Eesti keele tasemeeksamid

Eesti keele tasemeeksamitega testitakse eesti keele kui riigikeele oskust. Tasemeeksamid on mõeldud mitte-eestlastele ja sisserännanutele, kelle töökohal on nõutav eesti keele oskuse taseme tõendamine või kes tahavad taotleda elamisluba või kodakondsust. Eksami positiivselt sooritanutele hüvitame ka eesti keele õppe kulud.

Eesti keele tasemeeksamil kontrollitakse ainult keeleoskust – seal ei ole vaja teadmisi näiteks Eesti kultuuri kohta või muid fakte. Eksamil hinnatakse sooritaja eesti keeles kirjutamise, kuulamise, lugemise ja rääkimise oskuse taset. Kodakondsuse saamiseks nõutakse riigikeele oskust vähemalt B1 tasemel. 

Vähemalt 65-aastane Eesti kodakondsuse taotleja on keeleeksamil vabastatud kirjutamistestist ja peab sooritama kolm eksamiosa: kuulamis-, lugemis- ja rääkimisosa.

Enne eksamit saab ka ilma eksamiavaldust esitamata osaleda tasuta konsultatsioonis, kus anname infot eksami vormi, korra ning eksamil kontrollitavate teadmiste ja oskuste kohta. Konsultatsioonis proovime ka lahendada ülesandeid, et saada teada, kas keeleoskus vastab valitud tasemele või võiks valida muu taseme eksami.

Toimumisajad

Nõuded kehtivad ka eesti keele tasemeeksami eelsel konsultatsioonil!

Eesti keele tasemeeksamid ja eksamieelsed konsultatsioonid toimuvad kord kvartalis. Konsultatsioonid algavad kell 10 ning kestavad ligikaudu 6 akadeemilist tundi. Eksamid algavad kell 10.00. 

TASE EKSAMID KONSULTATSIOONID
A2 12.02.2022
14.05.2022
10.09.2022
12.11.2022
29.01.2022
23.04.2022
27.08.2022
22.10.2022
 B1 13.02.2022 (ka Pärnus)*
15.05.2022
11.09.2022 (ka Pärnus)*
13.11.2022 (ka Soomes)*
30.01.2022
24.04.2022
28.08.2022
23.10.2022
 B2 26.02.2022 (ka Soomes)*
21.05.2022
24.09.2022
19.11.2022
05.02.2022, Tartus 13.02.2022
07.05.2022, Tartus 14.05.2022
03.09.2022, Tartus 10.09.2022
29.10.2022, Tartus 12.11.2022
 C1 27.02.2022
22.05.2022
25.09.2022
20.11.2022
06.02.2022, Tartus 14.02.2022
07.05.2022, Tartus 15.05.2022
04.09.2022, Tartus 11.09.2022
30.10.2022, Tartus 13.11.2022

* Eksamile registreerunuid on vähemalt 5 

IV kvartali tasemeeksamid ja konsultatsioonid 2021

TASE EKSAMID KONSULTATSIOON
A2 13.11.21  23.10.21
 B1 14.11.21  24.10.21
 B2 27.11.21 30.10.21, Tartus 13.11.21

 C1

28.11.21

31.10.21, Tartus 14.11.21

Toimumiskohad

Eesti keele tasemeeksamid toimuvad igal kuupäeval Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Narvas. Mõnel kuupäeval ka Pärnus (kui sooritajaid on vähemalt 5) ja Helsingis.

  • Tallinnas: Pae Gümnaasium, Pae 5
  • Tartus: Tartu eksamipunkt, Jakobi 2
  • Jõhvis: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoht, Kutse 13 (sissepääs B korpusest Pae tn ühiselamu poolt, minna mööda koridori C korpusesse)
  • Narvas: Narva eksamipunkt, Kalda 9
  • Pärnu: Tammsaare Kool, A.H. Tammsaare pst 30
  • Soomes, Helsingis: Sörnäisten rantatie 22, 00540

Infopunktid

Eesti keele tasemeeksamite lisainfo ja registreerimiseks vajaliku taotluse blanketid on saadaval ka järgnevates kohalikes infopunktides:

  • Tallinnas: Harno peakontor, Lõõtsa 4. E-R 9–17
  • Narvas: Rajaleidja keskus, Kerese 3 (Kerese keskus, II korrus). E–N 9–17
  • Jõhvis: Rajaleidja keskus, Keskväljak 4 (kaubanduskeskus Tsentraal, IV korrus). E–N 9–17, R 9–15
  • Tartus: Rajaleidja keskus, Tähe 4 (IV korrus). E–N 9–17, R 9–15
  • Pärnus: Rajaleidja keskus, Metsa 1 (II korrus). E–N 9–17, R 9–15
  • Helsingis: Tuglase Selts/Eesti Maja, Sörnäisten rantatie 22. E-R 10.00–17.00, telefon: +358 9 681 1430

Oluline info eksamisooritajale

Harno info ja materjalid, mis aitavad eksamiks õppida ja valmistuda: 

Keskkonnad eesti keele õppimiseks ja keeleoskuse proovile panekuks:

Erinevate keeletasemete ja eksamite kirjeldused, näidisülesanded ja sooritusnäidised

01.03.2007.a jõustunud keeleseaduse muutmise seaduse kohaselt võetakse alates 1. juulist 2008 isikute kohustusliku keeleoskuse määramisel aluseks Euroopa keeleõpperaamdokumendis kirjeldatud kuueastmeline tasemesüsteem. Eesti keele A2-taseme eksam tugineb Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu 2007) keeleoskustaseme A2 kirjeldusele.

Raamdokumendi üldskaalas kirjeldatakse A2-taset järgmiselt:

  • Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö).
  • Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel.
  • Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.

Eesti keele A2-taseme asjatundlikkust on üksikasjalikumalt kirjeldatud käsiraamatus "Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus" (2008). Raamatus kirjeldatakse A2-taseme asjatundlikkuse näitajaid osaoskuste kaupa:

Kuuldu mõistmine

  • Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase ja lauseid, mis seostuvad oluliste eluvaldkondadega (nt info perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö);
  • Mõistab ennustatava sisuga, lühikesi, lihtsaid ja selgelt hääldatud ütluseid;
  • Suudab tabada enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetuse teema ja mõista mõnesid detaile, kui räägitakse aeglaselt ja selgelt;
  • Mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;
  • Saab aru igapäevaseid asju puudutavast ja selgelt esitatud numbri- jm faktiinfost;
  • Mõistab lihtsaid juhiseid;
  • Mõistab põhimises lühikesi, aeglaselt ja selgelt esitatud salvestisi, mis puudutavad ennustatava sisuga igapäevaseid asju;
  • Suudab tabada lihtsamat faktiinfot teleuudistes;
  • Suudab tabada telesaadete teemavahetust ja põhisisu, mis esitatakse piltide või muu tugimaterjali taustal.

Loetu mõistmine

  • Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu;
  • Oskab leida eeldatavat faktiinfot lihtsatest igapäevatekstidest;
  • Oskab leida kindlat harjumuspärast teavet igapäevatekstidest;
  • Oskab nimestikest leida ja muust eristada vajalikku teavet;
  • Mõistab lühikesi ja lihtsaid isiklikke kirju;
  • Mõistab lihtsaid igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades.

Üldine rääkimisoskus

  • Oskab lihtsal viisil ning üldsõnaliselt väljenduda igapäevateemadel või oma huvivaldkonna teemade piires;
  • Oskab kasutada sagedasemaid sõnu ning käibefraase;
  • Oskab jutustava või kirjeldava teksti moodustamiseks kasutada sidumata lauseid või seob oma jutu lihtsate sidesõnade abil nagu „ja”, „aga”, „sest”, „et”;
  • Suudab kaasa rääkida lihtsas igapäevasuhtluses, kui vestlus seisneb lihtsas ja otseses infovahetuses tuttaval teemal (nt töö ja vaba aeg);
  • Oskab vahetada lühikesi lauseid, kuid ei suuda vestlust ülal hoida. Saab vestluspartnerist aru, kui too soostub selle nimel vaeva nägema ning öeldut lihtsustama;
  • Kõne on takerduv, esineb hääldusvigu ning võõras aktsent on märgatav;
  • Kõnes esineb palju ebasobivaid alustusi.

Üldine kirjutamisoskus

  • Oskab kirjutada igapäevastel teemadel lihtsamaid fraase ja lauseid, ühendades neid lihtsate sidesõnadega nagu „ja”, „ning”, „aga”, „sest”, „et”;
  • Oskab lihtsate fraaside ja lausetega kirjutada oma perekonnast, elutingimustest, haridusest ning praegusest ja eelmisest tööst;
  • Oskab kirjutada lühikesi ja lihtsaid lugusid inimestest, asjadest ja oma igapäevaelust
  • Oskab üle küsida lihtsat faktiteavet;
  • Oskab häälduspäraselt (kuigi mitte õigesti) kirjutada lühikesi sõnu, mis kuuluvad tema suulisesse sõnavarasse;
  • Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid sõnumeid, mis puudutavad igapäevaelu;
  • Oskab kirjutada väga lihtsaid isiklikke kirju;
  • Oskab täita lihtsaid isikuandmeid nõudvaid formulare;
  • Oskab enda jaoks igapäevases teemavaldkonnas infot küsida ja infopärimisele vastata.

Eesti keele A2-taseme testi eksamiülesanded hõlmavad järgmisi laiu teemaringe: isikuandmed, maja ja kodu, ümbruskond, igapäevaelu, vaba aeg ja meelelahutus, reisimine, suhted teiste inimestega, tervis ja kehahooldus, haridus, sisseostude tegemine, söök ja jook, teenused, kohad, keel, ilm.

Teemad kuuluvad ühte või mitmesse neljast valdkonnast, milles keeletoimingud aset leiavad: avaliku elu valdkond, isikliku elu valdkond, töövaldkond, haridusvaldkond

Paljudesse situatsioonidesse võib olla kaasatud rohkem kui üks valdkond.

A2-taseme kirjeldusel põhineva eesti keele testiga kontrollitakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast, kirjalik osa hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemist, suuline osa rääkimist.

Kokku on A2-taseme testi eest võimalik saada 80 punkti. Iga osa annab 20 punkti. Eksam loetakse sooritatuks, kui testitav on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti.

EKSAMIOSA KESTUS PUNKTID
Esimene osa: kirjutamine 30 min 20
Teine osa: kuulamine 30 min 20
Kolmas osa: lugemine 50 min 20
Neljas osa: rääkimine 15 min 20

EESTI KEELE A2-TASEME EKSAMI ÜLESEHITUS
(mobiili kasutades vaata tabelit SIIT!)
Osa Kestus Ülesanded Testitavad oskused
 Kirjutamine  30 min - Info ülekanne (andmete kirjutamine
visiitkaardilt)
-Teade (sõnum, kutse) või kirjeldus
etteantud teemal
Üldine kirjutamisoskus, üldine
kirjalik suhtlus (teated, sõnumid,
kutsed; loovkirjutamine)
 Kuulamine  30 min - Valikvastustega ülesanne (vastuse valimine
kolme pildilise, numbrilise või sõnalise
variandi hulgast)
- Valikvastustega ülesanne (vastuse valimine
kahe variandi hulgast, õige-vale)
- Lühivastusega ülesanne (lühivastuse
kirjutamine)
- Sobitusülesanne (info kokkusobitamine)
Üldine kuulamisoskus
(emakeelekõnelejate vestluse
mõistmine; teadaannete ja juhiste
kuulamine)
 Lugemine  50 min - Valikvastustega ülesanne (vastuse valimine
kolme variandi hulgast)
- Valikvastustega ülesanne (lausega sobiva
teksti leidmine)
- Sobitusülesanne (teatega sobiva selgituse
leidmine või kohaga sobiva kirjelduse
leidmine)
- Valikvastustega ülesanne (vastuse valimine
kolme variandi hulgast)
- Valikvastustega lünkülesanne (vastuse
valimine kolme variandi hulgast)
Üldine lugemisoskus
(kirjavahetuse lugemine;
eesmärgipärane lugemine;
lugemine info hankimiseks;
juhiste lugemine)
 Rääkimine  15 min - Pildi kirjeldamine ja küsimustele
vastamine pildi teemal
- Küsimuste esitamine ja küsimustele
vastamine ideekaardi abil
Üldine rääkimisoskus, üldine
suuline suhtlus, lühike monoloog
(infovahetus, küsitleja ja vastaja
roll, kirjeldamine)

Kirjutamine

Kirjutamistest koosneb kahest ülesandest, mille täitmiseks on aega 30 minutit.

Esimene ülesanne on andmete kirjutamine visiitkaardilt (testitav peab kasutama etteantud andmeid). Teksti pikkus peab olema vähemalt 25 sõna.

Teises ülesandes tuleb testitaval kirjutada kas
a) teade, lühisõnum, kutse. Teksti pikkus peab olema vähemalt 30 sõna
või
b) loovtekst (kirjeldus etteantud teemal). Teksti pikkus peab olema vähemalt 30 sõna.

Kuulamine

Kuulamistest koosneb neljast ülesandest ja kestab 30 minutit. Kuulamistestis kasutatakse lühendatud, kohandatud, lihtsustatud ja/või testi jaoks kirjutatud tekste. Iga ülesande teksti kuulatakse kaks korda. Iga ülesande ees on paus, et testitav saaks enne ülesande täitmist küsimustega tutvuda.

Esimene ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on seitse küsimust. Testitav kuulab lühikesi kõnelõike (monolooge), mille pikkus on umbes 20−30 sekundit. Vastused tuleb valida kolme pildilise, sõnalise või numbrilise vastusevariandi hulgast.

Teksti allikaks võivad olla

  • isiklikud ja avalikud teadaanded ja juhised;
  • inimeste, asjade, kohtade, tegevuste lühikirjeldused;
  • meelelahutus;
  • spordikommentaarid.

Kuula esimese ülesande näidishelifaili.

Teine ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on kuus küsimust.
Testitav kuulab dialoogi, mille pikkus on umbes 2 minutit, ja peab otsustama, kas teksti kohta esitatud väide on õige või vale. Teksti allikaks võivad olla

  • raadio- ja telesaated;
  • lihtsad reportaažid.

Kuula teise ülesande näidishelifaili.

Kolmas ülesanne on lühivastusega ülesanne (testitav peab kirjutama küsimusele 1‒2 sõnalise lühivastuse). Ülesandes on kuus küsimust. Õigeks loetakse iga sisuliselt sobiv vastus. Ülesande hindamisel ei arvestata grammatika- ja ortograafiavigu, mis ei takista vastusest arusaamist. Testitav kuulab monoloogi, mille pikkus on 1−1,5 minutit. Teksti allikaks võivad olla isiklikud ja avalikud teadaanded ja juhised.

