Põhikooli lõpueksamid

Põhikooli lõpueksamid on kevaditi kõigis koolides ühesugusena ja ühel ajal toimuvad riiklikud eksamid 9. klassi õpilastele. Põhikooli lõpueksamite eesmärk on hinnata õpilase põhikoolis omandatud teadmisi ja pädevusi ning teha otsus kooli lõpetamise kohta.

Alates 2025. aasta kevadest on eksamid eesti keeleseesti keeles teise keelena ja inglise keeles elektroonilised ehk e-eksamid, st õpilased sooritavad 2025. aasta kevadel eksamid arvutis, mitte paberil. Rohkem infot e-eksamitest on siin.

Põhikooli lõpetamiseks tuleb 9. klassi õpilastel sooritada eksam eesti keeles, matemaatikas ja ühes õppeaines omal valikul

Lisaks 9. klassi õpilastele saavad põhikooli lõpueksameid sooritada ka mittestatsionaarses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivad õpilased ja eksternid, kes tahavad lõpetada põhikooli.

Põhikooli riiklike lõpueksamite ülesanded ja küsimused koostab Harno. Eksamitöid (v.a eesti keel teise keelena eksamitöid) hindavad koolide lõpueksamikomisjonid, mis kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga.

Mõnel puhul on võimalik põhikool lõpetada, sooritades riiklike eksamite asemel koolieksamid. Põhikooli koolieksamid sooritavad:

  • Põhikoolilõpetajad, kes õpivad lihtsustatud õppekava alusel lihtsustatud õppes.
  • Põhikoolilõpetajad, kes põhikooli riikliku eksami ajal haigestuvad või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel).
  • Põhikoolilõpetajad, kes on riikliku eksami sooritanud hindele „nõrk” või „puudulik”.

Lihtsustatud õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes õppivad õpilased põhikooli lõpetamiseks eksameid ei soorita.

Toimumisajad 2023/2024. õppeaastal

  • eesti keel (kirjalik) – 31. mai 2024. a;
  • B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 20. mai 2024. a;
  • B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 20.–22. mai 2024. a;
  • matemaatika (kirjalik) – 6. juuni 2024. a;
  • valikeksam vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses või inglise keeles (B1-tasemel), prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel)(kirjalik) – 12. juuni 2024. a;
  • valikeksam prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel)(suuline) – 12.–13. juuni 2024. a;
  • valikeksam inglise keeles (B1-tasemel)(suuline) – 12.–14. juuni 2024. a.

2023/2024. õppeaastal teeme B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keele teise keelena tulemused koolidele teatavaks 13. juunil 2024. a.

Põhikooli eksamite tagasiside

Tagasiside vorm on mõeldud täitmiseks vastavate ainete õpetajatele pärast käimasoleva õppeaasta lõpueksamite toimumist.

Tagasisidet saab edastada kõrvaloleva vormi kaudu.

Seminarid õpetajale

Inglise keele põhikooli lõpueksami seminarid õpetajatele

Seminarid toimuvad veebis:

Seminaril osalemine ei ole kohustuslik eeltingimus põhikooli eksami hindamiseks ja läbiviimiseks, kuid on kasulik nendele õpetajatele, kes pole varem põhikooli inglise keele eksamiga kokku puutunud ning samuti neile, kes soovivad ülevaadet eksamil kasutatavatest ülesandetüüpidest ning hindamispõhimõtetest.

Osalejatele saadetakse Zoomi link toimumispäeva hommikul kell 10 e-postile. Palun veenduge, et sisestate registreerimisel oma e-posti aadressi korrektselt.

Vene keele võõrkeelena põhikooli lõpueksami intervjueerijate ja hindajate veebiseminar

Veebiseminaril on oodatud osa võtma vene keele võõrkeelena põhikooli õpetajad, kes ei ole varem põhikooli eksameid hinnanud ega intervjueerinud, aga on seotud 2024. aasta vene keele võõrkeelena põhikooli lõpueksami hindamisega või kelle õpilased sooritavad sellel õppeaastal vene keele põhikooli lõpueksami. Veebiseminaril antakse ülevaade eksamil kasutatavatest ülesandetüüpidest ning hindamispõhimõtetest.

