ESF tegevused 2015–2023

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ellu kutsutud ning Haridus- ja Noorteameti ligi kaheksa aasta jooksul läbi viidud "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine" programmi tegevused said oktoobris 2023 läbi.

Programmi võtmesõnad olid nüüdisaegne õpikäsitus, motiveeritud ning pädevad haridusjuhid ja õpetajad, mõjus täiendusõpe ja õpetajaameti väärtustamine. Eesmärk oli kujundada terviklik lähenemine õpetajate ja haridusasutuste juhtide hindamiseks ja arendamiseks. Ikka selleks, et pädeva ja motiveeritud töötajaskonna toel tagada haridusasutustes õppija vajadusi arvestav, loovust ja innovaatilisust arendava õpikäsituse rakendumine. 

Uut haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise programmi valmistatakse ette. ESF perioodi 2023–2029 tegevuste kavandamisel lähtutakse haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 ja noortevaldkonna arengukavas 2021–2035 seatud pikaajalistest sihtidest ning eelneva perioodi tegevuste mõju analüüsist. Eesmärgiks on nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtumine kõigil haridustasemetel ja -liikides.  

Uuel perioodil keskendutakse tegevustele, mis aitavad tagada haridus- ja noortevaldkonna  kvalifitseeritud töötajate järelkasvu ning toetavad süsteemselt ja mõjusalt nende professionaalset arengut kogu karjääri vältel.

„Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ TAT kood: 2014-2020.1.02.001002.02.15-0002 viidi ellu perioodil 2015-2023.

Koolitusprogrammide üheks eesmärk oli õpetajatest koosnevate koolisiseste ja koolidevaheliste professionaalsete õpikogukondade loomine ja tööle rakendamine. Selle tulemusel tugevnes koolides ühise õppimise kultuur, võimaldades efektiivsemat koostööd ja kiiremat arengut. 

Programmides osalemine toetas neid õpikogukondade liikmeid, kes olid valmis võtma õpikogukondade eestvedaja rolli. Seetõttu oli programmi keskmes just liidriomaduste arendamine.

Millisel koolitusel sai osaleda?

  • Tugiprogramm — õpikogukondade moodustamise toetamiseks viisime läbi arenguprogrammi alustavatele õpikogukondade juhtidele. Tugiprogrammi eesmärk oli luua eeldused teadmiste ja oskuste arendamiseks, mis toetavad professionaalsete õpikogukondade moodustamist ja eestvedamist.
  • Rikastamiseprogramm — juba toimivate õpikogukondade juhtimisvõimekuse kasvatamiseks ning õppeasutustevahelise koostöö arendamiseks viisime läbi koolitusi edasijõudnutele. Rikastamiseprogramm pakub professionaalses õpikogukonnas osalemise kogemusega õpetajatele täiendusõpet ja võimaldab teiste õpikogukondade kogemustega tutvuda ja neid analüüsida.

Programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ vahenditest toimuvaid "Professionaalsete õpikogukondade eestvedamine" koolitusi toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

DigiKiirendi on arenguprogramm kogu kooli meeskonnale, mille eesmärk oli julgustada ja ergutada digitehnoloogia kasutamist õppetöös. Programm arendab õpetajate digipädevust ning aitab juurutada uut õpikäsitlust ja -meetodeid õppetöösse.

Pooleaastase programmi vältel said õpetajad õppida kas põhi- või rätsepakoolitusel, mida toetas koolile määratud haridustehnoloogiline nõustaja. Põhikoolitusel said õpetajad ülevaate digitehnoloogia rakendamiseks vajalikest põhioskustest ja -teadmistest. Rätsepakoolitusel oli fookuses teemad, mis on koostatud konkreetse kooli võimalusi ja vajadusi arvesse võttes.

Kooli juhtkonnale toimus koolitus, kus käsitleti digitehnoloogia valdkonna juhtimist koolis, õpiti enda ja teiste koolide kogemustest ning koostati arendusprojekt õpetajate ja õpilaste digpädevuse toetamiseks.

DigiKiirendi programmi sihtrühmaks oli kõik Eesti üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused, kus vajati abi ja suuniseid digiõppe ja digitehnoloogia rakendamisel. Igast programmi valitud õppeasutusest osales võimalusel kogu õppe- ja kasvatustööga tegelev personal koos juhtkonnaga, et tagada võimalikult suur mõju kooli arengule.

Digipraktika ja -taristu küsimustikud

Digipraktika küsimustik

Kõik programmis osalejad täitsid enne ja pärast programmi läbimist ära individuaalsed digipraktika küsimustikud, et koguda infot õpetajate igapäevase praktika kohta digitehnoloogiate kasutamisel ning hinnata muutusi.

Digitaristu küsimustik

Lisaks täitsid programmis osalevad koolid digitaristu küsimustiku, mille eesmärk oli koguda infot kooli digitaristu hetkeolukorra kohta. Küsitluste tulemused olid sisendiks koolituste ja nõustamise ettevalmistamisel andes ülevaate kooli võimalustest (digivaldkonna meeskond, taristu hetkeolukord jmt).

