Keeledušš on igahommikune rutiin, kus lauldakse sarnaselt karaokele võõrkeeles 5–10 minutit. Keeleduši laulumaraton kestab 4 nädalat ning selle aja jooksul jõuate laulda neljas erinevas keeles.
Keeledušš toimub soovitavalt ajavahemikul 22.03–16.04.2021, kuid õpetajad saavad keeleduši algusaega vastavalt oludele ise nihutada.
LIITUMINE
Liitudes registreerimislingil saadetakse osalejatele keeleduši infoleht, kus on koondatud laulude videote lingid mitmetes keeltes kaasa laulmiseks. Kirjas on juba tuttavaid laule ja uusi laule eksootiliste maade keeltega. Laulude valik on sel aastal juba 11 keeles. Nii saavad LAK-õppe kuul samu võõrkeelseid laule laulda tuhanded lapsed kas kodus oma arvutite taga või võimaluse korral koos klassikaaslastega.
Registreerida võib korraga mitu klassi. Liituge osalemiseks SIIN.
TAGASIVAADE
Keeleduši algatus toimub sel aastal juba neljandat korda.
2018. aasta aprillis kolmes koolis hoogu saanud keelemaratonil osales ligi 500 Tallinna algklassiõpilast, kes laulsid soome, läti, hispaania, prantsuse, vene ja saksa keeles.
2019. aastal liitus üleskutsega 60 kooli Eestimaa erinevaist paigust, kokku osales üle 5000 õpilase. Tänu aktiivsele osavõtule sai keeleduši liikumine auhinna – „Aasta võõrkeelealane tegu“.
2020. aasta kevadine keeledušš liikus detsembrisse ja kolme nädala jooksul lauldi jõululaule kuues erinevas keeles. Osalemas oli 69 kooli 3292 lapsega.
Näiteid eelnevatest aastatest:
- Keeledušš Pelgulinna Gümnaasiumis (läti keel)
- Keeledušš VHKs (soome keel)
- Keeledušš VHKs (hispaania keel)
KEELEDUŠIST TÄPSEMALT
Keeledušš on üks lõimitud aine- ja keeleõppe viisidest, mis aitab õpilastel keeltega põgusal kokkupuutel teadvustada eri keelte ja kultuuride olemasolu ning valmistuda keeleõppeks:
- positiivne suhtumine keeleõppesse,
- tutvumine häälikute, sõnade ja lausemudelitega,
- keelekõla ja keele ehituse tajumine.
Õpilased viibivad võõrkeelses (sihtkeelses) keskkonnas paarkümmend minutit kuni üks tund päevas. Kümblusaeg hõlmab liikumist, mängimist, laulmist, õpiobjektide käsitsemist jm. Kui sihtkeelsed tegevused korduvad, teavad õpilased, mida oodata, harjuvad kasutama tegevusele omaseid sagedasemaid võõrkeele sõnu, fraase ja lausemudeleid. Nn rutiintegevused (ülesande alustamise ja lõpetamise kindlad tavad, korduvad fraasid ja lausemallid), mis loovad turvatunde, vähendavad ärevust ning edendavad õppimist. Keelt kuulatakse, tajutakse, kogetakse, matkitakse ja pingutatakse meeli arusaamise nimel, midagi elulähedast kaasa tehes. Nii rakendatakse emakeele omandamise printsiipi, kus keel on vahendiks vastastikusel mõistmisel. LAK-õppe üks põhitunnus „üks inimene, üks keel“ välistab tõlkimise.
Lähemalt lõimitud aine- ja keeleõppest ning sündmustest LAK-õppe kuul (LAK-õppe päev, LAK- õpet tutvustavad tegevused haridusasutustes) leiab: http://www.lakope.ee/