Veebiseminar toimub Teamsis 24.04.2024 kell 14–17. Osalemiseks palun registreeruge siin.

Saksa keele põhikooli lõpueksami hindajate veebiseminar

Veebiseminarile on oodatud saksa keele põhikooli õpetajad, kes ei ole varem põhikooli eksameid hinnanud, aga on seotud 2024. aasta saksa keele põhikooli lõpueksami hindamisega või kelle õpilased sooritavad sellel õppeaastal saksa keele põhikooli lõpueksamit. Veebiseminaril antakse ülevaade eksamil kasutatavatest ülesandetüüpidest ning hindamispõhimõtetest. Seminarile eelneb iseseisev töö, mille raames tutvuvad osalejad eksamimaterjalidega ja hindavad õpilaste kirjalike ja suuliste vastuste näiteid. Seminaril toimub ühine arutelu hinnatud soorituste üle.

Veebiseminar toimub Teamsis 18.04.2024 kell 15–17. Osalemiseks palun registreeruge siin.

Põhikooli eksamite tagasiside

Eksam

Korralduslik info

Põhikooli lõpetamiseks tuleb sooritada kolm eksamit.

Põhikooli riikliku õppekava järgi õppiv põhikoolilõpetaja peab sooritama järgmised ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid (ühtsed põhikooli lõpueksamid):

  • eesti keel või eesti keel teise keelena;
  • matemaatika;
  • valikeksam õpilase valikul.

Valikeksami võib valida järgmiste õppeainete hulgast: ajalugu, bioloogia, füüsika, geograafia, keemia, ühiskonnaõpetus, vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolis), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel; vene keel võõrkeelena (eesti õppekeelega koolis).

Õpilase soovil ja kooli nõusolekul võib sooritada eksami ka õppeaines, mida õpilane ei ole koolis õppinud.

Eesti keele teise keelena lõpueksami võib valida õpilane:

  • kelle õppekeel ei ole eesti keel; 
  • kes õpib keelekümblusklassis; 
  • kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul.

Õpilane, kellele on väljastatud eesti keele oskuse C1-taseme tunnistus, ei pea sooritama eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksamit.

Kui õpilane on õppinud varem välisriigis, siis võib ta sooritada eesti keele või eesti keele teise keele eksami koolieksamina, kui

  • ta on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud mitte rohkem kui kolm järjestikust õppeaastat;
  • talle on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava.

Sellisel juhul valmistab kool ette koolieksami õpilasele koostatud individuaalse õppekava põhjal.

Õpilane sooritab põhikooli lõpueksamid viimasel õppeaastal (9. klassis). Varem lõpueksameid teha ei saa.

Erandiks on eesti keel teise keelena õpilasele, kes ei õpi eesti õppekeelega koolis, kuid kelle eesti keele oskus ületab ainekavas nõutud õpitulemused. Sellisel juhul võib õpilane eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami sooritada 7. või 8. klassis, kui ta on edukalt sooritanud B1-taset hindava eeltesti (vt B1- ja B2- taseme eeltestimisest koolidele).

Eesti keele teise keelena eksami edukal sooritamisel väljastab Haridus- ja Noorteamet õpilasele eesti keele B1-taseme tunnistuse, kui ta on saanud vähemalt 60% maksimaalsest tulemusest ning ühegi osaoskuse tulemus ei ole 0 punkti.

Ühiskonnaõpetuse lõpueksami valinud õpilasel on võimalik eksami lisana sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Kodakondsuseksam on mõeldud neil, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust.

Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale 1. veebruariks õppeaine, milles ta soovib sooritada valikeksami.

