Konverentsi ühe korraldaja Haridus- ja Noorteameti peadirektori Jaak Raie sõnul ei sünni huvi inseneeria ja tehnoloogia vastu eriala valides, vaid palju varem.
„Kui tahame, et rohkematel noortel oleks tulevikus võimalus valida inseneeria- ja tehnoloogiavaldkonna erialasid, peame looma selleks eeldused juba põhikoolis või isegi varem. Matemaatika ei tohi jääda noore jaoks abstraktseks õppeaineks, vaid ta peab kogema, kus ja milleks neid teadmisi päriselt kasutatakse. Mida rohkem anname noortele võimalusi oma teadmisi rakendada, katsetada ja päriselu probleeme lahendada, seda suurem on tõenäosus, et ta seob tulevikus enda karjääri inseneeria või tehnoloogiaga,“ ütles Raie.
Vajadust pöörata matemaatikaõppele senisest rohkem tähelepanu näitavad ka õpitulemused. 2026. aasta põhikooli matemaatika lõpueksamil jäi alla 50% piiri ligikaudu iga neljas lõpetaja. Samal ajal vajavad tähelepanu ka tugevamad õppijad: PISA tulemuste järgi vähenes Eesti matemaatika tippsooritajate osakaal 15,5 protsendilt 2018. aastal 13,1 protsendile 2025. aastal.
Eesti Inimarengu Aruande 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko sõnul ei ole Eestis demograafilist luksust jätta ühtegi last maha. Alla 10 000 sünni aastas tähendab, et iga õppija potentsiaal on oluline nii tulevase tööjõu kui ka ühiskonna arengu jaoks. Kindsiko kinnitusel näitavad Eesti registriandmed, et matemaatikatulemused on järjest tugevamalt seotud pere sissetulekuga. „Õpetajate puudus on nii suur, et seda täidab täna vanemate rahakott. Eraõpetajad kompenseerivad koolide ressursipuudust ning kõige rohkem kasutatakse neid just 7.–9. klassis enne põhikooli lõpueksamit,“ lisas ta.
Kool peab suutma toetada nii nõrgemaid kui ka tugevamaid õppijaid
Ühe võimaliku lahendusena käsitleti konverentsil matemaatika noppeõpet, mis võimaldab arvestada paremini erineva õpitempo ja võimekusega õppijatega. SA Iga Laps on Andekas tegevjuhi Eneli Rimpeli sõnul peab kool suutma märgata mõlemat rühma.
„Me ei peaks valima, kas toetada matemaatikas raskustes olevat või võimekamat õppijat. Kool peab suutma teha mõlemat. Kui õpetaja kogu tähelepanu kulub õpilünkade tasandamisele, võib tugevama õppija potentsiaal jääda märkamata. Kui tuge vajav õppija jääb aga õigel ajal abita, süvenevad tema raskused iga järgmise õppeaastaga,“ ütles Rimpel.
Koostööst ettevõtetega tõi Jaak Raie hea näitena esile sel kevadel Haridus- ja Noorteameti korraldatud üle-eestilise Avatud Tehaste Päeva, mille käigus said õpilased tutvuda ettevõtetes tänapäevase tootmise, tehnoloogia ja inseneeriaga. Tema sõnul võiksid kokkupuuted päris töömaailmaga olla loomulik osa õppest, mitte üksikud erisündmused.
Harno loob õpetajatele praktilised MATIK-õppemoodulid
Konverentsi praktilises osas toimusid õpetajatele MATIK-töötoad, kus keskenduti eri õppeainete teadmiste sidumisele praktiliste ülesannete ja probleemide lahendamisega. MATIK ühendab matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja kunstid.
Haridus- ja Noorteameti Inseneriakadeemia programmi raames valmivad 2027. aasta lõpuks MATIK-õppemoodulid, mis annavad õpetajatele praktilised vahendid lõimitud ja probleemipõhise õppe rakendamiseks.
Konverentsi korraldas Sihtasutus Iga Laps on Andekas koostöös Haridus- ja Noorteametiga Inseneriakadeemia programmi raames. Tegevusi kaasrahastas Euroopa Liit. Konverentsi toetasid ABB, Bolt, Alexela, ETS NORD, A. Le Coq ja Saku Õlletehas.
Rohkem infot: https://haridusfond.ee/konverents/
Fotogalerii: Hariduskonverents "Insenerid sünnivad põhikoolis" 23.09.2026 - Google Drive
Foto: Kevin Kohjus