Kuula kolmanda ülesande näidishelifaili.

Neljas ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on kuus küsimust.
Testitav kuulab dialoogi, mille pikkus on 2−2,5 minutit. Testitav peab kuuldu põhjal info kokku sobitama. Teksti allikaks võivad olla vahetud kahekõned ja vestlused isiklikku elu puudutavatel teemadel.

Kuula neljanda ülesande näidishelifaili.

Lugemine

Lugemistest koosneb viiest ülesandest ja kestab 50 minutit. Lugemistestis kasutatakse autentse teksti põhjal koostatud, kohandatud, lihtsustatud tekste ja/või testi jaoks kirjutatud tekste.

Esimene ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on kuus küsimust.
Vastused tuleb valida kolme vastusevariandi hulgast. Teksti allikaks võivad olla
• isikliku ja avaliku elu argised käibefraasid;
• etikett (viisakusväljendid).

Teine ülesanne on valikvastustega ülesanne.
Testitav peab läbi lugema kolm teksti ja tutvuma lausetega.

Testitav peab otsustama, milline lause millise tekstiga kokku sobib. Tekstide pikkus on umbes 60 sõna. Teksti allikaks võivad olla

  • ajalehed;
  • ajakirjad;
  • reklaamlehed;
  • reklaamtekstid;
  • teated ja kuulutused.

Kolmas ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on viis küsimust.
Testitav peab kõigepealt lugema lühiteateid (või kohtade loetelu) ja seejärel lühiteadete (või kohtade) kohta esitatud informatsiooni (või kirjeldust). Testitav peab otsustama, milline info (või kirjeldus) millise teatega (kohaga) sisuliselt kokku sobib. Teksti allikaks on

  • avalikud teated ja teadaanded (nt tänaval, kaupluses jm);
  • kasutusjuhendid;
  • sildid ja pakendid;
  • hoiatused, korraldused;
  • reklaamlehed;
  • reklaamtekstid.

Neljas ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on viis küsimust. Vastused tuleb valida kolme vastusevariandi hulgast. Teksti pikkus on umbes 150 sõna. Teksti allikaks on

  • ajakirjad;
  • ajalehed;
  • õpikud;
  • internet.

Viies ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on kaheksa küsimust.
Testitav peab lugema lünkadega teksti ja valima igasse lünka kolme variandi hulgast sobiva sõna. Teksti pikkus on umbes 100 sõna. Teksti allikaks on isiklikud kirjad.


Rääkimine

Rääkimistest kestab umbes 15 minutit ja koosneb kahest ülesandest:

  • pildi kirjeldamine ja küsimustele vastamine pildi teemal
  • küsimuste esitamine ja vastamine ideekaardi põhjal

Rääkimistest on vestlus eksamineerija ja kahe eksamineeritava vahel. Intervjueerija (eksami läbiviija) viib eksamit läbi, toetudes tööjuhenditele. Testitavate abimaterjalideks on ideekaardid. Kui eksamineeritavaid on paaritu arv, siis toimub vestlus testitava ja eksami läbiviija vahel.

Testitavate kõne salvestatakse ja iga testitavat hindab sõltumatult kaks hindajat.
Rääkimistest algab üldise sissejuhatava vestlusega testitavate ja eksamineerija vahel. Eksamineerija suhtleb testitavatega stiilis, mida kasutatakse inimesega esmakohtumisel. Ta palub testitavatel endid tutvustada ning vastata mõnele küsimusele.

Esimene ülesanne koosneb kahest osast ja selle kestus on umbes 6−7 minutit.
Ülesande esimeses osas kirjeldab kumbki testitav ühte pilti. Pildid on ühel teemal, kuid erinevad. Piltidel võivad olla kujutatud inimesed, sündmused, kohad, tegevused jms.
Ülesande teises osas jääb vestlusteema samaks. Eksamineerija valib teemalehelt küsimused ja palub testitavatel nendele vastata.

Teise ülesande puhul antakse testitavatele kätte ideekaart, millel on teemakohased märksõnad ja pildid. Mõlemad testitavad vaatavad ideekaarti, üks testitavatest esitab teemakohaseid küsimusi ja teine vastab kaaslase küsimustele. Seejärel vahetatakse osad.
Eksamineerija annab uue ideekaardi ja küsimusi saab nüüd esitada testitav, kes enne küsimustele vastas.
Ideekaartide teemad on erinevad. Ülesande kestus on umbes 5−6 minutit.

Konsultatsiooni materjalid

Sooritusnäidis

Näidiseid on kommenteeritud ning avaldatud autorite loal muutmata kujul.

Vaata A2-keeletaseme eksami tutvustavat videot.

01.03.2007. a jõustunud keeleseaduse muutmise seaduse kohaselt võetakse alates 1. juulist 2008 isikute kohustusliku keeleoskuse määramisel aluseks Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud kuueastmeline tasemesüsteem. Eesti keele B1-taseme eksam tugineb Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu 2007) keeleoskustaseme B1 kirjeldusele.

Raamdokumendi üldskaalas kirjeldatakse B1-taset järgmiselt:

  • Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm.
  • Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse.
  • Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal.
  • Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.

Eesti keele B1-taseme asjatundlikkust on üksikasjalikumalt kirjeldatud käsiraamatus „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“ (2008). Raamatus kirjeldatakse B1-taseme asjatundlikkuse näitajaid osaoskuste kaupa:

Kuuldu mõistmine

  • Mõistab igapäevaelus (tööl, koolis, vabal ajal) regulaarselt korduvate teemade peamist mõtet ja olulisemaid üksikasju.
  • Suudab üldjoontes jälgida lühikest otsesõnalist juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse kirjakeeles ja hääldus on selge.
  • Mõistab olulisemat ka pikemast kirjakeelsest jutust, kui räägitakse tavapärasest aeglasemalt. Paremaks mõistmiseks vajab ajuti kordamist või üleküsimise võimalust.
  • Saab aru tuttaval teemal raadiouudiste ja ennustatava sisuga (st oodatud või rutiinsete) telefonikõnede põhisisust, kui jutt on suhteliselt aeglane ja selge.
  • Suudab jälgida paljusid filme ja huvipakkuvaid TV-saateid, kui pilt toetab tegevust ja keel on lihtne.
  • Suudab järgida üksikasjalikke juhiseid.
  • Mõistab faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel.

Loetu mõistmine

  • Saab rahuldavalt aru otsesõnalistest faktipõhistest tekstidest, kui teema kuulub tema huvivaldkonda.
  • Suudab lugeda lühemaid tekste erinevatel teemadel (ajaleheartiklid, brošüürid, kasutusjuhendid, lihtne ilukirjandus).
  • On võimeline mõistma ka pikemate tekstide peamist mõtet ja otsima neist konkreetset infot, kui teema on talle oluline või tuttav.
  • Argikogemusest erineva teema puhul võib teksti üksikasjade mõistmine olla puudulik.
  • Pikemate tekstide mõned üksikasjad ja seisukohad võivad jääda ebaselgeks.

Üldine rääkimisoskus

  • Tuleb lihtsat keelt kasutades toime enamikus praktilistes olukordades, nagu info küsimine, selgituse palumine, oma arvamuse avaldamine, ettepanekute tegemine.
  • Oskab esitada võrdlemisi ladusaid, kuid üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires.
  • On võimeline lihtsaid keelevahendeid kasutades kirjeldama, analüüsima ja võrdlema ka ebatavalisi sündmusi ja nähtusi.
  • Oskab oma arvamust, nõustumist ja mittenõustumist viisakalt väljendada.
  • Oskab väljendada emotsioone (üllatust, rõõmu, kurbust, huvi, ükskõiksust) ning sellistele emotsioonidele reageerida.
  • Oskab ilma ettevalmistuseta alustada, jätkata ja lõpetada lihtsat silmast silma vestlust, kui kõneaine on talle tuttav või pakub huvi.
  • Oskab rääkida endale tähtsatest asjadest ka natuke nõudlikumates olukordades, kuigi aeg-ajalt võib jääda arusaamatuks, mida ta täpselt öelda tahab.
  • Pikem vestlus või abstraktsemad teemad põhjustavad raskusi.
  • Väljendab oma mõtteid lihtsate lausete järjendina.
  • Kõnes esineb küll pause ja katkestusi, aga suudab vestlust jätkata.
  • Hääldus on üldiselt arusaadav, aga emakeele aktsent võib olla tuntav ning esineb hääldusvigu (nt häälikupikkuses, palatalisatsioonis, diftongide hääldamisel, sõnarõhkudes).

Üldine kirjutamisoskus

  • Oskab kirjutada tuttaval teemal lihtsamaid üldsõnalisi tekste, ühendades lühemaid lauseid lihtsa järjendina.
  • Oskab kirjutada isiklikke kirju ja teateid ning anda edasi uudiseid.
  • Oskab kirjutada väga lühikesi tüüpvormis ettekandeid, kus esitab tavapärast faktiteavet või põhjendab toiminguid.
  • Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust, oma kogemusi ja elamusi lihtsa tekstina, seejuures tuttavatel teemadel ka üksikasjalikult.
  • Keelekasutus ei takista üldiselt teksti mõistmist, kuid emakeele interferents on ilmne ning tekstis esineb palju eri tüüpi vigu.

B1-taseme kirjeldusel põhineva eesti keele B1-taseme testiga kontrollitakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast, kirjalik osa hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemist, suuline osa rääkimist. Kokku on võimalik testi eest saada 100 punkti. Iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav saab vähemalt 60% võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti.

EKSAMIOSA KESTUS PUNKTID
Esimene osa: kirjutamine 30 min 25
Teine osa: kuulamine 30-35 min 25
Kolmas osa: lugemine 50 min 25
Neljas osa: rääkimine 15 min 25
EESTI KEELE B1-TASEME EKSAMI ÜLESEHITUS
(mobiili kasutades vaata tabelit SIIT!)
Osa Kestus Ülesanded Testitavad oskused
 Kirjutamine  30 min – Küsimustik või teade


– Jutt (loovtekst) etteantud teemal või isiklik kiri etteantud teemal

– Üldine kirjalik suhtlus
(kirjavahetus; teated, sõnumid, plangid).
- Üldine kirjutamisoskus
(loovkirjutamine).
 Kuulamine  30-35 min – Valikvastustega ülesanne
(vastusevalimine kolme pildilise või sõnalise variandi hulgast).

– Valikvastustega ülesanne
(vastusevalimine kolme variandi hulgast).- Lühivastustega ülesanne
(küsimusele lühivastuse kirjutamine)
või
lünkülesanne
(lausete täiendamine puuduva infoga).

Üldine kuulamisoskus
(emakeelekõnelejate vestluse mõistmine, teadaannete ja juhiste kuulamine, salvestiste kuulamine).
 Lugemine  50 min – Valikvastustega ülesanne (situatsiooniga sobiva kuulutuse leidmine).

– Valikvastustega ülesanne
(vastuse valimine kolme variandi hulgast).
– Valikvastustega lünkülesanne (vastuse valimine kolme variandi hulgast)
või
vastustepangaga lünkülesanne
(vastuse valimine sõnade pangast).
– Vastustepangaga lünkülesanne (lünka sobiva fraasi või lauselõigu valimine pangast).

Üldine lugemisoskus
(eesmärgipärane lugemine, lugemine info hankimiseks, juhiste lugemine).
 Rääkimine  15 min – Vestlus isiklikel teemadel, dialoog (küsimustele vastamine ja arutelu)

– Dialoog (rollimäng)

– Üldine suuline suhtlus
(vestlus, eesmärgipärane koostöö, infovahetus, küsitleja ja vastaja roll).
– Üldine rääkimisoskus (kogetu kirjeldamine).

Kirjutamine

Kirjutamistest koosneb kahest ülesandest, mille täitmiseks on aega 30 minutit. Kirjutamistesti eest on võimalik saada 20 toorpunkti (esimene ülesanne annab 8 ja teine ülesanne 12 toorpunkti), mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.

Esimene ülesanne on kas
a) küsimustiku täitmine (testitav peab vastama 10 küsimusele)
või
b) teate (lühisõnumi, kutse, kaardi) kirjutamine (teate nõutav pikkus on umbes 50 sõna).

Teises ülesandes tuleb testitaval kirjutada kas
a) jutt etteantud teemal
või
b) isiklik kiri.
Teksti nõutav pikkus on umbes 100 sõna.

Kuulamine

Kuulamistest koosneb neljast ülesandest ja kestab 30–35 minutit. Kuulamistestis kasutatakse autentse teksti põhjal koostatud, kohandatud, lihtsustatud ja stuudios salvestatud tekste. Iga ülesande teksti kuulatakse kaks korda. Iga ülesande ees on paus, et testitav saaks enne ülesande täitmist küsimustega tutvuda. Kuulamistestis on kokku 30 küsimust, iga vastus annab ühe toorpunkti. Kuulamistesti eest on võimalik saada 30 toorpunkti, mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.

Esimene ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on seitse küsimust.
Testitav kuulab lühikesi kõnelõike (monoloogid või dialoogid), mille pikkus on umbes 20–30 sekundit. Vastused tuleb valida kolme pildilise või sõnalise vastusevariandi hulgast. Teksti allikaks võivad olla:

  • isiklikud ja avalikud teadaanded ja juhised,
  • vahetud kahekõned ja vestlused,
  • uudistesaated,
  • meelelahutus,
  • spordikommentaarid,
  • muud raadio- ja telesaated.

Kuula esimese ülesande näidishelifaili.

Teine ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on kuus küsimust.
Testitav kuulab monoloogi, mille pikkus on 2–3 minutit. Teksti kohta on esitatud kuus küsimust. Testitav peab küsimuse vastuseks valima kolme variandi hulgast ühe.
Teksti allikaks võivad olla

  • uudistesaated,
  • muud raadio- ja telesaated.

Kuula teise ülesande näidishelifaili.

Kolmas ülesanne on kas
a) lühivastusega ülesanne (testitav peab kirjutama küsimusele 1–2-sõnalise lühivastuse)
või
b) lühivastusega lünkülesanne (testitav peab lüngaga lauset täiendama puuduva infoga, lünka tuleb kirjutada vastuseks sobiv sõna või number).
Ülesandes on kaheksa küsimust. Õigeks loetakse iga sisuliselt sobiv vastus. Ülesande hindamisel ei arvestata grammatika- ja ortograafiavigu, mis ei takista vastusest arusaamist.
Testitav kuulab dialoogi või monoloogi, mille pikkus on 3–3,5 minutit.
Teksti allikaks võivad olla

  • vahetud kahekõned ja vestlused isiklikku elu puudutavatel teemadel,
  • raadio- ja telesaated.