Põhikooli lõpueksamid toimuvad üldjuhul kooli õppekeeles, kuid soovi korral on eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolilõpetajal õigus sooritada matemaatikaeksam ja valikeksam (v.a võõrkeel) ka eesti keeles. Ka sellest soovist peab õpilane teavitama kooli juhtkonda 1. veebruariks.

Kui põhikoolilõpetaja haigestub eksami ajal või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel), sooritab ta põhikooli lõpueksamid kooli direktori kinnitatud materjalidega ning kooli direktori poolt määratud ajal.

Ka põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppes õppivad õpilased sooritavad põhikooli lõpueksamid kooli direktori kinnitatud materjalidega ning kooli direktori poolt määratud ajal. Sooritada tuleb järgmised koolieksamid:

  • Eesti õppekeelega koolis eesti keele ja kirjanduse eksam; vene õppekeelega koolis eesti keele kui teise keele eksam
  • Matemaatikaeksam
  • Kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine eksam (õppeaine, milles eksam toimub, määrab kooli direktor, kes teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks jooksva õppeaasta 1. veebruariks)

Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes õppivad õpilased põhikooli lõpetamiseks eksameid ei soorita.

Lõpueksamitele registreerimise avamisest teavitame koole e-kirja teel ja testide andmekogus EIS.

Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale hiljemalt 1. veebruariks õppeaine, milles ta soovib sooritada valikeksami. Lisaks on kohustuslikud eesti keele ja kirjanduse (eesti õppekeelega koolis/klassis) või eesti keele teise keelena (vene või muu õppekeelega koolis/klassis) eksam ning matemaatikaeksam.

5. veebruariks registreerib kool õpilased  EISis ühtsetele põhikooli lõpueksamitele. Ühtlasi tuleb koolil hiljemalt 5. veebruariks täita EISis ära erivajadusega põhikoolilõpetaja eksamineerimiseks vajalikest tingimustest teavitamise vorm.

EISi kasutusjuhendid 

Koolide ülesandeks on korraldada koolieksamid lihtsustatud õppekava järgi õppivatele põhikoolilõpetajatele ja neile õpilastele, kes ei saa mõjuval põhjusel riiklikul eksamil osaleda.

Kui põhikoolilõpetaja haigestub eksami ajal või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel), sooritab ta põhikooli lõpueksamid kooli direktori kinnitatud materjalidega ning kooli direktori poolt määratud ajal.

Samuti sooritavad põhikooli lõpetamiseks koolieksamid need õpilased, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lihtsustatud õppes (samas toimetuleku- ega hooldusõppe õpilased eksameid sooritama ei pea).

Koolieksami materjalid koostatakse koolis ja need kinnitab kooli direktor. Koolieksami puhul ei pea õpilast testide andmekogus EIS eksamitele registreerima. Õpilase hinnetelehele kantakse märge „koolieksam” selle eksamiaine taha, milles ta koolieksami sooritas (vt Vabariigi Valitsuse määruse Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid § 11 lg 1 p 14). 

Eritingimustel eksamineerimiseks nimetatakse erivajadusega õpilase jaoks lõpueksami korralduse just talle sobivaks kohandamist. Eritingimusi põhikooli lõpueksamitel võib taotleda, kui õpilane on võimeline saavutama ettenähtud õpitulemusi klassikaaslastega võrdväärsel tasemel, kuid vajab selleks oma erivajadusest tulenevalt kauem aega, teistsugust töövormi vms.

Haridusliku erivajadusega (HEV) õppija eksamid peaksid toimuma sarnases vormis ja tingimustel, nagu on toimunud ka tema õppetöö koolis. Üldjuhul võimaldataksegi eksamineerimiseks eritingimusi õpilasele, kes on haridusliku erivajaduse tõttu toetatud ka igapäevases õppetöös ning kelle erivajaduse olemasolu kohta on märge Eesti Hariduse Infosüsteemis.

