eesti.ee kaudu.

Viimati uuendatud 27.10.2021