Kuula kolmanda ülesande näidishelifaili.

Neljas ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on üheksa küsimust.
Testitav kuulab intervjuud, mille pikkus on 2,5–3 minutit, ja peab otsustama, kas teksti kohta esitatud väide on õige või vale.
Teksti allikaks võivad olla

  • vahetud kahekõned ja vestlused avalikku elu puudutavatel teemadel,
  • raadio- ja telesaated.

Kuula neljanda ülesande näidishelifaili.

Lugemine

Lugemistest koosneb neljast ülesandest ja kestab 50 minutit. Lugemistestis kasutatakse autentse teksti põhjal koostatud, kohandatud ja lihtsustatud tekste. Lugemistestis on kokku 33 küsimust, iga vastus annab ühe toorpunkti. Lugemistesti eest on võimalik saada 33 toorpunkti, mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.

Esimene ülesanne on valikvastusega ülesanne, milles on üheksa küsimust. Testitav peab kõigepealt läbi lugema üheksa situatsioonikirjeldust ja seejärel tutvuma kuue kuulutusega. Testitav peab otsustama, milline situatsioonikirjeldus millise kuulutusega kokku sobib. Teksti allikaks võivad olla

  • ajalehed,
  • ajakirjad,
  • reklaamlehed,
  • reklaamtekstid,
  • avalikud sildid ja teated.

Teine ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on kuus küsimust.
Testitav peab lugema teksti ja leidma vastused kuuele küsimusele. Testitav peab küsimuse vastuseks valima kolme variandi hulgast ühe. Teksti pikkus on 200−300 sõna.
Teksti allikaks on

  • ajalehed,
  • ajakirjad.

Kolmas ülesanne on valikvastustega lünkülesanne, milles on kümme küsimust.
Testitav peab lugema lünkadega teksti ja valima igasse lünka kolme variandi hulgast sobiva sõna. Teksti pikkus on kuni 200 sõna.
Teksti allikaks on

  • ajakirjad,
  • ajalehed,
  • ilu- ja teaduskirjanduslikud raamatud.

Neljas ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on kaheksa küsimust. Testitav peab lugema teksti, millest on kustutatud kaheksa fraasi või lauselõiku. Testitav peab valima teksti kõrval olevate variantide (lauselõikude/fraaside) hulgast lünka sobiva. Variante on rohkem kui lünki. Teksti pikkus 120–150 sõna.
Teksti allikaks on

  • ajakirjad,
  • ajalehed.

Rääkimine

Rääkimistest kestab umbes 15 minutit ja koosneb kahest ülesandest:

  • küsimustele vastamine ja arutelu,
  • dialoog.

Rääkimistest on vestlus eksamineerija ja kahe eksamineeritava vahel. Intervjueerija (eksami läbiviija) viib eksamit läbi, toetudes tööjuhenditele (vt eksamineerija tööjuhendeid). Abimaterjalideks on ideekaardid ning teemalehed. Kui eksamineeritavaid on paaritu arv, siis toimub vestlus testitava ja eksami läbiviija vahel.
Testitavate kõne salvestatakse ja iga testitavat hindab sõltumatult kaks hindajat. Rääkimistesti eest on võimalik saada 20 toorpunkti, mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.
Rääkimistest algab üldise sissejuhatava vestlusega testitavate ja eksamineerija vahel. Eksamineerija suhtleb testitavatega stiilis, mida kasutatakse inimesega esmakohtumisel. Ta palub testitavatel endid tutvustada ning vastata mõnele küsimusele.

Esimene ülesanne koosneb kahest osast ja selle kestus on 6–7 minutit. Esimeses osas valib eksamineerija teemalehelt küsimused ja palub testitavatel kordamööda nendele vastata. See küsitlus peaks juhatama sisse ülesande teise osa – eksaminandide omavahelise vestluse samal teemal.
Teises osas on testitavate ülesandeks jõuda omavahel kokkuleppele (või otsusele), tuginedes etteantud situatsioonikirjeldusele (vt teemalehte). Omavahelise vestluse käigus tuleb testitavatel väljendada oma arvamust ja soove, kirjeldada erinevaid võimalusi ning teha otsustusi. Testitavatele antakse kätte vestlust toetav ideekaart, kus on esitatud mõned teemakohased pildid. Ülesanne on hästi täidetud siis, kui testitavad on jõudnud kokkuleppele.

Teise ülesande täitmisel vestlevad testitavad omavahel. Ülesande kestus on 4–5 minutit.
Testitavatele antakse kaardid (küsimusekaart ja vastusekaart). Küsimusekaardi saanud testitav peab ette kujutama, et ta helistab kaardil märgitud asutusse. Vastusekaardi saanud testitav peab ette kujutama, et ta on kaardil märgitud asutuse töötaja. Testitavate ülesanne on nende kaartide põhjal infot küsida ja jagada.

Konsultatsiooni materjalid

Sooritusnäidis

Näidiseid on kommenteeritud ning avaldatud autorite loal muutmata kujul. 

Vaata B1-keeletaseme eksami tutvustavat videot.

01.03.2007 jõustus keeleseaduse muutmise seadus, mille kohaselt võeti alates 1. juulist 2008 inimeste kohustusliku keeleoskustaseme määramisel aluseks Euroopa keeleõppe raamdokumendis (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu 2007) kirjeldatud kuueastmeline tasemesüsteem. Eesti keele B2-taseme eksam tugineb Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustaseme B2 kirjeldusele.

Raamdokumendi üldskaala kirjeldab B2-taset järgmiselt:
Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.

Eesti keele B-taseme asjatundlikkust on üksikasjalikumalt kirjeldatud käsiraamatus „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“ (Anu-Reet Hausenberg jt, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus 2008). Raamatus kirjeldatakse B2-taseme asjatundlikkuse näitajaid osaoskuste kaupa järgmiselt:

Kuuldu mõistmine

  • Mõistab suhteliselt pika ja keeruka ühiskeelse jutu põhisisu.
  • Mõistab nii elavat kui ka salvestatud selgelt liigendatud juttu enamikul igapäevaelu, õppimise ja tööga seotud teemadel.
  • Suudab jälgida vestlust ja ka keeruka sisuga väitlust juhul, kui teema on tuttav ja vestluse suunda toetavad selged märksõnad.
  • Saab aru üldhuvitavate, regulaarselt korduvate žanrite üksikasjadest (uudised, intervjuud, filmid, tuttava ainestikuga loengud).
  • Saab aru vestluse põhisisust, kõneleja seisukohtadest, kavatsustest ning vestluse formaalsusastmest.
  • Oskab kriitiliselt kuulata, teha järeldusi ja tabada sotsiokultuurilisi vihjeid.
  • Mõistmisraskusi võivad tekitada tugev taustamüra, keelenaljad, haruldasemad idioomid ja keerukad tarindid.

Loetu mõistmine

  • Suudab lugeda eri eesmärkidel koostatud pikki ja keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm), vajaduse korral kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid.
  • Suudab kiiresti haarata ka pikemate tekstide sisu ja valida asjakohaseid detaile.
  • Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi.
  • Mõistab probleemartikleid, kus autorid esitavad erinevaid seisukohti ja hoiakuid.
  • Lugemissõnavara on ulatuslik, ent raskusi võib olla haruldaste idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega.

Üldine rääkimisoskus

  • Oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi paljudel teemadel, mis seostuvad isikliku kogemusega, rääkida tundmustest ja tuua esile sündmuste isiklikku tähtsust.
  • Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel.
  • Oskab kommentaaride ja asjakohaste näidete toel mõttekäiku laiendada ning oma vaatenurka selgitada ja põhjendada, võrrelda erinevaid seisukohti.
  • Oskab välja tuua olulisemad seisukohad ja väiteid kinnitavad üksikasjad.
  • Suudab emakeelsete kõnelejatega suhelda küllaltki ladusalt ja spontaanselt, ilma et kumbki pool peaks pingutama.
  • Oskab vestlust alustada ja sobivalt kõnevooru võtta; oskab soovi korral vestluse lõpetada, kuid ei pruugi seda alati teha kõige kohasemal viisil.
  • Oskab osaleda arutluses (esitada selgelt oma arvamust, anda tagasisidet, haarata teisi vestlusse jms).
  • Suudab edasi anda tundevarjundeid ning rõhutada toimunu või kogetu olulisust.
  • Kõnetempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane. Kõhklused sõnade või vormide valikul ei põhjusta pikemaid pause.
  • Hääldus ja intonatsioon on üldiselt selge ja loomulik, võib esineda kerge emakeele aktsent ja mõned hääldusvead (nt häälikupikkuses ning palatalisatsioonis).

Üldine kirjutamisoskus

  • Oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste paljudel endale huvi pakkuvatel teemadel ning ka tuttavatel abstraktsetel teemadel.
  • Oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi.
  • Oskab kirjutada filmi-, raamatu- või näidendiülevaadet.
  • Suudab sünteesida eri allikatest pärit infot ja arutluskäike ning teha kokkuvõtteid.
  • Oskab kirjutada sobivas stiilis tekste nii tuttavale lugejale kui tundmatule auditooriumile.
  • Oskab hästi väljendada oma teadmisi, seisukohti ja arvamusi ning kommenteerida teiste omi.
  • Oskab kasutada mitmekesiseid lausetüüpe (sh ka eri tüüpi liitlauseid ja tavalisemaid lauselühendeid).
  • Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita vääritimõistmist.
  • Nõudlikumates konstruktsioonides ja stiilis ilmneb emakeele interferents ning esineb veel mitmesuguseid vigu.

Eksamitestides kasutatavad keelekasutusolukorrad hõlmavad järgmisi valdkondi: isiklik elu, avalik elu, töö, haridus. Paljudes situatsioonides võib esineda rohkem kui üks valdkond.

Eksamiülesanded hõlmavad järgmisi teemaringe: isikuandmed, maja ja kodu, ümbruskond, igapäevaelu, haridus, keel, vaba aeg ja meelelahutus, suhted teiste inimestega, tervis ja kehahooldus, sisseostude tegemine, söök ja jook, teenused, reisimine, kohad, ilm.

Eesti keele B2-taseme eksam põhineb käsiraamatu „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“ B2-taseme kirjeldusel. Testiga kontrollitakse nelja osaoskust – kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Kõik osaoskused on võrdse kaaluga, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Iga osaoskus annab maksimaalselt 25% lõpptulemusest.

OSAOSKUSTE TULEMUSED
Protsent Hinnang
 0%  ei vasta taseme nõuetele
 1–49%  ei vasta taseme nõuetele
 50–59%  nõrk
 60–75%  rahuldav
 76–90%  hea
 91–100%  väga hea
EKSAMIOSA KESTUS
Esimene osa: kirjutamine 80 min
Teine osa: kuulamine 35-40 min
Kolmas osa: lugemine 70 min
Neljas osa: rääkimine 20 min
EESTI KEELE B2-TASEME EKSAMI ÜLESEHITUS
(mobiili kasutades vaata tabelit SIIT!)
Osa Kestus Ülesanded Testitavad oskused
 Kirjutamine  80 min – Poolametlik kiri või mitteametlik kiri;
– lähteandmetele toetuv kokkuvõte või arutlus
Üldine kirjalik suhtlus
(kirjavahetus).
Üldine kirjutamisoskus
(kirjalikud ülevaated ja
arvamusavaldused).
 Kuulamine  35-40 min – Valikvastustega ülesanne (küsimusele vastuse
valimine kolme variandi hulgast).
– Valikvastustega ülesanne (küsimusele vastuse
valimine kolme variandi hulgast).
– Lünkülesanne (lause täiendamine puuduva infoga,
lühivastuse kirjutamine lünka).
– Valikvastustega ülesanne (vastuse valimine kahe
variandi (õige/vale) hulgast).
Üldine kuulamisoskus
(meediakanalite ja
salvestiste kuulamine,
teadaannete ja juhiste
kuulamine,
emakeelekõnelejate
vestluse mõistmine).
 Lugemine  70 min – Valikvastustega ülesanne (küsimusele vastuse
valimine kolme variandi hulgast).
– Valikvastustega ülesanne (väite, hoiatuse, juhise
või soovitusega sobiva tekstilõigu leidmine)
või lühivastustega ülesanne (küsimusele lühivastuse
kirjutamine).
– Valikvastustega lünkülesanne (lünka sobiva sõna
valimine nelja variandi hulgast).
– Vastustepangaga lünkülesanne (lünka sobiva lause
valimine pangast).
Üldine lugemisoskus
(lugemine info
hankimiseks ja
arutlemiseks,
eesmärgipärane lugemine,
juhiste lugemine).
 Rääkimine  20 min – Lühiettekanne, sõnavõtt või esitlus
töövaldkonnaga seotud teemal.
– Arutelu ning väitlus ja otsustamine.
Üldine rääkimisoskus
(suuline esinemine, pikk
monoloog: põhjendamine
ja selgitamine, küsitleja ja
vastaja roll).
Üldine suuline suhtlus
(vestlus, vaba
mõttevahetus,
eesmärgipärane koostöö).

Kirjutamine

Kirjutamistest koosneb kahest ülesandest ja kestab 80 minutit. Testiga mõõdetakse kirjaliku suhtluse oskust ja üldist kirjutamisoskust. Ülesanded hõlmavad kirjavahetust ja kirjalike ülevaadete ning arvamusavalduste kirjutamist.

ESIMENE ÜLESANNE
Esimeses ülesandes tuleb testitaval koostada kas poolametlik kiri või mitteametlik kiri. Teksti nõutav pikkus on umbes 140 sõna.

Esimese ülesande hindamine
Kirja hindamisel arvestatakse ülesande täitmist (teksti vastavus ülesandele, teksti ülesehitus ja vormistus, teksti pikkus) ja keelekasutust (sõnavara ulatus ja kasutustäpsus, grammatika; õigekiri). Esimene ülesanne on laitmatult täidetud, kui testitav väljendub selgelt, esitatud info on asjakohane ja täpne, kiri nõutud pikkusega ning kirja vormistus korrektne. Kirjutaja arvestab alusteksti ja adressaati ning kasutab sobivat registrit. Eeldatakse, et kirjutaja valdab grammatikat küllaltki hästi ega tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu, sõnavara on ulatuslik, sõnakasutus täpne, lausestus mitmekesine, teksti sidumine loomulik ning kirjavahemärgistus korrektne.

