Põhikooli lõpueksamid

Põhikooli lõpueksamid on kevadeti kõigis koolides ühesugusena ja ühel ajal toimuvad riiklikud eksamid 9. klassi õpilastele. Põhikooli lõpueksamite eesmärk on hinnata õpilase põhikoolis omandatud teadmisi ja pädevusi ning teha otsus kooli lõpetamise kohta.

Põhikooli lõpetamiseks tuleb 9. klassi õpilastel sooritada eksam eesti keeles, matemaatikas ja valikaines

Lisaks 9. klassi õpilastele saavad põhikooli lõpueksameid sooritada ka mittestatsionaarses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivad õpilased ja eksternid, kes tahavad lõpetada põhikooli.

Põhikooli riiklike lõpueksamite ülesanded ja küsimused koostab Harno. Eksamitöid (v.a eesti keel teise keelena eksamitöid) hindavad koolide lõpueksamikomisjonid, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. 

Mõnel puhul on võimalik põhikool lõpetada, sooritades riiklike eksamite asemel koolieksamid. Põhikooli koolieksamid sooritavad:

  • Põhikoolilõpetajad, kes õpivad lihtsustatud õppekava alusel lihtsustatud õppes.
  • Põhikoolilõpetajad, kes põhikooli riikliku eksami ajal haigestuvad või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel).
  • Põhikoolilõpetajad, kes on riikliku eksami sooritanud hindele „nõrk” või „puudulik”.

Lihtsustatud õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes õppivad õpilased põhikooli lõpetamiseks eksameid ei soorita.

Toimumisajad 2020/2021. õppeaastal

  • eesti keel (kirjalik): 28. mai 2021
  • B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik): 25. mai 2021
  • B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline): 25.–27. mai 2021
  • B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik): 21. aprill 2021
  • B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline): 21.–23. aprill 2021
  • matemaatika (kirjalik): 3. juuni 2021
  • valikeksam vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses või inglise, prantsuse, saksa või vene keeles võõrkeelena (kirjalik): 9. juuni 2021
  • valikeksam inglise, prantsuse, saksa või vene keeles võõrkeelena (suuline): 9.–10. juuni 2021
  • valikeksam inglise keeles (suuline): 11. juuni 2021

Seminarid

Õpetajatele mõeldud tasuta seminarid tutvustavad põhikooli riiklike lõpueksamite ülesehitust, korraldust, hindamist jms. 

  • Vene keele võõrkeelena põhikooli lõpueksamit tutvustava seminari info leiad siit

Tagasisideküsimustikud

Tagasiside küsimustikud on mõeldud täitmiseks vastavate ainete õpetajatele pärast käesoleva õppeaasta lõpueksamite toimumist.

Korralduslik info

Põhikooli lõpetamiseks tuleb sooritada kolm eksamit.

Eesti õppekeelega koolides on kohustuslikud järgmised eksamid:

  • Eesti keel ja kirjandus
  • Matemaatika
  • Valikeksam õpilase valikul

Vene õppekeelega koolides on kohustuslikud järgmised eksamid:

  • Eesti keel teise keelena või eesti keel ja kirjandus – õpilase valikul
  • Matemaatika
  • Valikeksam õpilase valikul

Valikeksamit saab valida järgmiste õppeainete hulgast:

  • Inglise keel
  • Saksa keel
  • Vene keel võõrkeelena
  • Prantsuse keel
  • Bioloogia
  • Keemia
  • Füüsika
  • Geograafia
  • Ajalugu
  • Ühiskonnaõpetus
  • Vene õppekeelega koolides vene keel ja kirjandus

Kui õpilane on viimase kuue õppeaasta jooksul vahetanud kooli ning sellega on muutunud ka tema õppekeel, siis on õpilasel õigus ise valida, kas ta sooritab eesti keele ja kirjanduse või eesti keele teise keelena lõpueksami.

Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale 1. veebruariks õppeaine, milles ta soovib sooritada valikeksami.

Põhikooli lõpueksamid toimuvad üldjuhul kooli õppekeeles, kuid soovi korral on eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolilõpetajal õigus sooritada matemaatikaeksam ja valikeksam (v.a võõrkeel) ka eesti keeles. Ka sellest soovist peab õpilane teavitama kooli juhtkonda 1. veebruariks.

Kui põhikoolilõpetaja haigestub eksami ajal või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel), sooritab ta põhikooli lõpueksamid kooli direktori kinnitatud materjalidega ning kooli direktori poolt määratud ajal.

Ka põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppes õppivad õpilased sooritavad põhikooli lõpueksamid kooli direktori kinnitatud materjalidega ning kooli direktori poolt määratud ajal. Sooritada tuleb järgmised koolieksamid:

  • Eesti õppekeelega koolis eesti keele ja kirjanduse eksam; vene õppekeelega koolis eesti keele kui teise keele eksam
  • Matemaatikaeksam
  • Kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine eksam (õppeaine, milles eksam toimub, määrab kooli direktor, kes teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks jooksva õppeaasta 1. veebruariks)

Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes õppivad õpilased põhikooli lõpetamiseks eksameid ei soorita.

Lõpueksamitele registreerimise avamisest teavitame koole e-kirja teel ja Eksamite Infosüsteemis EIS.

Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale hiljemalt 1. veebruariks õppeaine, milles ta soovib sooritada valikeksami. Lisaks on kohustuslikud eesti keele ja kirjanduse (eesti õppekeelega koolis/klassis) või eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis/klassis) eksam ning matemaatikaeksam.

5. veebruariks registreerib kool õpilased eksamite infosüsteemis EISis eksamitele. Ühtlasi tuleb koolil hiljemalt 5. veebruariks täita EISis ära erivajadusega põhikoolilõpetaja eksamineerimiseks vajalikest tingimustest teavitamise vormi.

Eksamite Infosüsteemi EISi kasutusjuhendid

Koolide ülesandeks on korraldada koolieksamid lihtsustatud õppekava järgi õppivatele põhikoolilõpetajatele ja neile õpilastele, kes ei saa mõjuval põhjusel riiklikul eksamil osaleda.

Kui põhikoolilõpetaja haigestub eksami ajal või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel), sooritab ta põhikooli lõpueksamid kooli direktori kinnitatud materjalidega ning kooli direktori poolt määratud ajal.

Samuti sooritavad põhikooli lõpetamiseks koolieksamid need õpilased, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lihtsustatud õppes (samas toimetuleku- ega hooldusõppe õpilased eksameid sooritama ei pea).

Täpsema info eksamite korraldamisest leiad iga aine läbiviimisjuhendist.

Eksamimaterjalid, sh läbiviimisjuhendid

Eritingimustel eksamineerimiseks nimetatakse erivajadusega õpilase jaoks lõpueksami korralduse just talle sobivaks kohandamist. Eritingimusi põhikooli lõpueksamitel võib taotleda, kui õpilane on võimeline saavutama ettenähtud õpitulemusi klassikaaslastega võrdväärsel tasemel, kuid vajab selleks oma erivajadusest tulenevalt kauem aega, teistsugust töövormi vms.

Haridusliku erivajadusega (HEV) õppija eksamid peaksid toimuma sarnases vormis ja tingimustel, nagu on toimunud ka tema õppetöö koolis. Üldjuhul võimaldataksegi eksamineerimiseks eritingimusi õpilasele, kes on haridusliku erivajaduse tõttu toetatud ka igapäevases õppetöös ning kelle erivajaduse olemasolu kohta on märge Eesti Hariduse Infosüsteemis.