Haridusliku erivajadusega õpilasel on põhikoolis lõpueksamite sooritamiseks neli võimalust:

  • Ühtsete põhikooli lõpueksamite sooritamine võrdväärselt teistega.
  • Ühtsete põhikooli lõpueksamite sooritamine eritingimustel.
  • Koolieksami sooritamine, kui nõustamiskomisjoni soovitusel on antud aines vähendatud taotletavaid õpitulemusi.
  • Koolieksamite sooritamine, kui õpilane õpib lihtsustatud õppekava järgi (eesti keel, matemaatika, kooli poolt määratud valikeksam).

Eritingimused põhikoolis jagunevad kolmeks:

  • Eritingimused, mille võimaldamiseks on vaja kooli direktori otsust.
  • Eritingimused, mille võimaldamiseks on vajalik eelnev eksameid korraldava asutuse nõusolek.
  • Eritingimused, mida ei ole määratletud määruses, mille korral on vajalik eksameid korraldava asutuse nõusolek.

Kooli direktor võib võimaldada hariduslike erivajadustega põhikoolilõpetajale eksamitöö tegemiseks tema erivajadusest tulenevalt üht või mitut järgmist eritingimust:

  • Anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta.
  • Viia eksam läbi eraldi ruumis.
  • Kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta.
  • Lubada vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada.
  • Lubada nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist.
  • Anda kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalikke juhtnööre.
  • Kasutada õpiraskustega õpilasel täiendavaid õppevahendeid (sõnaraamatud, abivalemid).
  • Selgitada õpiraskustega õpilasele töökorraldusi ning eksamiülesannete teksti täpsemalt ja põhjalikumalt.
  • Hinnata spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilase emakeele eksamitööd diferentseeritult.
  • Kasutada kuulmispuudega õpilasel viipekeele tõlki.

Kooli direktori poolt võimaldatud eritingimuse kohta võib teha eksamite infosüsteemis märke samal ajal õpilaste eksamitele registreerimisega, s.o 5. veebruariks.

Harno eelneval nõusolekul võib direktor otsustada erivajadusega põhikoolilõpetajale järgmiste eritingimuste kohaldamise:

  • Kasutada ilma õigekirjakontrolli programmita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav.
  • Muuta nägemispuudega õpilasele eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas.
  • Viia kuulmispuudega õpilasele eksamitöö läbi ilma kuulamis- ja suulise osata.
  • Viia raske kõnepuudega õpilasele eksamitöö läbi ilma suulise osata.

Nende nelja eritingimuse taotlemisel tuleb kooli direktoril lisaks vastava märke tegemisele EISis lisada ka põhjendus, miks antud eritingimust soovitakse ning millist tuge ja kui kaua on sellele õpilasele pakutud. Põhjendus võiks olla lühike, kuid konkreetne, ja see tuleks lisada kõikide nõusolekut vajavate eritingimuste juurde.

Kui õpilase erivajadusest tulenevalt on vaja kohaldada eksamineerimiseks muud eritingimust, mida eelpool ja seadusandluses loetletud ei ole, märgib kool selle eksamite infosüsteemis märkuste lahtrisse. Oluline on lisada taotluse juurde kontaktisiku nimi koos kehtiva e-posti aadressiga, et tekkinud küsimuste korral saaksime kooliga ühendust võtta.

Eritingimuste andmiseks nõusoleku saamiseks peavad vastavasisulised märked testide andmekogus EIS vastava õpilase eksamile registreeringu juures olema tehtud 5. veebruariks. Arstitõendit ega õpilasele määratud diagnoosi või puuet pole vaja Harnole esitada.

Vastus eritingimuste võimaldamise kohta antakse hiljemalt 1. aprilliks.

Kui eritingimuste kasutamise osas tekkis eksami ajal muudatusi, nt soovitud eritingimusi ei kasutatud või haiguse ägestumise tõttu tuli kasutada muid eritingimusi, tuleb need hiljemalt nelja tööpäeva jooksul pärast eksami toimumist EISis eksami aruandes ära muuta, et seal kajastuv info oleks reaalsele olukorrale vastav.