TEINE ÜLESANNE
Teises ülesandes tuleb testitaval kirjutada kas lähteandmetele toetuv kokkuvõte koos omapoolse arvamuse/kommentaariga või arutlev tekst. Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Teise ülesande hindamine
Kokkuvõtte hindamisel arvestatakse ülesande täitmist (teksti vastavus ülesandele ja info asjakohasus), teksti ülesehitust (teksti loogilisus, sidusus, pikkus) ning keelekasutust (sõnavara ulatus ja kasutustäpsus, grammatika, õigekiri, stiil).

Andmetele toetuv kokkuvõte on laitmatu, kui see on teemakohane, loogilise ülesehitusega, hästi liigendatud, sidus ja selge ning nõutud pikkusega. Kirjutaja oskab esitatud andmete põhjal üldistada ja teha järeldusi, avab peamised seisukohad ja põhjendab neid. Eeldatakse, et kirjutaja valdab grammatikat küllaltki hästi ega tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu. Tema sõnavara on ulatuslik, sõnakasutus täpne, lausestus mitmekesine, sidumine loomulik ning kirjavahemärgistus korrektne.

Arutluse hindamisel arvestatakse ülesande täitmist (teksti vastavus ülesandele ja info asjakohasus), teksti ülesehitust (teksti loogilisus, sidusus, pikkus) ning keelekasutust (sõnavara ulatus ja kasutustäpsus, grammatika, õigekiri, stiil).

Arutlus on laitmatu, kui see on teemakohane arutlevat laadi tekst, millel on nõutud pikkus, loogiline ülesehitus, hea liigendus ning see on sidus ja selge. Kirjutaja avab peamised seisukohad, põhjendab neid ning toetab põhjendusi näidetega. Eeldatakse, et kirjutaja valdab grammatikat küllaltki hästi ega tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu. Tema sõnavara on ulatuslik, sõnakasutus täpne, lausestus mitmekesine, lausete sidumine loomulik ning kirjavahemärgistus korrektne.

Kuulamine

Kuulamistest koosneb neljast ülesandest ja kestab 35−40 minutit. Test mõõdab üldist kuulamisoskust ning ülesanded hõlmavad teadaannete ja juhiste kuulamist, meediakanalite ja salvestiste kuulamist ning emakeelekõnelejate vestluse mõistmist.

ESIMENE ÜLESANNE
Esimene ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on 5 küsimust. Testitav kuulab lühikesi kõnelõike (monoloogid või dialoogid) ja peab iga kõnelõigu kohta esitatud küsimuse vastuseks märkima kolme variandi hulgast sobiva. Kõnelõike kuulatakse ainult üks kord. Testi esimene küsimus on näidis, mis on tähistatud 0-ga. Iga küsimuse ees on paus (10 sekundit), et testitav saaks küsimusega tutvuda.

Ülesandes kasutatakse autentseid, vajadusel lühendatud kõnelõike, mille kestus on 35−45 sekundit. Tekstide allikaks on raadio- ja telesaated ning tekstid võivad olla:

  • teadaanded ja juhised;
  • kõned, loengud, ettekanded;
  • uudised;
  • debatid ja arutelud.

TEINE ÜLESANNE
Teine ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on 5 küsimust. Testitav kuulab intervjuud ja peab teksti kohta esitatud küsimuste vastuseks märkima kolme variandi hulgast sobiva. Teksti kuulatakse kaks korda. Ülesande ees on paus (1 minut), et testitav saaks küsimustega tutvuda.

Ülesandes kasutatakse autentseid raadio- või telesaadete salvestisi, mida on lühendatud. Teksti pikkus on 3−4 minutit. Tekstid võivad olla:

  • intervjuud (üks intervjueeritav);
  • vestlussaated (kaks kõnelejat).

Kuula teise ülesande näidishelifaili.

KOLMAS ÜLESANNE
Kolmas ülesanne on lünkülesanne, milles on 10 küsimust. Testitav kuulab pikemat monoloogi ja peab teksti põhjal täiendama lüngaga lauseid. Testitav peab lünka kirjutama lühivastuse (1−2 sõna). Vastust ei loeta õigeks, kui see on kirjutatud nii vigaselt, et selle tähenduse mõistmine on raskendatud. Teksti kuulatakse kaks korda. Ülesande ees on paus (1 minut), et testitav saaks küsimustega tutvuda.

Ülesandes kasutatakse autentseid raadio- või telesaadete salvestisi, mida on lühendatud. Teksti pikkus on 3−4 minutit. Tekstid võivad olla:

  • loengud;
  • ettekanded;
  • kokkuvõtted;
  • ülevaated.

Kuula kolmanda ülesande näidishelifaili.
 

NELJAS ÜLESANNE 
Neljas ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on 12 küsimust. Testitav kuulab intervjuud ja peab teksti põhjal otsustama, kas väide on õige või vale. Teksti kuulatakse kaks korda. Ülesande ees on paus (1 minut), et testitav saaks küsimustega tutvuda.

Ülesandes kasutatakse autentseid raadio- või telesaadete salvestisi, mida on lühendatud. Teksti pikkus on 3−4 minutit. Tekstid võivad olla:

  • intervjuud (kaks intervjueeritavat);
  • vestlussaated (kolm kõnelejat).

Kuula neljanda ülesande näidishelifaili.
 

Lugemine

Lugemistest koosneb neljast ülesandest ja kestab 70 minutit. Testiga mõõdetakse üldist ja detailset lugemisoskust ning lugemissõnavara ulatust. Ülesanded hõlmavad eesmärgipärast lugemist, juhiste lugemist ja lugemist info hankimiseks.

ESIMENE ÜLESANNE
Esimene ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on 7 küsimust. Testitav peab pikema artikli kohta esitatud küsimuse vastuseks märkima kolme variandi hulgast ühe.

Ülesandes kasutatakse autentseid pikemaid tekste (500−600 sõna). Tekstide allikateks on ajalehed, ajakirjad või populaarteaduslikud raamatud ning tekstid võivad olla:

  • arvamus-, probleem- või ülevaateartiklid;
  • reisiülevaated ja reisikirjad.

TEINE ÜLESANNE
Teine ülesanne on kas valikvastustega või lühivastustega ülesanne, milles on 8 küsimust.

Valikvastustega ülesanne
Ülesanne koosneb tekstist, mis on jagatud kuueks lõiguks, ja kaheksast väitest, soovitustest, juhisest või hoiatusest. Testitav peab lugema kõigepealt väiteid, soovitusi, hoiatusi või juhiseid ja siis lõikudeks jagatud teksti. Testitav peab otsustama, millise lõiguga väited, soovitused, hoiatused või juhised kokku sobivad.

Ülesandes kasutatakse autentseid tekste (pikkus kokku 300−400 sõna). Tekstide allikad on ajalehed, ajakirjad, käsiraamatud või asutuste koduleheküljed ning tekstid võivad olla:

  • avalik teave asutuste ja ettevõtete kohta;
  • käsiraamatute tekstid;
  • pikemad teadaanded;
  • kasutusjuhendid;
  • teenuseid või tooteid puudutav teave;
  • pikemad hoiatused ja juhised.

Lühivastusega ülesanne
Testitav peab lugema teabeteksti, leidma küsimuse vastuseks sobiva info ja kirjutama küsimusele lühivastuse (1−3 sõna). Vastust ei loeta õigeks, kui see on kirjutatud nii vigaselt, et selle tähenduse mõistmine on raskendatud.

Ülesandes kasutatakse autentseid tekste (pikkus kokku 200−300 sõna). Tekstide allikad on ajalehed, ajakirjad, käsiraamatud või asutuste koduleheküljed ning tekstid võivad olla:

  • avalik teave asutuste ja ettevõtete kohta;
  • käsiraamatute tekstid;
  • pikemad teadaanded;
  • teenuste ja toodete tutvustused;
  • teenuseid või tooteid puudutav teave;
  • kasutusjuhendid;
  • pikemad hoiatused ja juhised.

KOLMAS ÜLESANNE
Kolmas ülesanne on valikvastustega lünkülesanne, milles on 12 küsimust. Ülesanne koosneb lühemast tekstist (pikkus umbes 250 sõna), milles on osa sõnu kustutatud. Testitav peab lugema teksti ja valima igasse lünka nelja variandi hulgast sobiva sõna või väljendi.

Ülesandes kasutatakse pikemate autentsete tekstide katkendeid või lühendatud autentseid tekste. Tekstide allikad on ajalehed, ajakirjad või populaarteaduslikud raamatud ning tekstid võivad olla:

  • artiklid;
  • uudised;
  • ülevaated.

NELJAS ÜLESANNE
Neljas ülesanne on vastustepangaga lünkülesanne, milles on 8 küsimust. Ülesanne koosneb pikemast tekstist (pikkus 350−400 sõna), millest on osa lauseid kustutatud. Testitav peab lugema teksti ja leidma pangast konteksti sobivad laused. Igasse lünka sobib ainult üks lause. Pangas on üks lause, mis teksti ei sobi.

Ülesandes kasutatakse pikemate autentsete tekstide katkendeid või lühendatud autentseid tekste. Tekstide allikad on ajalehed, ajakirjad või populaarteaduslikud raamatud ning tekstid võivad olla:

  • artiklid;
  • uudised;
  • ülevaated.


Rääkimine

Rääkimistest koosneb sissejuhatavast vestlusest ning kahest ülesandest ja kestab umbes 20 minutit. Rääkimistestiga mõõdetakse üldist rääkimis- ja suulise suhtluse oskust ning ülesanded hõlmavad suulist esinemist, vestlust, põhjendamist ja selgitamist ning eesmärgipärast koostööd.

Rääkimistest on suures osas (teine ülesanne) vestlus kahe eksamineeritava vahel. Eksami läbiviija toetub etteantud tööjuhenditele (vt tööjuhendeid näidisülesannete juures). Abimaterjalideks on teemakaardid (1. ülesanne) ja küsimuste ning situatsioonikirjeldusega teemalehed ja argumentide kaardid (2. ülesanne). Kui eksamineeritavaid on üks, siis toimub vestlus testitava ja eksami läbiviija vahel.

Testitavate kõne salvestatakse ja iga testitavat hindab sõltumatult kaks hindajat.

SISSEJUHATAV VESTLUS
Rääkimistest algab sissejuhatava vestlusega, mis kestab 1 minuti. Eksami läbiviija suhtleb testitavatega stiilis, mida kasutatakse inimesega esmakohtumisel. Testitavad tutvustavad end ning vastavad eksami läbiviija küsimustele. Sissejuhatava vestluse küsimused on seotud testitava tegevusvaldkonnaga (töökoht, õpingud, eriala).

ESIMENE ÜLESANNE
Esimeses ülesandes tuleb kummalgi testitaval esitada 1-minutiline monoloog. See on kas sõnavõttlühiettekanne või esitlus töövaldkonnaga seotud teemal. Esimene ülesanne kestab kokku 7−8 minutit.

Iga testitav saab teemakaardi, millel on situatsiooni kirjeldus ja ülesanne. Testitavatele antakse ülesande ettevalmistamiseks kaks minutit. Sel ajal saavad nad teha kirjalikke märkmeid.

Sõnavõtu ajal kuulab teine testitav vestluskaaslase kõnet ja esitab talle pärast 1−2 asjakohast küsimust. Ka eksami läbiviija võib küsimusi esitada.

Kui teema testitavale ei sobi, on tal õigus üks kord teemakaarti vahetada. Selleks tuleb tal kohe pärast kaardiga tutvumist see eksami läbiviijale tagastada ja paluda uus kaart. Kaardi vahetamine ei mõjuta eksami tulemust.

TEINE ÜLESANNE
Teine ülesanne on arutelu ning väitlus ja otsustamine. Ülesanne kestab kokku 9−10 minutit, arutelu sellest mitte üle 4 minuti. Läbiviija peab komplektist valima ühe teemalehe küsimuste ning situatsioonikirjeldusega ja sellele vastavad argumendikaardid (A ja B), millest ühel on poolt- ja teisel vastuargumendid. Teemaleht on küsimuste esitamise ning situatsiooni kirjeldamise ajal läbiviija käes. Testitavad peavad kõigepealt eksamineerija esitatud küsimuse/küsimuste kohta oma arvamust avaldama ning seda põhjendama. Samuti peab testitav kuulama teise testitava arvamust ja seda kommenteerima. Järgnevalt kuulevad testitavad küsimustega samateemalise situatsiooni kirjeldust ja peavad argumentide toel omavahel väitlema, milline ühine seisukoht antud olukorras võtta. Testitavad võivad kasutada argumendikaartidel toodud argumente ning lisada ka enda argumente.

Rääkimistesti hindamine
Rääkimistesti ülesandeid eraldi ei hinnata. Ülesannete täitmist (teksti teema- ja žanrikohasus, kõne ladusus ja suhtlusaktiivsus) ning keelekasutust (sõnavara ulatus ja kasutustäpsus, grammatika korrektsus) hinnatakse koos. Ülesanded on laitmatult täidetud, kui:

  • ettekanne/sõnavõtt/esitlus on teemakohane ja sobiva ülesehitusega, testitav rõhutab olulist ning oskab esinemise järel küsimustele ladusalt vastata;
  • testitav osaleb aktiivselt arutelus ja väitluses, väljendab adekvaatselt mõtteid ja seisukohti ning tuleb toime ka keerukama arutluskäiguga (esitab poolt- ja vastuväiteid, rõhutab olulist, selgitab, kaitseb ja põhjendab argumentide toel oma seisukohti, toob seisukohtade selgitamiseks asjakohaseid näiteid);
  • testitav oskab kõnevooru võtta ja hoida ning oma juttu vestluspartneri omaga siduda;
  • kõne on sujuv ja loomulik, kõnetempo on ühtlane ka pikemate kõnelõikude korral;
  • testitav kasutab grammatiliselt võrdlemisi õiget ja mitmekülgset keelt;
  • testitav valdab ulatuslikku sõnavara ja tema sõnakasutus on üldjoontes täpne.

Konsultatsiooni materjalid

Sooritusnäidis

Näidiseid on kommenteeritud ning avaldatud autorite loal muutmata kujul.

Vaata B2-keeletaseme eksami tutvustavat videot.

01.03.2007 jõustus keeleseaduse muutmise seadus, mille kohaselt võeti alates 1. juulist 2008 inimeste kohustusliku keeleoskustaseme määramisel aluseks Euroopa keeleõppe raamdokumendis (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu 2007) kirjeldatud kuueastmeline tasemesüsteem. Eesti keele C1-taseme eksam tugineb Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustaseme C1 kirjeldusele.