Haridusliku erivajadusega õpilasel on põhikoolis lõpueksamite sooritamiseks neli võimalust:

  • Ühtsete põhikooli lõpueksamite sooritamine võrdväärselt teistega.
  • Ühtsete põhikooli lõpueksamite sooritamine eritingimustel.
  • Koolieksami sooritamine, kui nõustamiskomisjoni soovitusel on antud aines vähendatud taotletavaid õpitulemusi.
  • Koolieksamite sooritamine, kui õpilane õpib lihtsustatud õppekava järgi (eesti keel, matemaatika, kooli poolt määratud valikeksam).

Eritingimused põhikoolis jagunevad kolmeks:

  • Eritingimused, mille võimaldamiseks on vaja kooli direktori otsust.
  • Eritingimused, mille võimaldamiseks on vajalik eelnev eksameid korraldava asutuse nõusolek.
  • Eritingimused, mida ei ole määratletud määruses, mille korral on vajalik eksameid korraldava asutuse nõusolek.

Kooli direktor võib võimaldada hariduslike erivajadustega põhikoolilõpetajale eksamitöö tegemiseks tema erivajadusest tulenevalt üht või mitut järgmist eritingimust:

  • Anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta.
  • Viia eksam läbi eraldi ruumis.
  • Kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta.
  • Lubada vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada.
  • Lubada nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist.
  • Anda kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalikke juhtnööre.
  • Kasutada õpiraskustega õpilasel täiendavaid õppevahendeid (sõnaraamatud, abivalemid).
  • Selgitada õpiraskustega õpilasele töökorraldusi ning eksamiülesannete teksti täpsemalt ja põhjalikumalt.
  • Hinnata spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilase emakeele eksamitööd diferentseeritult.
  • Kasutada kuulmispuudega õpilasel viipekeele tõlki.

Kooli direktori poolt võimaldatud eritingimuse kohta võib teha eksamite infosüsteemis märke samal ajal õpilaste eksamitele registreerimisega, s.o 5. veebruariks.

Harno eelneval nõusolekul võib direktor otsustada erivajadusega põhikoolilõpetajale järgmiste eritingimuste kohaldamise:

  • Kasutada ilma õigekirjakontrolli programmita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav.
  • Muuta nägemispuudega õpilasele eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas.
  • Viia kuulmispuudega õpilasele eksamitöö läbi ilma kuulamis- ja suulise osata.
  • Viia raske kõnepuudega õpilasele eksamitöö läbi ilma suulise osata.

Nende nelja eritingimuse taotlemisel tuleb kooli direktoril lisaks vastava märke tegemisele EISis lisada ka põhjendus, miks antud eritingimust soovitakse ning millist tuge ja kui kaua on sellele õpilasele pakutud. Põhjendus võiks olla lühike, kuid konkreetne, ja see tuleks lisada kõikide nõusolekut vajavate eritingimuste juurde.

Kui õpilase erivajadusest tulenevalt on vaja kohaldada eksamineerimiseks muud eritingimust, mida eelpool ja seadusandluses loetletud ei ole, märgib kool selle eksamite infosüsteemis märkuste lahtrisse. Oluline on lisada taotluse juurde kontaktisiku nimi koos kehtiva e-posti aadressiga, et tekkinud küsimuste korral saaksime kooliga ühendust võtta.

Eritingimuste andmiseks nõusoleku saamiseks peavad vastavasisulised märked eksamite infosüsteemis vastava õpilase eksamile registreeringu juures olema tehtud 5. veebruariks. Arstitõendit ega õpilasele määratud diagnoosi või puuet pole vaja Harno esitada.

Vastus eritingimuste võimaldamise kohta antakse hiljemalt 1. aprilliks.

Kui eritingimuste kasutamise osas tekkis eksami ajal muudatusi, nt soovitud eritingimusi ei kasutatud või haiguse ägestumise tõttu tuli kasutada muid eritingimusi, tuleb need hiljemalt nelja tööpäeva jooksul pärast eksami toimumist eksamite infosüsteemis eksami aruandes ära muuta, et seal kajastuv info oleks reaalsele olukorrale vastav.

