Hooliv klass

Programmi “Hooliv klass” eesmärk on luua klassist meeskond, kus teisest inimesest hoolitakse. Hoolivuse arendamiseks koostatakse 6.–7. klasside õpilastele ja nende tugimeeskonnale (õpetajad, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, noorsootöötajad, kooli juhtkond jt) noorsootöö põhimõtetest lähtuv tegevusprogramm.

Programm on toeks klassidele, mis ei toimi ühtse meeskonnana, kus esineb konflikte ja õpilastel on raskusi õppetööle keskendumisel.

Hea läbisaamine on õpitav!

Usume, et suhtlemisoskusi, hoolivust ja selle märkamist on võimalik õppida nagu kõiki muid eluks vajalikke oskusi. 

"Hooliva klassi" eesmärgid on:

  • õpetada noortele oskusi, mis aitavad kujundada klassist hooliva meeskonna;
  • suurendada noorte õpimotivatsiooni ja koolirõõmu;
  • ennetada koolikiusamist ja koolist väljalangevust;
  • toetada õpetajate ja noorsootöötajate kujunemist hoolivust märkavateks ja esiletoovateks praktikuteks;
  • tugevdada formaalhariduse ja noorsootöö valdkondade koostööd.

    hooliv klass

    Lisainfo:

    Kristiina Valk
    Mob. 58455345
    Kristiina.Valk@harno.ee

    Konkursiveeb

    Konkursiveebis saab esitada taotlusi osalemaks Haridus- ja Noorteameti noortevaldkonna taotlusvoorudel. 

    Sisene konkursiveebi

    “Hooliv klass” on koolidele suunatud programm, mille eesmärk on õpetada oskusi ja pakkuda kogemusi, mis aitavad luua klassist hooliva meeskonna. Programmis osalemine annab õpilastele suurepärase võimaluse arendada sotsiaalseid oskuseid ja õppida üksteist märkama. Programmis seotakse omavahel kooli- ja noorsootöö.

    Programmi käigus koostatakse noorsootöö põhimõtetest lähtuv õpilastele keskenduv tegevuskava, mis käsitleb meeskonna loomist, teineteisega arvestamist, ühiste reeglite kehtestamist jms. Selle eesmärk on muuta koolikeskkond turvalisemaks, arvestavamaks ja hoolivamaks. Ühtlasi soovitakse suurendada noorte õpimotivatsiooni ja koolirõõmu ning ennetada koolikiusamist ja koolist väljalangemist.

    Kogu programmi vältel vaadeldakse klassi meeskonnana, mille juhiks on klassijuhataja. Kuna klassijuhataja vajab klassis muutuste elluviimiseks lisatuge, näeb programm ette ka tugimeeskondade (nt huvijuht, sotsiaalpedagoog, psühholoog, aineõpetaja, õppealajuhataja, kohaliku noortekeskuse noorsootöötaja) koolitamist. Lisaks toetatakse klassijuhatajat mentorlussessioonidega, mille eesmärk on aidata tal ellu kutsuda, märgata ja hoida positiivseid muutusi.

    "Hooliva Klassi" põhimõtted:

    • Programmi tegevused viiakse ellu kooli tugimeeskonna (milles oluline roll on klassijuhatajal), koolisisese või -välise noorsootöötaja ja ning klassi koostöös.
    • Programmi käigus vaadeldakse klassi kui meeskonda, mille juhiks on klassijuhataja.
    • Programm keskendub tervele klassile ning selle rõhk on meeskonnaliikmete tugevusel ja omavahelisel hoolivusel.
    • Programm rajaneb usul, et kiusamiskäitumise ennetamiseks ja muutmiseks on oluline luua klassis positiivne ja hooliv õhkkond. Vastutus suhete hoidmise eest on võrdselt nii õpilastele kui ka õpetajatel. Programm arendab noorte sotsiaal-emotsionaalset kompetentsi.
    • Positiivset ja hoolivat käitumist tuleb märgata ja tunnustada, sest mida märgatakse, seda tekib juurde.

    2014. aasta lõpus pälvis „Hooliv klass” Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) noortevaldkonna aasta koostöö tiitli.

      Programmi „Hooliv klass“ viiakse ellu septembrist detsembrini.

      Programmi alguses ja lõpus kogutakse andmeid noorte eneseteadlikkuse ja heaolu kohta, et hinnata programmi mõju noorte sotsiaalsete oskuste kujunemisele ja klassi toimimisele hooliva kollektiivina. Hinnangu klassile annavad programmi alguses ja lõpus lisaks noortele ka klassiga kokku puutuvad õpetajad ja klassijuhataja.

      Põhitegevused:

      1. Koostöös koolitajaga klassi väljakutsete kaardistamine ja eesmärkide seadmine.

      2. Kahepäevane koolitus kooli tugimeeskondadele:

      • programmi „Hooliv klass“ tausta, teooria ja lähenemise mõistmine;
      • teadmised programmi põhimõtetest, sh motiveeriva intervjueerimise (MI) lähenemisest, ja nende praktiseerimine;
      • ettevalmistus noortekoolituseks;
      • suhtlemisoskuste ja meeskonnatöö praktiseerimine;
      • eesmärkide seadmine, tegevusplaani koostamine – rollide ja vastutuse jagamine programmi põhimõtete rakendamiseks oma igapäevatöös ja koolikeskkonnas.