Eesti keele C1-taseme asjatundlikkust on üksikasjalikumalt kirjeldatud käsiraamatus „Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus“ (Krista Kerge, Haridus-ja Teadusministeerium ja Tallinna Ülikool, 2008).

Raamdokumendi üldskaala kirjeldab C1-taset järgmiselt:

Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähen­dust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõiste­tavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tule­muslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksik­asjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidus­vahendeid ja sidusust loovaid võtteid.

Raamdokumendis kirjeldatakse C1-taseme asjatundlikkuse näitajaid osaoskuste kaupa järgmiselt:

Kuuldu mõistmine

  • Mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal, mis ei pruugi olla tuttav; võib siiski küsida mõnd üksikasja, eriti kui hääldus on võõrapärane. Suudab laias ulatuses mõista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse. On võimeline jälgima pikka juttu isegi siis, kui selle ülesehitus ei ole selge ja kõiki mõtteseoseid ei panda sõnadesse.
  • Suudab ka keeruka abstraktse teema juures raskusteta jälgida ülejäänute keerukat koostööd rühma mõttevahetustes ja väitlustes.
  • Suudab suhteliselt hõlpsasti jälgida enamikku loengutest, mõttevahetustest ja väitlustest.
  • Suudab info kätte saada isegi kehva kvaliteedi ja moonutatud heliga avalikest teadaannetest, nagu rongijaamas, staadionil jm.
  • Mõistab keerukamat tehnilist või suunavat infot, näiteks tegevusjuhiseid, tuttavate toodete ja teenuste tutvustusi jms.
  • Mõistab vägagi erinevat laadi salvestatud materjali ja saateid, sealhulgas keelekasutuse poolest ebatavalisi, tabades ka peenemaid nüansse, nagu varjatud hoiakud ja kõnelejate omavahelised suhted.
  • On osav tegema kontekstis, grammatikas ja sõnavalikus peituvate vihjete toel järeldusi hoiakute, meeleolu ja kavatsuste kohta ning ennustama, mida on järgmisena oodata.

Loetu mõistmine

  • Mõistab üksikasjalikult pikki ja keerukaid tekste olenemata sellest, kas need kuuluvad tema asjatundmuse valdkonda või mitte, kui vaid on võimalik raskeid kohti üle lugeda.
  • Mõistab üksikasjalikult suuremat osa pikki keerukaid tekste, mis tulevad ette avalikus, töö- ja hariduselus; tabab pisimaidki detaile, k.a hoiakud ning arvamuste sõnastamata nüansid.
  • Mõistab üksikasjalikult pikki keerukaid kasutusjuhendeid ja tegevusjuhiseid uue masinaga töötamiseks, olenemata sellest, kas need on tema asjatundmusega seotud või mitte, kui vaid on võimalik raskeid osi üle lugeda.
  • Valdab rikkalikku sõnavara.
  • Mõistab kirju, kui on võimalik aeg-ajalt sõnaraamatut kasutada.
  • Suudab kiiresti hõlmata pikki ja keerukaid tekste, keskendudes asjakohastele detailidele. Tabab kiiresti laia erialast teemaringi käsitlevate uudiste, artiklite, ülevaadete sisu ja asjakohasuse ning oskab otsustada, kas tasub süveneda.

Üldine rääkimisoskus

  • Oskab keerukal teemal esitada selgeid üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab siduda allteemasid, arendada seisukohti ja lõpetada sobiva kokkuvõttega. 
  • Väljendub ladusalt ja loomulikult, peaaegu pingutuseta. Sõnavara on rikkalik ja lubab lünki ületada kaudsel viisil. Võib ilmneda mõningast sõnade otsimist või mõne sõna vältimist; keerulisema teema korral võib muidu loomulik, sujuv kõnevool takerduda.
  • Võib raskusteta kaasa lüüa väitluses, isegi kui tegu on abstraktse ja keeruka võõra teemaga. Oskab esindaja rollis veenvalt kaitsta ametlikke seisukohti. Oskab ladusalt, sundimatult ja olukohaselt vastata küsimustele, märkustele ja keerukatele vastuväidetele.
  • Oskab varieerida intonatsiooni ja kasutab õigesti lauserõhku, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid.
  • Tunneb paljusid idioome ja argikeeleväljendeid, tajub registrivahetusi; siiski võib vajada mõne sõna kohta kinnitust, eriti kui selle hääldus on talle tundmatu.
  • Kasutab keelt paindlikult ja tulemuslikult enamikul suhtluseesmärkidel, valdab emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki, oskab teha nalja.

Üldine kirjutamisoskus

  • Oskab keerukal teemal kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, rõhutada seejuures olulist, toetada oma seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetada sobiva kokkuvõttega.
  • Oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega ja väljaarendatud kirjeldusi või loovtekste isikupärases ja loomulikus stiilis, mis arvestab lugejat.
  • Oskab kirjutada selgeid hea ülesehitusega tekste keerukatel teemadel, tõstes tähtsaima esile. Oskab laiendada ja põhjendada oma seisukohti ning esitada asjakohaseid näiteid.
  • Valdab rikkalikku sõnavara ja oskab sõnavaralünkadest üle saada kaudse väljenduse abil; sõnade otsimist või mõne väljendi vältimist tuleb ette harva. Kasutab ka idioome ja argikeeleväljendeid.
  • Tuleb ette väiksemaid keelevääratusi, kuid märkimisväärseid sõnakasutusvigu pole.
  • Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ja neid on raske märgata.
  • Teksti paigutus, liigendus ja kirjavahemärgistus on järjekindel ning toetab lugemist. Teksti õigekiri on korrektne, kuigi vahel esineb näpuvigu.

Eksamitestis kasutatavad keelekasutusolukorrad hõlmavad järgmisi valdkondi: isiklik elu, avalik elu, töö, haridus. Paljudesse situatsioonidesse võib olla kaasatud rohkem kui üks valdkond.

Eksamiülesanded hõlmavad järgmisi laiu teemaringe: isikuandmed, maja ja kodu, ümbruskond, igapäevaelu, vaba aeg ja meelelahutus, reisimine, suhted teiste inimestega, tervis ja kehahooldus, haridus, sisseostude tegemine, söök ja jook, teenused, kohad, keel, ilm.

Eesti keele C1-taseme eksam põhineb käsiraamatu „Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus“ (Krista Kerge, Haridus-ja Teadusministeerium ja Tallinna Ülikool, 2008) C1-taseme kirjeldusel. Testiga kontrollitakse nelja osaoskust – kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemist, suuline osa rääkimist. Kokku on võimalik testi eest saada 100 kaalutud punkti. Ülesannete eest saadud punktid kaalutakse nii, et iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav saab 60 protsenti võimalikust punktisummast ning ühegi osa tulemus ei ole 0 punkti.

EKSAMIOSA KESTUS PUNKTID
Esimene osa: kirjutamine 90 min 25
Teine osa: kuulamine 45 min 25
Kolmas osa: lugemine 60 min 25
Neljas osa: rääkimine 20 min 25
EESTI KEELE C1-TASEME EKSAMI ÜLESEHITUS
(mobiili kasutades vaata tabelit SIIT!)
Osa Kestus Ülesanded Testitavad oskused
Kirjutamine  90 min – Lähteandmetele toetuv kokkuvõte.
– Lähteandmetele toetuv pikem tekst.
Üldine kirjutamisoskus
(kirjalikud ülevaated ja arvamusavaldused).
Kuulamine  45 min – Lühivastustega ülesanne (küsimusele
lühivastuse kirjutamine).- Valikvastustega ülesanne (küsimusele vastuse valimine kolme variandi hulgast).
– Avatud vastusega ülesanne (loengu
konspekteerimine).
Üldine kuulamisoskus
(meediakanalite ja salvestiste kuulamine, teadaannete ja
juhiste kuulamine, emakeele-kõnelejate vestluse mõistmine).
Lugemine  60 min – Valikvastustega ülesanne (väitega sobiva
tekstilõigu valimine) 
– Valikvastustega lünkülesanne (lünka sobiva
lause valimine kolme variandi hulgast).
– Lühivastustega ülesanne (küsimusele lühivastuse kirjutamine).
Üldine lugemisoskus
(lugemine info hankimiseks
ja arutlemiseks, eesmärgipärane lugemine, juhiste lugemine).
Rääkimine  20 min – Pikk monoloog (ettekanne töövaldkonnaga
seotud teemal).
– Dialoog (diskussioon etteantud teemal).
Üldine rääkimisoskus
(suuline esinemine, pikk
monoloog: põhjendamine ja
selgitamine).
Üldine suuline suhtlus
(vestlus, vaba mõttevahetus,
ametlikud arutelud,
eesmärgipärane koostöö).

Kirjutamine

Kirjutamistest koosneb kahest ülesandest ja kestab 90 minutit.

Kirjutamistesti eest on võimalik saada 24 punkti (esimene ülesanne annab 12 ja teine ülesanne 12 punkti), mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.

Kirjutamise esimene ülesanne

Testitaval tuleb kirjutada üldistav lähteandmetele (nt diagrammid, graafikud jms) toetuv kokkuvõte. Ülesandes on antud juhis ning lähteandmed, mis  on esitatud kahel joonisel või tabelites. Tal tuleb lähteandmete põhjal koostada üldistav kokkuvõte, milles tuleb joonistel/tabelites olevaid andmeid omavahel võrrelda, analüüsida ning nende põhjal järeldusi teha. Oluline on oskus üldistada ning tuua välja oluline teave. Kui etteantud andmeis on palju arve, tuleks oma jutu toetuseks välja tuua vaid mõni oluline arvnäide. Asjakohased põhjendused, näited ja järeldused on oodatud. Omapoolsed kommentaarid ja arvamused ei ole oodatud.

Kirjutise adressaat on avalikkus. Kirjutise tekst on asjalikku laadi ja toonilt neutraalne. Ülesanne eeldab kirjakeele grammatika mitmekülgset ja loomulikku kasutamist. Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.

Esimese ülesande hindamine

Ülesande hindamisel arvestatakse kolme aspekti: ülesande täitmist (teksti vastavus ülesandele, esitatud info asjakohasus) teksti ülesehitust ja sidusust (ülesehituse loogilisus, teksti sisemine sidusus; vormistus ja teksti pikkus) ning keelekasutust (sõnavara ulatus ja kasutustäpsus; grammatika korrektsus; õigekiri, stiil).

Ülesanne on laitmatult täidetud siis, kui kirjutis on teemakohane ja selle sisu ammendav ning üldistusaste sobiv. Kirjutis osutab alustekstidele sobival viisil ja määral ega korda asjatult nende lähteandmeid ning üldistab eri tekstide infot. Tekst on loogilise ülesehitusega ja nõutud pikkusega. Väljendus on selge ja ladus, lugejal on mõttekäiku lihtne jälgida. Teksti paigutus, liigendus, sidendus ja kirjavahe­märgistus on järjekindel ja toetab lugemist. Kirjutaja kasutab grammatiliselt õiget keelt; grammatika on mitmekesine ja lausestus loomulik. Teksti õigekiri on kor­rekt­ne; võib esineda näpuvigu.

Kirjutamise teine ülesanne

Testitaval tuleb kirjutada selge ülesehitusega (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) hästi liigendatud pikem arvamustekst. Kirjutise žanriks on kas arvamuslugu (ametlik publitsistlik tekst) või arvamus (poolametlik tarbetekst). Ülesandes antakse situatsioonikirjeldus, millest kirjutajal tuleb lähtuda ning kaks punkti teemaarenduseks. Testitav peab kirjutises analüüsima mõlemat punkti. Teemasid tuleb arendada mitmekülgselt ning ilmestada sobivate näidetega. Kirjutise sisu ei tohi kalduda isiklikule pinnale. Kirjutise adressaat sõltub ülesande juhisest, selleks võib olla näiteks mõne asutuse esindaja või avalikkus. Kirjutise tekst on asjalikku laadi, ülesanne eeldab kirjakeele grammatika mitmekülgset ja loomulikku kasutamist. Teksti nõutav pikkus on 220–260 sõna, mitte rohkem.

Teise ülesande hindamine

Ülesande hindamisel arvestatakse kolme aspekti: ülesande täitmist (teksti vastavus ülesandele, teemaarendus) teksti ülesehitust ja sidusust (ülesehituse loogilisus, teksti sisemine sidusus; vormistus ja teksti pikkus) ning keelekasutust (sõnavara ulatus ja kasutustäpsus; grammatika korrektsus; õigekiri, stiil).

Ülesanne on laitmatult täidetud siis, kui kirjutis on teemakohane ja selle sisu ammendav. Kirjutis arvestab alusteksti ja ülesande konteksti, lähtudes ülesandes seatud eesmärkidest ja püstitatud adressaadist. Esitatud seisukohad on loogilised, põhjendused, näited ja järeldused asjakohased. Kirjutaja on osanud rõhutada olulist. Tekstil  on selge ülesehitus: selgelt eristuv sissejuhatus, mitmetahuline teemaarendus ja lühike kokkuvõte. Tekst on hästi liigendatud ja nõutud pikkusega, väljendus selge ja ladus, kirjutaja mõttekäiku on lihtne jälgida. Kirjutaja valdab rikkalikku sõnavara, kasutab grammatiliselt õiget keelt, mitmekesiseid grammatilisi konstruktsioone ja loomulikku lausestust. Õigekiri on kor­rekt­ne, võib esineda  üksikuid juhuslikke keelevääratusi. Stiil on alusteksti ja ülesannet arvestades loomulik.


Kuulamine

C1-taseme kuulamistest koosneb kolmest ülesandest ja kestab umbes 45 minutit. Ülesanded mõõdavad üldist ja detailset kuulamisoskust. Need hõlmavad meediasalvestiste, teadaannete ja juhiste kuulamist, emakeelekõnelejate vestluse mõistmist, vihjete tabamist ja järeldamist. Ülesannete tekstidena kasutatakse autentseid raadiosaadete salvestisi, mis võivad sisaldada ka telefoniintervjuusid. Salvestistes võib esineda muusikalist kujundust või tavapärase raadiosaate puhul loomulikku taustamüra.

Kuulamistesti eest on võimalik saada 27 punkti, mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.