Koolieksami korraldamisel lähtub kool eksami vormi määramisel ja eksamitöö sisu koostamisel õpilase individuaalses õppekavas sätestatust ja kordade määruse § 22-24. Koolieksami materjalid koostatakse koolis ja need kinnitab kooli direktor. Koolieksami puhul ei pea õpilast eksamite infosüsteemis eksamitele registreerima. Õpilase hinnetelehele kantakse märge „koolieksam” selle eksamiaine taha, milles ta koolieksami sooritas (vt Vabariigi Valitsuse määruse Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid § 11 lg 1 p 14).

Põhikooli korduseksamil rakendatavatest eritingimustest ei pea samuti Haridus- ja Noorteametit informeerima, sest põhikooli lõpueksami korduseksami sooritab õpilane koolieksamina. Eritingimuste kasutamise koolieksamil otsustab kooli direktor.

Rohkem infot

Kui omandad haridust koolis, mille õppekeel erineb eesti keelest, annab põhikooli eesti keele lõpueksami sooritamine ühtlasi ka eesti keele tasemeeksami tunnistuse, ning soovi korral saab koos ühiskonnaõpetuse eksamiga sooritada Eesti kodakondsuse taotlemiseks tarviliku kodakondsuseksami. 

Kõikidel eesti keelest erineva õppekeelega koolide õpilastel on eesti keele kui teise keele lõpueksam ühitatud eesti keele B1-taseme eksamiga. Seetõttu hinnatakse kõiki selliseid töid Harnos ja eksami suulisel osal on kaks hindajat – üks oma kooli õpetaja, teine väljastpoolt.

Põhikooli lõpetamiseks piisab, kui eksami eest on saadud 50 punkti. Kuid kui saad eesti keele eksami eest vähemalt 60 punkti, siis väljastame eesti keele B1-taseme tunnistuse. Eesti keele B1-tase on vajalik Eesti kodakondsuse taotlemiseks, aga ka töötamiseks paljudel ametikohtadel. Alates 2020/2021. õppeaastast on võimalik headel keeleoskajatel sooritada ka B2-taseme eksam.

Keeletaseme tunnistus on elektrooniline, selle saab alla laadida internetist riigiportaalist eesti.ee

Teiseks on võimalik ühiskonnaõpetuse lõpueksami valinud põhikoolilõpetajal eksami lisana sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Kodakondsuseksam on tarvis sooritada neil, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Selleks tuleb esitada oma koolile taotlus hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

Pärast ühiskonnaõpetuse eksami ülesannete lahendamist vastab õpilane 16 eestikeelsele valikvastustega lisaküsimusele. Neid küsimusi ei arvestata põhikooli lõpueksami tulemuste hindamisel ning nende lahendamiseks antakse eksaminandile lisaaega 30 minutit. Õpilane, kes vastab õigesti vähemalt 12 lisaküsimusele, loetakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritanuks.

Kodakondsuseksami elektrooniline tunnistus on samuti kättesaadav riigiportaalist eesti.ee

Viimase viie aasta põhikooli lõpueksamite materjalid (eristuskiri, läbiviimisjuhend, eksamitööd, vastuste võtmed ja eksamite lühianalüüsid):

Varasemate aastate eksamimaterjalid enam veebis kättesaadavad pole. Palun kasutage õpilaste ettevalmistamisel ajakohaseid materjale.

NB! Eksamiülesanded on kaitstud autoriõigusega. Kõik õpetajad ja õpilased võivad eksamimaterjale ja ülesandeid vabalt kasutada eksamiteks valmistumisel (tunnis, iseseisvalt, konsultatsioonides jms). Eksamiülesannete ärilistel eesmärkidel kasutamine, levitamine, reprodutseerimine ja eksponeerimine on aga lubatud vaid Haridus- ja Noorteameti kirjalikul nõusolekul.

Viimati uuendatud 20.04.2021