      3. Kahepäevane koolitus klassile noortelaagris, mille väljundid on:

      • arusaamine, mis on hoolimine, ja selle märkamine;
      • kogemus, mis juhtub, kui mina ei hooli või minust ei hoolita;
      • oskus konflikte rahumeelselt lahendada;
      • oskus väljendada enda tundeid teisi haavamata;
      • kogemus klassikaaslaste ja iseenda hoolivast käitumisest ja selle tulemustest;
      • valmisolek teha koostööd klassijuhataja ja klassikaaslastega;
      • teadmine ja oskused, kuidas hoolivust väljendada;
      • klassijuhataja ja klass kui üks meeskond: koos õppimine ja koos hoolivuse teele minemine ühiseid eesmärke seades;
      • klassijuhataja ja tugimeeskonna jaoks koolitusel õpitu rakendamine ja koolitajate mudeldamine.

      4. Vaimse tervise koolitus tugimeeskondadele, mille väljundiks on teadmine, kuidas noortega vaimse tervise teemadest rääkida.

      5. Kahepäevane koolitus kooli tugimeeskondadele:

      • programmi protsessi hindamine;
      • muutuste juhtimine ja mõtestamine;
      • koostöö kolleegidega ja kolleegide toetamine;
      • keeruliste olukordade lahendamine;
      • suhtlemisoskuste praktiseerimine;
      • programmi tegevuste jätkamine pärast programmi lõppu;
      • tulemuste tutvustamine ja kogemuste jagamine osalenud koolide vahel.

      6. Programmi jooksul toimub mentorlus klassijuhatajale – kohtumised koolitaja ja klassijuhataja vahel.

      7. Koolitus- ja mentorlustegevuste kõrval viib klassijuhataja koos oma klassi ja tugimeeskonnaga ellu hoolivust ja meeskonda toetavaid tegevusi oma klassis ja koolis.

      Programmi tulemuslikkuse mõõtmiseks rakendatase heaolu ja käitumisteadlikkust uurivaid küsimustikke (nn heaolu märklaud) nii õpilastele kui ka õpetajatele. Lisaks kaardistab klassijuhataja enda klassi õpilaste käitumise ja koostöö enne ning pärast programmi tegevusi.

      Heaolu märklaudade analüüs näitab positiivset muutust programmis osalenud õpilastegruppide keskmistes hinnangutes, mis peegeldab suuremat teadlikkust enda sotsiaalsetest oskustest, kõrgemat oskuste taset ja subjektiivset heaolu.

      Sarnast positiivset arengut peegeldavad ka muutused õpetajate hinnangutes, mis antakse klassi käitumist ja heaolu kirjeldavatele näitajatele. Kokkuvõttes tajusid õpetajad muutust õpilaste oskustes suuremana kui õpilased ise.

      Tulemuslikkust kinnitab ka koolitajate tagasiside, mis põhineb igakuistel kohtumistel klassijuhatajatega, samuti näitavad koolide kokkuvõtted programmi lõpus, et programmi abil on juurutatud jätkusuutlikud tegevused, mis toetavad hoolivusele suunatud käitumist klassis.

      Noored on oma „Hooliva klassi” kogemusest kirjutanud nii:

      • Ma õppisin, et kui me kõik anname omalt poolt panuse, siis me oleme väga koostöökas klass.
      • Ma ei teadnud mõne klassikaaslase kohta, et ta võib olla nii tore ja abivalmis.
      • Ma võtan kaasa selle, et inimesed on toredad siis, kui sa oled nendega tore, et see on vastastikune.
      • Igaüks on eriline ning omamoodi ja kui sellega arvestada ning sellest aru saada, siis on kõigil tore koos olla.

      Head programmis osalejad!

      Mida hoida meeles kui osalete Hooliv klass programmi kohtumistel?

      • Oma nakkusohutust ehk vaktsineerimist, COVID-19 haiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust ei pea tõendama alla 18-aastased inimesed. 
      • Nimetatud tõendtita osalejale pakutakse kohapeal kiirtestimise võimalust testiga, mis on mõeldud enesetestimiseks. Kiirtestide kulu katab Haridus- ja Noorteamet. 
      • Osalemiseks palume esitada kehtiv COVID-tõend – a) täielik vaktsineerimine, b) PCR-test (max 72 h enne üritust, mis viiakse läbi tervishoiuteenuseosutaja poolt), c) Antigeeni test (max 48 h enne üritust, mis viiakse läbi tervishoiuteenuseosutaja poolt), d) viiruse läbipõdemise tõend. Kahtluse korral on korraldajal õigus küsida isikut tõendavat dokumenti.
      • Tegevusi viiakse läbi hajutatult, täites desinfitseerimisnõudeid, õhutades siseruume ja järgides muid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid. 
      • Soovitame kanda siseruumides maski olukorras, kus ei ole võimalik distantsi hoida. Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks isetehtud maski.

      Viimati uuendatud 17.09.2021