Esimene ülesanne on avatud vastustega ülesanne, milles on seitse küsimust. Testitav kuulab ühte pikka või mitut lühikest lõiku uudistesaatest, tekst on informatiivne. Enamasti on tegemist monoloogiga, kuid tekst võib sisaldada ka intervjuusid. Kõnelõigu kohta esitatakse seitse küsimust, testitaval tuleb teksti kuulates kirjutada lünkadesse igale küsimusele lühike ja konkreetne sõnaline vastus (lühivastuse pikkus on 1–3 sõna)Iga sisult õige vastus annab ühe punkti. Vastust ei loeta õigeks, kui see on kirjutatud nii vigaselt, et tähenduse mõistmine on raskendatud. Ülesande ees on paus (30 sekundit), et testitav saaks küsimustega tutvuda. Teksti kuulatakse kaks korda. Testi esimene küsimus on näidis (küsimusele on lisatud ka näidisvastus), mis on tähistatud 0-ga.

Ülesandes kasutatakse autentseid tekste, mille kestus on 2–3 minutit. Tekstid on uudistesaadete salvestised.

Kuula esimese ülesande näidishelifaili.

Teine ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on 10 küsimust.

Testitav kuulab vestlust või väitlust ja peab teksti kohta esitatud küsimuste vastuseks märkima kolme variandi hulgast sobiva või leidma poolikule lausele kolme variandi hulgast sobiva lõpu. Vastamiseks on vaja teksti sisu põhjalikult mõista ning kuuldu põhjal ka järeldusi teha. Viimane küsimus võib käia üldistavalt kogu teksti kohta. Iga õige vastus annab ühe punkti. Ülesande ees on paus (1 minut), et testitav saaks küsimustega tutvuda. Teksti kuulatakse üks kord.

Ülesandes kasutatakse autentseid raadio- või telesaadete salvestisi. Teksti pikkus on umbes seitse minutit. Tekstid võivad olla intervjuud, vestlussaated, debatid ja arutelud ning muud raadio- ja telesaated.

Kuula teise ülesande näidishelifaili.

Kolmas ülesanne on avatud vastustega ülesanne.

Ülesandes kasutatakse autentseid raadio- või telesaadete salvestisi. Tekstid võivad olla (avalike) loengute ja ettekannete salvestised. Testitav kuulab umbes 10-minutilist monoloogi (loengut) ja konspekteerib selle, kasutades mustandilehte. Teksti kuulatakse üks kord. Pärast loengu lõppu on testitaval 15 minutit aega, et kirjapandu põhjal välja kirjutada 10 ühe-kahelauselist olulisemat mõtet nii, et lugeja saaks kogu loengu sisust ülevaate. Esitatud mõtete sisu peab olema selge, arusaadav ja ammendav. Vastust hinnatakse hindamisskaala alusel. Vastuse eest on võimalik saada 0-5 punkti. Hinnatakse kuuldu mõistmist, õigekirjavigu ei arvestata. Vastust ei loeta õigeks, kui see on kirjutatud nii vigaselt, et tähenduse mõistmine on raskendatud.

Ülesanne on laitmatult täidetud siis, kui kõik sõnastatud mõtted on loengu sisu seisukohalt olulised, need on selgelt ja täpselt kirja pandud. Testitav annab hästi edasi loengu põhisisu, loengus kõneldu on asjakohaselt resümeeritud, lugeja saab loengu sisust hea ülevaate.

Kuula kolmanda ülesande näidishelifaili.
 

Lugemine

Lugemistest koosneb kolmest ülesandest ja kestab 60 minutit. Ülesanded mõõdavad üldist ja detailset lugemisoskust ning hõlmavad eesmärgipärast lugemist, vihjete tabamist ja järeldamist ning tekstisiseste seoste mõistmist. Lugemistesti eest on võimalik saada 34 punkti, mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.

Esimene ülesanne on väitega sobiva tekstilõigu valimine, mille eest on võimalik saada maksimaalselt 12 punkti.

Ülesanne koosneb pikemast tekstist, mis on jagatud neljaks tekstilõiguks ning kaheteistkümnest väitena esitatud küsimusest. Testitav peab tekstilõigud ja ühe lause pikkused väited tähelepanelikult läbi lugema ja otsustama, millise lõigu kohta iga väide käib. Iga lõigu jaoks on 2 – 4 väidet. Testitav kirjutab väite järele sobiva lõigu ees oleva tähe. Iga õige vastus annab ühe punkti.

Ülesandes kasutatakse autentseid pikemaid kirjutisi (umbes 600 sõna). Tekstid võivad olla ilukirjanduslikud nt romaanikatkendid; ajalehe- või ajakirjaartiklid (nt arvamus- ja probleemartiklid vms) või populaarteaduslikud artiklid.

Teine ülesanne on valikvastustega ülesanne, milles on 10 üksikküsimust.

Testitava ülesanne on lugeda pikemat teksti (umbes 550 sõna). Tekstid võivad olla arvamus- ja probleemartiklid, populaarteaduslikud artiklid vms. Tekstist on osa lauseid kustutatud ja asendatud lüngaga (…).

Testitaval tuleb valida lünka sobiv lause kolme variandi hulgast. Õige lause valimisel tuleb arvestada, et see peab sobima lünka nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Iga õige vastus annab ühe punkti.

Kolmandaks ülesandeks on avatud vastustega ülesanne, milles on 12 küsimust.

Testitav peab lugema teabeteksti ja vastama teksti kohta esitatud küsimustele, leides tekstist küsimuse vastuseks sobiva info ja kirjutades küsimusele täpse lühivastuse (1–4 sõna). Iga sisuliselt õige vastus annab ühe punkti. Vastust ei loeta õigeks, kui see on kirjutatud nii vigaselt, et tähenduse mõistmine on raskendatud, või kui vastuse sisu on ainult osaliselt õige.

Ülesandes kasutatakse pikemaid autentseid teabetekste. Tekstid võivad olla teenuste või toodete tutvustused, reklaamtekstid, teenuste kasutamist puudutav teave, toodete kasutusjuhendid vm.


Rääkimine

Rääkimistest kestab umbes 20 minutit ja koosneb sissejuhatavast vestlusest ning kahest ülesandest:

  • pikk monoloog: töövaldkonnaga seotud lühiettekanne;
  • dialoog: diskussioon ehk arutelu.

Eksamineerija viib eksami läbi toetudes tööjuhenditele. Abimaterjalideks on teemakaardid.

Testitavaid eksamineeritakse reeglina paarikaupa, kui aga eksaminande on paaritu arv, siis eksamineeritakse korraga kolme.

Rääkimistestiga mõõdetakse üldist rääkimis- ja suulise suhtluse oskust ning ülesanded hõlmavad suulist esinemist, infovahetust, põhjendamist ja selgitamist ning eesmärgipärast koostööd. Rääkimistesti eest on võimalik saada 20 punkti, mis kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks. Rääkimistest algab sissejuhatava vestlusega, mis kestab 1−2 minutit. Intervjueerija suhtleb testitavatega stiilis, mida kasutatakse inimesega esmakohtumisel. Testitavad tutvustavad end, seejärel tuleb neil rääkida, kus nad töötavad.

Esimene ülesanne

Esimeses ülesandes (kestus u 12 minutit) peab kumbki testitav esitama kaheminutilise ettekande töövaldkonnaga seotud teemal. Iga testitav saab (vt näidisülesandeid) teemakaardi, millel on kaks ettekandeteemat, mille hulgast tuleb välja valida üks. Intervjueerija arvestab võimalusel teemakaarti välja valides testitava töövaldkonnaga. Testitavatele antakse ülesande ettevalmistamiseks kolm minutitSel ajal saavad nad teha kirjalikke märkmeid.

Sõnavõtu ajal kuulab teine testitav vestluskaaslase ettekannet ja esitab talle pärast 1−2 asjakohast küsimust.

Ettekandel on kindel struktuur: pöördumine või lühike sissejuhatus, teemaarendus ja mõnesõnaline kokkuvõte. Ettekande teemakäsitlus on asjalik, rääkija ei tohi kalduda isiklikule pinnale. Ettekandja peab väljenduma selgelt, lühidalt ja arusaadavalt, kasutades registriomast sõnavara. Ta peab tooma välja peamise ning ettekande järel esitatud küsimustele lühidalt vastama. Hindamisel arvestatakse esmajoones oskust küsimustele reageerida, mitte spetsiifiliste teadmiste olemasolu. Paarilisele küsimuste esitamise ja neile vastamise oskust hinnatakse kui ettekandeolukorra loomulikku osa.

Hindamine

C1-taseme eksamil hinnatakse kumbagi ülesannet eraldi ja vastava hindamisjuhendi alusel.

Rääkimistesti ülesannete puhul hinnatakse ülesande täitmist ja keelekasutust koos. Hindamisel arvestatakse ülesande täitmist, žanrikohasust, pragmaatilisi oskusi ja üldist keeleoskust.

Ülesanne on laitmatult täidetud siis, kui ettekanne on teemakohane, hästi jälgitav, ladus ja loogiline. Testitav arendab teemat, põhjendab oma seisukohti, rõhutab olulist, toob üldistavaid näiteid. Väljendus on ladus ja loomulik. Testitav esitab kaaslasele ettekandest tulenevaid asjalikke küsimusi, vastab küsimustele asjalikult ja täpselt.

Teine ülesanne (kestus u 7 minutit) on diskussioon ehk arutelu.

Intervjueerija annab mõlemale testitavale ühesugused (vt näidisülesandeid) teemakaardid, millel on mõned suunavad mõtted, mis aitavad teemat avada. Testitavatel tuleb antud teemal omavahel pikemalt arutleda. Testitavad peavad oma seisukohti esitama ja neid põhjendama, asjakohaseid näiteid tooma. Intervjueerija jälgib, et arutelu oleks teemakohane.

Diskussioon on žanrilt suuline dialoog. Eeldatakse, et minnakse üsna kiiresti asja juurde, kõnevoorud on paraja pikkusega, kõnevoorud haakuvad ja on loomulikult seotud. Dialoogi juurde kuulub oskus kõnevooru haarata, hoida ja loovutada. Dialoog on koostöö vestluspartnerite vahel ja see ei tohi muutuda ühe testitava monoloogiks. C1-tasemel keeleoskaja peab suutma jälgida vestluspartnerit ja aru saada, millal kõnevoor üle anda.

Ülesanne on laitmatult täidetud siis, kui testitav suhtleb aktiivselt ja vilunult, arendab ladusalt dialoogi ja püsib teemas. Ta põhjendab oma seisukohti sisukalt ja köitvalt, toob asjakohaseid näiteid. Arvestab vestluspartneri kõnekäitumisega, oskab kõnevooru haarata, hoida ja loovutada. Kõnekäitumine tervikuna on loomulik.

Konsultatsiooni materjalid

Sooritusnäidis

Näidiseid on kommenteeritud ning avaldatud autorite loal muutmata kujul.

Vaata C1-keeletaseme eksami tutvustavat videot.

Eksamitele saab registreeruda aastaringselt. Registreerumine lõpeb eksamile eelneva kuu 1. kuupäeval. Korraga on võimalik registreeruda ühele eksamile.

Registreerumiseks on mitu võimalust:

  • Elektrooniline registreerumine riigiportaalis www.eesti.ee
  • Elektrooniline registreerumine Eksamite Infosüsteemis EIS
  • Saada arvutil täidetud ja digitaalselt allkirjastatud avalduse koos isikut tõendava dokumendi koopiaga e-posti aadressile harno@harno.ee.
  • Esita paberil avalduse otse Haridus- ja Noorteametile. Saates avalduse posti teel, tuleb sellele lisada isikut tõendava dokumendi koopia. Esitades avalduse meie klienditeeninduses kohapeal, tuleb võtta kaasa isikut tõendav dokument. Harno aadress on Lõõtsa 4, Tallinn 11415. Kui avalduse toob ära volitatud isik, peab ta esitama ka volituse ja enda dokumendi.

Avalduse plank allalaadimiseks
Juhend EIS-is eksamile registreerumiseks

Paberil avaldused on saadaval ka kõigis meie piirkondlikes infopunktides.

Vähemalt 65-aastane Eesti kodakondsust taotlev isik on keeleeksamil vabastatud kirjutamistestist (esseest). Ta peab sooritama eksamil kolm osa: kuulamis-, lugemis- ja rääkimisosa. Et seda võimalust kasutada, tuleb registreerimisavaldusel valida variant „B1-tase* (65 a ja vanem kodakondsuse taotleja)“.

Õpilased saavad eksamile registreeruda vaid Eksamite Infosüsteemis EIS! Põhikooliõpilane (7.-9. klass) saab eesti keele tasemeeksamile registreeruda ainult juhul, kui ta taotleb Eesti kodakondsust (selleks peab olema 15-aastane) või kui tema eesmärgiks on töökohal keeleoskuse tõendamine. 7. ja 8. klassi õpilane saab registreerida põhikooli eesti keele kui teise keele B1-tasemega ühitatud lõpueksamile. 9. klassi õpilane sooritab põhikooli lõpus eesti keele kui teise keele B1-tasemega ühitatud lõpueksami.

Registreerimise saab tühistada kuni seitse päeva enne toimumist. Registreeringu saab tühistada, andes oma soovist Haridus- ja Noorteametile teada telefonil 735 0500 või e-posti aadressil harno@harno.ee.

Eksamile registreerunu, kes puudub eksamilt mõjuva põhjuseta või kelle eksamitulemus jääb alla 35 protsendipunkti võimalikust punktisummast, saab eksamile uuesti registreeruda kuue kuu pärast. Registreerunul, kes puudus eksamilt mõjuval (näiteks tervislikul) põhjusel ning kes soovib eksamit sooritada enne kuue kuu möödumist, tuleb 30 päeva jooksul esitada Harnole vabas vormis selgitus ja tõend puudumise põhjuste kohta. 

Eksamiteade, kus on kirjas eksami ja konsultatsiooni toimumise aeg ja koht, aga ka kogu muu tarvilik informatsioon, saadetakse postiaadressil või e-posti aadressil, mis on märgitud eksamiavaldusele. Eesti keele tasemeeksami teade saadetakse üldjuhul üks kuu enne eksami toimumist.

Kui terviseseisundi tõttu pole võimalik sooritada eesti keele tasemeeksamit üldises korras, saab taotleda eksami sooritamise ulatuse ja viisi muutmist vastavalt oma terviseseisundile.

Ekspertkomisjoni otsuse alusel võib eksamit sooritada teistest erineval ajal ja kohas, saada eksamiülesannete lahendamiseks lisaaega, vabastada avalduse esitaja mõne eksamiosa sooritamisest, asendada eksami suuline osa kirjalikuga ja vastupidi. Ekspertkomisjoni otsusega võib lubada ka muid mõistlikke erisusi. Eesti kodakondsuse taotlejaid võib komisjon terviseseisundi tõttu eesti keele tasemeeksamist ka vabastada. Komisjoni liikmed määrab haridus- ja teadusminister.