Koolieksami korraldamisel lähtub kool eksami vormi määramisel ja eksamitöö sisu koostamisel õpilase individuaalses õppekavas sätestatust ja kordade määruse § 22-24. Koolieksami materjalid koostatakse koolis ja need kinnitab kooli direktor. Koolieksami puhul ei pea õpilast EISis eksamitele  registreerima. Õpilase hinnetelehele kantakse märge „koolieksam” selle eksamiaine taha, milles ta koolieksami sooritas (vt Vabariigi Valitsuse määruse Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid § 11 lg 1 p 14).

Põhikooli korduseksamil rakendatavatest eritingimustest ei pea samuti Haridus- ja Noorteametit informeerima, sest põhikooli lõpueksami korduseksami sooritab õpilane koolieksamina. Eritingimuste kasutamise koolieksamil otsustab kooli direktor.

Rohkem infot

Kui omandad haridust koolis, mille õppekeel erineb eesti keelest, annab põhikooli eesti keele lõpueksami sooritamine ühtlasi ka eesti keele tasemeeksami tunnistuse, ning soovi korral saab koos ühiskonnaõpetuse eksamiga sooritada Eesti kodakondsuse taotlemiseks tarviliku kodakondsuseksami. 

Kõikidel eesti keelest erineva õppekeelega koolide õpilastel on eesti keele kui teise keele lõpueksam ühitatud eesti keele B1-taseme eksamiga. Seetõttu hinnatakse kõiki selliseid töid Harnos ja eksami suulisel osal on kaks hindajat – üks oma kooli õpetaja, teine väljastpoolt.

Põhikooli lõpetamiseks piisab, kui eksami eest on saadud 50 punkti. Kuid kui saad eesti keele eksami eest vähemalt 60 punkti, siis väljastame eesti keele B1-taseme tunnistuse. Eesti keele B1-tase on vajalik Eesti kodakondsuse taotlemiseks, aga ka töötamiseks paljudel ametikohtadel. Alates 2020/2021. õppeaastast on võimalik headel keeleoskajatel sooritada ka B2-taseme eksam (vaata tingimusi).

Keeletaseme tunnistus on elektrooniline, selle saab alla laadida testide andmekogust EIS ja riigiportaalist eesti.ee

Teiseks on võimalik ühiskonnaõpetuse lõpueksami valinud põhikoolilõpetajal eksami lisana sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Kodakondsuseksam on tarvis sooritada neil, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Selleks tuleb esitada oma koolile taotlus hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

Pärast ühiskonnaõpetuse eksami ülesannete lahendamist vastab õpilane 16 eestikeelsele valikvastustega lisaküsimusele. Neid küsimusi ei arvestata põhikooli lõpueksami tulemuste hindamisel ning nende lahendamiseks antakse eksaminandile lisaaega 30 minutit. Õpilane, kes vastab õigesti vähemalt 12 lisaküsimusele, loetakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritanuks.

Kodakondsuseksami elektrooniline tunnistus on samuti kättesaadav EISist ja riigiportaalist eesti.ee

Põhikooli lõpueksamite materjalid (eristuskiri, läbiviimisjuhend, eksamitööd, vastuste võtmed ja eksamite lühianalüüsid) aastast 2015:

2020. aastal põhikooli lõpueksameid, v.a eesti keel teise keelena, koroonapandeemiast tingitud eriolukorra tõttu ei toimunud.

Varasemate aastate eksamimaterjalid enam veebis kättesaadavad pole. Palun kasutage õpilaste ettevalmistamisel ajakohaseid materjale.

NB! Eksamiülesanded on kaitstud autoriõigusega. Kõik õpetajad ja õpilased võivad eksamimaterjale ja ülesandeid vabalt kasutada eksamiteks valmistumisel (tunnis, iseseisvalt, konsultatsioonides jms). Eksamiülesannete ärilistel eesmärkidel kasutamine, levitamine, reprodutseerimine ja eksponeerimine on aga lubatud vaid Haridus- ja Noorteameti kirjalikul nõusolekul.

Viimati uuendatud 13.03.2024