Eksami eritingimustel sooritamiseks või eksamist vabastuse taotlemiseks tuleb esitada üks järgmistest avalduse vormidest:

Lisaks avaldusele on vaja esitada:

  • isiku raviarsti või vastava eriarsti tõend;
  • olemasolu korral sotsiaalministri 13. detsembri 2002. a määruse nr 144 „Arstliku ekspertiisi otsuse vorm” lisale 1 vastava arstliku ekspertiisi otsus puude või töövõimetuse määramise kohta;
  • koopia isikut tõendavast dokumendist;
  • esindamist tõendav dokument, kui taotluse esitab esindaja;
  • olemasolu korral võib esitada ka muid isiku terviseseisundit kirjeldavaid dokumente.

Kõik arstlikud tõendid, teatised ja ekspertiisiaktid tuleb esitada originaaldokumentidena vastava meditsiiniasutuse plangil, allkirjastatud väljaandja poolt ja kinnitatud väljaandja templiga. Arstliku ekspertiiskomisjoni otsus puude või töövõimetuse määramise kohta tuleb esitada kas:

  • originaaldokumendina, mille tagastame tähitud kirjaga pärast komisjoni istungit;
  • notariaalselt kinnitatud koopiana;
  • originaaldokumendi ametlikult kinnitatud ärakirjana;
  • Harno poolt kinnitatud koopiana, mida saab teha Harno infosaalis.

Dokumendid tuleb edastada Haridus- ja Noorteameti aadressil Lõõtsa 4, Tallinn, 11415 või digiallkirjastatult e-posti aadressile harno@harno.ee.

Ekspertkomisjon võib oma otsusega jätta taotluse rahuldamata või rahuldada see täielikult või osaliselt.

Eksamitest vabastatakse täielikult:

  • raske või sügava psüühilise puude korral;
  • raske või sügava nägemispuudega isikud, kellel esineb (WHO klassifikatsiooni alusel):
    •     raske vaegnägevus OD-OS 0,12;
    •     0,05 korrektsiooniga paremini nägeval silmal;
  • pimesus OD-OS 0,05-0;
  • liitpuudega isikud, kellel esineb samaaegselt:
    •     kuulmis- ja nägemispuue = pimekurtus, k.a. isikud, kellel esineb mõõdukas või raske vaegnägevus ja kuulmislangus (40 dB või rohkem);
    •     kuulmis-, nägemis- või liikumispuue, millega kaasneb vaimne alaareng.

Eesti keele tasemeeksami tulemusi on võimalik näha riigiportaalis hiljemalt 30 päeva möödumisel eksami sooritamisest. Telefoni teel tulemusi ei avaldata. Eesti keele tasemeeksami tunnistus väljastatakse elektroonilisena. Paberil tunnistusi ei väljastata.

E-tunnistus

Elektrooniline tunnistus on kättesaadav riigiportaalist www.eesti.ee

Eksami sooritanud isik saab koju või e-posti aadressile kirjaliku teate, kus on kirjas eksamitulemus ja temale väljastatud tunnistuse unikaalne number. Näiteks tööandjale keeleoskustaseme tõendamiseks piisab, kui inimene teab oma tunnistuse numbrit ning isikukoodi. Nende põhjal saab tööandja riigiportaalist kontrollida tunnistuse kehtivust. Ka ametiisikutele (keeleinspektoritele, notaritele, Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroo vastavatele töötajatele) on loodud tingimused e-tunnistuste kiireks ja hõlpsaks kontrollimiseks.

Elektroonilisel tunnistusel on samasugune õiguslik jõud nagu paberkandjal tunnistusel. E-tunnistus varustatakse digitempliga, mis tagab dokumendi autentsuse.

Soovi korral saab tunnistuse riigiportaalist alla laadida, kuid see ei ole eesti keele tasemeeksami ega ka kodakondsuseksami sooritaja jaoks kohustuslik.

Vajadusel on siiski võimalik saada Harno klienditeenindusest (Lõõtsa 4, Tallinn) e-tunnistuste kinnitatud väljatrükk

Täpne info e-tunnistuse kasutamise kohta on olemas ka riigiportaalis www.eesti.ee vastava teenuse juures. Kõik vajalikud juhendid ja selgitused lisatakse ka igale eksamiteatele ja sooritusteatele.

Kõik varasematel aegadel paberil välja antud tunnistused kehtivad jätkuvalt.

Duplikaat

Kui varasemalt välja antud eesti keele tasemeeksami pabertunnistus on kaotatud, varastatud või rikutud, ei pea sellepärast eksamit uuesti tegema – võimalik on taotleda duplikaati. Duplikaadil on algdokumendiga võrdne juriidiline jõud.

Duplikaati saab taotleda, kui:

  • Algdokumendi tekst on muutunud raskesti loetavaks.
  • Tuvastatakse algdokumendi vormistamise ebatäpsus või algdokumendile kantud andmete ebaõigsus.
  • Algdokument on hävinud, kadunud või ära varastatud.
  • Algdokument on legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga) õigusaktides sätestatud korras.

Duplikaadi taotleja esitab Harnole taotluse duplikaadi väljastamiseks, tuues ära järgmised andmed:

  • Taotleja ees- ning perekonnanimi.
  • Isikukood.
  • Aadress, kontakttelefon.
  • Eksami sooritamise aeg ja tase.
  • Avalduse esitamise kuupäev ja allkiri.
  • Kui algdokumendi tekst on muutunud raskesti loetavaks, sellel tuvastatakse vormistamise ebatäpsuseid või sellele on kantud ebaõiged andmed, tuleb taotlusele lisada ka algdokument.

Duplikaat valmib hiljemalt 45 päeva jooksul. Kui see on valmis, võtame taotlejaga ühendust ja väljastame duplikaadi e-tunnistusena.

Enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuse duplikaadina väljastatakse arhiiviteatis. Arhiiviteatise väljastamiseks tuleb esitada Harnole täidetud ja allkirjastatud avaldus:

Duplikaadi või arhiiviteatise väljastamise avaldus tuleb saata allkirjastatuna Haridus- ja Noorteameti postiaadressile Lõõtsa 4, 11415 Tallinn või digiallkirjastatuna e-posti aadressile harno@harno.ee.

Eesti keele tasemeeksami tööga saavad tutvuda selle kirjutanud eksaminand ning teised isikud põhjendatud taotluse alusel viie aasta jooksul pärast eksami toimumist. 

Eesti keele tasemeeksami tööga tutvumiseks tuleb esitada avaldus meie klienditeeninduses (avatud esmaspäevast reedeni kell 9–17), saata täidetud avaldus Haridus- ja Noorteameti postiaadressile Lõõtsa 4, 11415 Tallinn või digitaalselt e-posti teel aadressile harno@harno.ee.

Avalduste plangid:

Vaatame laekunud avaldused läbi ja anname esimesel võimalusel (mitte hiljem kui 30 tööpäeva jooksul) teada, millal saab eksamitööga tutvuma tulla. Kui avalduse esitanud isikul ei ole õigust tööga tutvumiseks, teavitame sellest 30 tööpäeva jooksul.

Eesti keele tasemeeksami tööga saab tutvuda vaid Harnos kohapeal. Töid välja ei anta.

Tööga tutvuma tulles tuleb kaasa võtta:

  • töö kirjutanud eksaminandil tuleb esitada isikut tõendav dokument;
  • töö kirjutanud eksaminandi poolt volitatud isikul tuleb esitada lihtkirjalik volikiri, oma isikut tõendav dokument ja koopia volitanud isiku isikut tõendavast dokumendist;
  • kolmandal isikul tuleb esitada isikut tõendav dokument.

Eksamitööga tutvumise kord

  • Korraga võib eesti keele tasemeeksami tööga tutvuda üks avalduse esitanud isik.
  • Eksamitööga saab tutvuda Haridus- ja Noorteametis eraldi ruumis meie töötaja juuresolekul.
  • Eesti keele tasemeeksamitööga tutvuja ei tohi teha eksamitööle märkusi, parandusi, täiendusi ega allakriipsutusi. Eksamitööga ei tohi ruumist lahkuda.
  • Eksamitööd näeb täpselt niisugusena, nagu eksaminand selle eksamil ära andis. Eksami kirjaliku osa hindajad ei paranda töö peal vigu ega lisa sellele kommentaare või muid märkusi.

Kui eksaminand ei ole rahul tasemeeksami tulemusega, on õigus 30 päeva jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada vaie.

Vaiete läbivaatamiseks moodustatakse tasemeeksamite vaidekomisjon, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Vaidekomisjon lahendab vaide 30 päeva jooksul pärast selle saamist ning teeb ühe järgmistest otsustest:

  • jätta vaie rahuldamata;
  • rahuldada vaie ning teha vajaduse korral eesti keele tasemetunnistusi väljastava asutuse juhile ettekirjutus eesti keele tasemetunnistuse väljastamiseks.

Täpsem info vaide esitamise kohta on Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel

Juhised Covid-19 perioodil tasemeeksamil osalejale 2021

Keeleoskuse tasemed – mis need on?
Keeleoskuse tasemed on Euroopa Nõukogu koostatud ja Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud kuus keeleoskustaset (A1–C2), millega mõõdetakse inimese võõrkeeleoskust. Loe eesti keele võõrkeelena tasemetest siit. Emakeeleoskust A1-C2 tasemetega ei mõõdeta, emakeeleoskuse mõõtmiseks on teistsugused vahendid.

Kellele on mõeldud eesti keele tasemeeksamid?
Töötajale, kelle emakeel ei ole eesti keel, kellel on vaja tõendada tööandjale, et ta oskab oma ametikohale sobival tasemel eesti keelt. Erinevatel ametikohtadel nõutud eesti keele oskuse tasemetest loe siit.

Millistest osadest eksam koosneb ja kui kaua eksam kestab?
Eksamil on neli osa: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Eksami kirjalik osa kestab olenevalt tasemest 2-3 tundi, sellele järgneb pärast väikest vaheaega suuline osa. Loe eksami kohta lisa siin.

Kust ma leian õppematerjale ning näidisteste?
Näidistestid ja konsultatsioonimaterjalid leiad siit. Kindlasti soovitame enne eksamit käia tasuta konsultatsioonitunnis, kus konsultandid vastavad kõigile küsimustele. Õppematerjalidest soovitame veel eesti keele omandamiseks e-keskkonda Keeleklikk ja e-õppe kursuseid portaalis Keeleteeoma oskuste testimiseks e-keskkonda TESTEST.

Mitu punkti ma pean eksamil koguma, et läbi saada?
Eksami sooritamiseks on vajalik saada vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi eksamiosa (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) tulemus ei tohi olla 0 punkti.

Milline eesti keele oskuse tase peab olema, et saada Eesti kodakondsust või pikaajalise elaniku elamisluba?
Vähemalt B1.

Kui ma olen lõpetanud ülikooli (keskkooli, põhikooli), kus õppisin eesti keeles, kas ma pean ikkagi tasemeeksami tegema?
Ei pea. Keeleseaduse kohaselt tõendab eestikeelse õppega põhikooli, keskkooli või ülikooli lõpetanu keeleoskust lõputunnistus.

Millise tasemega võrdsustatakse varem alg-, kesk- või kõrgtaseme tunnistuse saanud inimese (ka põhikooli ning gümnaasiumi lõpetaja) keeleoskuse tase praegu?
Keeleseaduse kohaselt ei pea enne 1. juulit 2008 eesti keele tasemeeksami sooritanud inimesed keeleeksameid uuesti tegema. Nende keeletunnistused loetakse vastavaks uue keeletasemete süsteemiga:

  • Algtaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus loetakse vastavaks B1-taseme keeleoskusega.
  • Kesktaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus loetakse vastavaks B2-taseme keeleoskusega.
  • Kõrgtaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus loetakse vastavaks C1-taseme keeleoskusega.

Miks ei ole eesti keele C2-taseme eksamit?
C2-tase on kõige kõrgem Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud võõrkeeleoskuse tase, mis sarnaneb seda keelt emakeelena kõneleva haritud inimese keeleoskusega (samas ei ole C2 siiski haritud emakeelekõneleja tase, nagu on vahel ekslikult arvatud – emakeeleoskust A1-C2 tasemetega ei mõõdeta). Nii kõrget eesti keele kui võõrkeele oskuse taset ei tohi Eestis nõuda ühelgi töökohal, mistõttu ei korraldata ka C2-taseme eksamit. Kui loed mõnest töökuulutusest, et nõutav on eesti keele oskus C2-tasemel, siis pöördu selgituse saamiseks tööpakkuja poole.

Kas eksamil on küsimusi eesti kultuuri ja ajaloo kohta?
Eksami lugemis- ja kuulamisülesannete tekstide seas võib olla eesti kultuuri ja ajalugu puudutavaid tekste, kuid eksaminandil ei ole vaja eelteadmisi eesti kultuuri ja ajaloo kohta, sest kogu ülesannete sooritamiseks vajalik info on nendes tekstides olemas.

Mis siis saab, kui ma ei tea midagi nende teemade kohta, millest on juttu eksami lugemis- ja kuulamistekstides?
Eksami sooritajal ei pea olema tekstide teemade kohta mingeid eelteadmisi. Kõigile küsimustele saab vastuse ülesande teksti tähelepanelikult lugedes või kuulates.

Miks ei ole B2/C1-taseme eksami suulises osas muid teemasid peale tööteemade (nendele, kes alles õpivad või on töötud)?
B2/C1-taseme eksamiga mõõdetakse tööalase eesti keele oskust, seetõttu ongi nende tasemete eksamite suulises osas valdavad tööteemad.

Miks ma ei tohi eksamil kirjutada hariliku pliiatsiga?
Et ära hoida eksamipettusi, tohib eksamivihikusse kirjutada ainult pastapliiatsiga. Kui eksamitöö on kirjutatud ainult hariliku pliiatsiga või hariliku pliiatsi jooned on pastapliiatsiga üle kirjutatud, siis tööd ei hinnata. Loe eksamikorra kohta lähemalt siit.

Kas eesti keele B2- ja C1-taseme eksami kirjutamisülesande hindamisel arvestatakse mustandit vastusena?
Mustandileht on mõeldud eksaminandile märkmete tegemiseks, mitte töö vormistamiseks. Poolikuks jäänud kirjutamisülesande hindamisel mustandit arvesse ei võeta. Eksamitööd saab objektiivselt hinnata ainult eksaminandi eksamivihikus selleks ette nähtud kohale kirjutatud teksti, mitte mustandi põhjal.

Kas on vahet, millises eksamipunktis ma eksamit sooritan?
Ei. Kõikides eksamipunktides on eksamivihikud ühesugused ning eksam viiakse läbi ühtmoodi. Et ühes või teises eksamipunktis on eksam lihtsam, on kuulujutt.

Kui palju eksami tegemine maksab?
Eksam on tasuta.

Mida tähendavad protsendivahemikud minu tunnistusel/sooritusteatel/mittesooritusteatel?
Tulemused osaoskustes antakse protsendivahemikena ja sõnalise hinnanguna:

  • 0% – ei vasta taseme nõuetele;
  • 1–49% – ei vasta taseme nõuetele;
  • 50–59% – nõrk;
  • 60–75% – rahuldav;
  • 76–90% – hea;
  • 91–100% – väga hea.

See tähendab näiteks, et kui teie rääkimisoskusele anti näiteks sõnaline hinnang „hea“, siis jäi teie osaoskuse tulemus 76 ja 90 protsendi vahele.

Kui ma eksamil läbi kukun, millal ma võin uuesti proovida?
Kui eksamitulemus jääb alla 35% võimalikust punktisummast, saab eksami uuesti sooritada siis, kui eksami toimumisest on möödunud kuus kuud.

Kas ma tõesti ei või eksami ajal WC-s käia?
Tungiva vajaduse korral on võimalik eksami kirjaliku osa ajal tualetis käia eksamikomisjoni liikme saatel (eksamiruumist WC ukseni).

Ma olen juba mitu korda sama taseme eksamil käinud, miks mu tulemus ei parane?
Eksamil käimine üksi ei saagi tulemust parandada. Eksamitulemusi parandab keele õppimine ja aktiivne kasutamine. Kui saate kogu aeg vähe punkte eksami lugemis- ja kuulamisosa eest, lugege eestikeelseid ajalehti, kuulake raadiot ja vaadake telesaateid. Kui nõrgemad küljed on kirjutamis- ja rääkimisoskus, kasutage igal võimalikul juhul – poes, ametiasutuses, eestlastest kolleegidega suheldes jne – eesti keelt. Samuti soovitame enne eksamit osaleda vastava taseme keelekursustel. Kõik see aitab kindlasti eksamil parema tulemuse saavutada.

Kas ma saan oma eksamitööd näha?
Jah, Haridus- ja Noorteametis on kohapeal võimalik oma sooritatud eksamitööga tutvuda. Selleks tuleb esitada avaldus, misjärel meie töötaja võtab sinuga ühendust, et leppida kokku mõlemale sobilik kohtumisaeg. Loe lisainfot eksamitööga tutvumiseks avalduse esitamise kohta siitKuid NB! Näed oma eksamitööd täpselt niisugusena, nagu selle eksamil ära andsid. Eksami kirjaliku osa hindajad ei paranda töö peal vigu ega lisa sellele kommentaare või muid märkusi. 

Kui mul on kuulmis- või nägemispuue, kas ma siis ei saa eksamit teha?
Saad kindlasti. Erivajadustega eksaminand saab eksamit sooritada talle sobivas vormis. Täpsemalt loe siit.

Mida ma teen, kui eksami rääkimisosas on minu vestluspartneriks inimene, kes ei oska üldse eesti keelt?
Eksami läbiviijad oskavad sellise olukorraga arvestada – annavad sulle rohkem sõna ning vestlevad sinuga ise, kui teine eksaminand ei oska keelt piisavalt.

Äkki tehti minu eksamipunktide kokkulugemisel viga?
Eksami lugemis- ja kuulamisosa vastuste sisestamine on dubleeritud ja vajadusel sisestatakse need veel kolmandatki korda. Seega on täiesti kindel, et punktid on õigesti sisestatud. Kirjutamis- ja rääkimisosa hindavad samuti kaks inimest, ning kui nende antud punktid oluliselt erinevad, hinnatakse tööd kolmandat korda. Kui arvad, et sinu tööd ei hinnatud õiglaselt, on teil õigus esitada vaie.

Ma sain eksami kirjutamisosa ühe/mõlema ülesande eest 0 punkti. Kuidas nii, ma ju ometi kirjutasin palju?
Võib-olla ei lugenud sa tähelepanelikult läbi kirjutamisülesande juhist. Näiteks pidid kirjutama ametliku kirja ülemusele, aga kirjutasid vabas vormis kirja sõbrale. Sellisel juhul jäi ülesanne pikast kirja pandud tekstist hoolimata tegelikult täitmata ning seda ei saanud hinnata.

Kes kontrollib, et tasemetestid oleksid õiglased?
Haridus- ja Noorteamet on Euroopa keeletestijate ühenduse ALTE liige. ALTE seisab hea selle eest, et ka eesti keele tasemeeksamid oleksid õiglased.

Kas eksami läbiviija võib eksaminandi eksami suulise osa ajal katkestada?
Eksami suulise osa läbiviija katkestab eksaminandi monoloogi (sõnavõtu, ettekande, esitluse, vmt) vaid juhul, kui eksaminand kaldub ülesande teemast väga kõrvale. Siis peab eksami läbiviija sobival kohal sekkuma ning püüdma suunavate küsimustega test ettenähtud raamidesse tagasi viia, et hindajatel oleks võimalik ülesande täitmist hinnata. Katkestamise tingib harilikult olukord B2/C1 taseme eksamil, kui eksaminand hakkab esitama päheõpitud ettekannet, millel ei ole talle antud ülesandega midagi ühist.

Esitasin Haridus- ja Teadusministeeriumile vaide ning kirjutasin avaldusele, et soovin selgitust, miks ma sellise tulemuse sain. Kuid vaidekomisjoni otsuses ei olnud mingit selgitust. Miks?
Vaidekomisjon ei jaga selgitusi ega kommentaare ega vasta küsimustele. Vaidekomisjon teeb otsuse rahuldada vaie või jätta vaie rahuldamata. 

Kui sa ei leidnud siit leheküljelt oma küsimusele vastust, siis palun saada see meile e-kirja teel aadressile info@harno.ee.

Eesti keele õppe kulude hüvitamine

Harno ei korralda ise keelekursusi, kuid hüvitame eesti keele õppele tehtud kulusid. Hüvitist saab taotleda kolmel erineval alusel: kulu hüvitamine kodakondsuse taotlejale Kodakonduse seaduse alusel, kulu hüvitamine keeleinspektsiooni suunamisel eksamile tulnud isikule Keeleseaduse alusel ning kulu hüvitamine teistele. 

Hüvitist saavad taotleda üksnes füüsilised isikud – ettevõtted oma töötajate koolitamiseks tehtud keeleõppe kulude hüvitamist taotleda ei saa.

Eesti keele õppe läbi viinud koolitusasutusel peab olema Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusluba. Vastav info on leitav Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS). Tegevusluba peab olema väljastatud eesti keele taseme kohta, mille järgselt hüvitist taotletakse.

Eesti keele õpe, mille eest tasutud õppemaksu tagasi taotletakse, peab olema taotluse esitamise ajaks läbitud. Õppekulu peab olema tehtud enne tasemeeksamit, mille järgselt hüvitist taotletakse.

Hüvitist saavad taotleda need, kes on eksami positiivselt sooritanud. Eksamid peavad olema sooritatud madalamast tasemest kõrgemale, st kui kõrgema taseme eksam on sooritatud ning hüvitis saadud, siis hiljem madalama taseme eksami sooritamise järgselt hüvitist ei saa. Arvestatakse alates 2010. aastast saadud hüvitisi.

Väljamakstavatest summadest tulumaksu kinni ei peeta. Seega ei saa hüvitatava summa piires koolituskulusid oma tulust maha arvata. Makstud hüvitise kohta edastame info Maksu- ja Tolliametile.

Hüvitis laekub avalduses märgitud pangakontole ühe kuu jooksul pärast seda, kui esitatud avaldus koos kuludokumentidega on läbinud vajaliku kontrolli ja edastatud väljamakseks raamatupidamisele.

Harnol on õigus küsida täiendavaid dokumente, et kontrollida taotluse vastavust hüvitise saamise tingimustele. Valeandmete esitamisel on meil õigus väljamakstud hüvitise summa tagasi nõuda.

Maksame hüvitist Kodakondsuse seaduse alusel. Hüvitist saavad taotleda ainult isikud, kes ei ole Eesti kodanikud.

Kodakondsuse taotlemiseks peab olema sooritatud kaks eksamit: eesti keele tasemeeksam ( B1, B2 või C1 tasemel) ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Keeleõppekulude hüvitist saavad taotleda need, kes on mõlemad eksamid positiivselt sooritanud.

Avalduse hüvitise saamiseks võib esitada kolme kuu jooksul pärast eesti keele tasemeeksami ja kodakondsuseksami positiivsest sooritamisest teadasaamist. Ei oma tähtsust, millises järjekorras on eksamid sooritatud või millal sooritati esimene eksam. Avalduse esitamise tähtaega arvestame seitsmendast päevast pärast sooritusteate edastamist.

Õppemaks hüvitatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära ulatuses. See on 384 eurot.

Hüvitist makstakse neile, kes on eesti keele eksami sooritanud keeleinspektsiooni nõudel ettekirjutuses määratud tähtajaks. Hüvitise maksmine ei olene eksamisooritaja kodakondsusest. 

Avaldus hüvitise saamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast eesti keele tasemeeksami positiivsest sooritamisest teadasaamist. Avalduse esitamise tähtaega arvestatakse seitsmendast päevast pärast sooritusteate edastamist.

Avaldus hüvitise saamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast eesti keele tasemeeksami positiivsest sooritamisest teadasaamist. Avalduse esitamise tähtaega arvestatakse seitsmendast päevast pärast sooritusteate edastamist.

Õppemaks hüvitatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära ulatuses. See on 384 eurot.

Hüvitist saavad taotleda need, kellel ei ole seda võimalik taotleda Kodakondsuse seaduse ega Keeleseaduse alusel.

Hüvitist saavad taotleda a) täiskasvanud, b) 17-aastased põhihariduseta noored ja c) 15-17-aastased noored, kes on põhihariduse omandanud, kuid ei õpi edasi üldhariduses, kutsekeskhariduses ega kõrghariduses.

Avaldus hüvitise saamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast eesti keele tasemeeksami positiivsest sooritamisest teadasaamist. Avalduse esitamise tähtaega arvestatakse seitsmendast päevast pärast sooritusteate edastamist.

Õppemaks hüvitatakse kuni 320 euro ulatuses üks kord iga positiivselt sooritatud eesti keele tasemeeksami kohta. See tähendab, et kui igal keeletasemel (A2, B1, B2, C1) sooritatakse tasemeeksam positiivselt ja igale positiivselt sooritatud eksamile on eelnenud eesti keele õpe, siis on võimalik õppekulude hüvitist taotleda iga taseme kohta ühe korra.

Hüvitise taotlemiseks tuleb Haridus- ja Noorteametile esitada a) avaldus koos b) isikut tõendava dokumendi koopia ja c) õppemaksu tasumist tõendavate dokumentidega.

Kui Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam on sooritatud enne 1. juulit 2002, tuleb avaldusele lisada ka vastav tunnistus või selle Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt kinnitatud ärakiri.

Avaldus

Lae alla avalduse plank 

Paberavaldused on saadaval:

  • Tallinnas Harno infosaalis aadressil Lõõtsa 4
  • Jõhvis Rajaleidja keskuses aadressil Keskväljak 4, (kaubanduskeskus Tsentraal)
  • Narvas Rajaleidja keskuses aadressil Kerese 3, (Kerese keskus)
  • Tartus Rajaleidja keskuses aadressil Tähe 4 (IV korrus)

Juhul, kui soovite ülekannet välisriigi pangakontole, märkige avaldusele panga täielik nimi ja SWIFT / BIC kood.

Isikut tõendava dokumendi koopia

Isikut tõendav dokument on välismaalase pass, juhiluba, elamisluba, ID-kaart. Dokumendi koopiat saab teha ka Harnos kohapeal.

Õppemaksu tõendamist tasuvad dokumendid

Nõuded õppemaksu tasumist tõendavale materjalile:

  • Esitada tuleb õppemaksu tasumist tõendava dokumendi originaaleksemplar (sularaha sissemakset kinnitav kviitung, kaardimakse kviitung, panga maksekorralduse originaal, panga poolt kinnitatud konto väljavõte).
  • Õppemaksu tasumist tõendaval dokumendil peab olema kirjas, mille eest õppemaks tasuti. Keeleõppe kulusid hüvitatakse üksnes nende dokumentide alusel, millest nähtub üheselt, et tasutud on eesti keele õppe eest.
  • Kui koolituskulud on tasunud hüvitise taotleja eest teine füüsiline isik, peab tasumist kinnitava dokumendi selgituses olema märgitud ka keeleõppes osalenu (hüvitise saaja) nimi.
  • Õppemaksu tasumist tõendava dokumendina esitatud maksekorraldusele lisaks tuleb esitada koolitusasutuse arve või tõend, mis kinnitab isiku õppimise ja summade tasumise.
  • Kaardimakse kviitungi juurde tuleb esitada koolitusasutuse poolt välja antud tõend. Tõendis peab olema märgitud õpingute periood, kursuse kogumaksumus ja tasutud summade laekumine koolitusasutuse kontole. Laekumised peavad olema märgitud kuupäevaliselt ja summade kaupa. Kui koolituskulud on tasunud hüvitise taotleja eest teine füüsiline isik, peab vastav märge olema kirjas ka koolitusasutuse tõendil.
  • Kõik koolituskulusid kinnitavad dokumendid peavad olema originaalid või väljaandja poolt digiallkirjaga kinnitatud. Kuludokumentide kinnitamata koopiad ei ole aktsepteeritavad.

Avalduse esitamine

Avalduse originaali koos lisadokumentidega saab esitada Haridus- ja Noorteameti postiaadressil Lõõtsa 4, Tallinn, 11415 või digitaalselt aadressil harno@harno.ee. Digitaalse esitamise puhul peavad kõik dokumendid (välja arvatud isikut tõendava dokumendi koopia) olema väljaandja poolt digiallkirjaga kinnitatud – st avaldusel eksamisooritaja digiallkiri, koolitusasutuse tõendil või arvetel asutuse juhi digiallkiri, panga maksekorraldusel panga digiallkiri.

Õigusaktid

Viimati uuendatud 03.12.2021