Digikiirendi koolitused

Põhikoolitus

Põhikoolituse maht oli 32 akadeemilist tundi (sh 20 kontakttundi). Koolituse eesmärgiks oli suurendada õpetajate valmisolekut, sh enesekindlust õpilaste digipädevuse arendamisel. Koolitusel keskendutakse läbivalt viiele õppija digipädevuse valdkonnale, milleks olid:

  • info- ja andmekirjaoskus,
  • suhtlus ja koostöö digikeskkonnas,
  • digisisu loomine,
  • digiturvalisus 
  • probleemilahendus.

Koolituse ülesehitus lähtus õpetaja igapäevasest tööst. Koolitusel läbiti nii tunni ettevalmistamise kui läbiviimise etapid, põimides neisse digiteemad, mida õpetajal on võimalik oma tundides õpilaste digipädevuse tõstmiseks kasutada. Koolituse käigus lõimis õpetaja enda poolt kaasa võetud tunnikavadesse koolituse käigus õpitavad digilahendused ning rakendas kontaktkohtumiste vahelisel perioodil oma tunnikavasid kohe ka igapäevatöös.

Rätsepakoolitus

Rätsepakoolituse maht oli 30 akadeemilist tundi (sh 20 kontakttundi). Koolituse eesmärk oli süvendada igapäevaselt digiõpet rakendava õpetaja pädevust õpilaste digitehnoloogia kasutama suunamisel. Täpne koolituskava ja teemad pandi kokku koos kooli esindajatega. Kava loomisel lähtuti iga kooli õpetajate vajadustest ja kogemusest, võttes arvesse õpetajate digipraktika küsitluse ja individuaalse nõustamise tulemusi ning konkreetse kooli võimalusi.

Juhtide koolitus

Juhtide koolituse maht oli 39 akadeemilist tundi (sh 20 kontakttundi). Koolituse eesmärk oli toetada muutuste juhtimist koolis. Koolituse keskmes olid kooli digiarengu muutuste ettevalmistamine ja juhtimine ning digitehnoloogia-alase projekti elluviimine, mida toetasid selliste võtmeteemade käsitlused nagu õppijate digipädevus kooli õppekavas, õpetajate digipädevuse arendamine ning digitaristu ja digiturvalisuse vajadused, strateegiline planeerimine koolis.

Digikiirendi haridustehnoloogiline nõustamine

Haridustehnoloogilise nõustamise eesmärk oli toetada õpetajaid ja juhtkonda koolitustel õpitu rakendamiseks igapäevases õppetöös, arendusprojekti elluviimisel ja haridustehnoloogi ametikoha loomiseks ja/või juurutamiseks koolis kohapeal. Nõustamise maht oli 35, 50 või 80 akadeemilist tundi sõltuvalt programmis osalevast õppe- ja kasvatustööga seotud personali arvust.

Digikiirendi nõustajad ja koolitajad

Haridustehnoloogiliste nõustajate eesmärk oli aidata programmis osalevatel õpetajatel näha ja kasutada võimalusi, mida pakkus digitehnoloogia. Nõustajad andsid konkreetseid digitehnoloogia rakendamise suunised erinevate õpetamissituatsioonide jaoks.

Nõustajate tööülesanded:

  • Nõustatava kooli digipraktika küsitluse tulemuste analüüs ja kooli meeskonna esmanõustamine.
  • Koolitusgruppide moodustamine ning nõustamis- ja koolituskava koostamine.
  • Õpetajate, kooli (potentsiaalse) haridustehnoloogi ja juhtkonna nõustamine.
  • Järelnõustamine kooli arengu ja arendusprojekti toetamiseks ja tagasisidestamiseks.

Põhi- ja rätsepakoolituse koolitajate eesmärk oli suurendada õpetajate valmisolekut, sh enesekindlust kui ka süsteemsust õpilaste digipädevuse arendamisel.

Koolitajate tööülesanded:

  • Koolitustel osalejate arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine koostöös haridustehnoloogi ja teiste koolitajatega.
  • Koolitustingimuste väljaselgitamine (koolitusruum, õpikeskkond, vahendite olemasolu, tehnilised nõuded jmt).
  • Koolitusplaani koostamine (teemade jaotus, ajakava ja suhtluskanalid). Rätsepakoolituse puhul teeb koolitaja kavandamise etapis täpsema teemade ning õpikeskkonna valiku. Sellest lähtuvalt paneb ta paika ka õpiväljundid, valmistab ette koolituse materjalid ja metoodika (sh hindamine). Baaskoolituse sisu (teemad, materjalid ja metoodika), õpiväljudndid ja õpikeskkond (Moodle) on ette valmistatud ja kõikidele koolitusgrupidele ühesugune.
  • Koolituse läbiviimine, sh koolituse kodukorra tutvustamine osalejatele.
  • Koolituse korraldusega seotud dokumentide ettevalmistamine (nt allkirjalehed), koolituse haldamine täienduskoolituste infosüsteemis Juhan ja aruannete koostamine.

DigiKiirendi koolitajad ja nõustajad olid üldjuhul Harno koolituskeskuse koolitajate võrgustiku ja/või Eesti Haridustehnoloogide Liidu liikmed.

DigiKiirendi nõustajad ja koolitajad 2021:

  1. Airi Aavik
  2. Anne Rosenberg
  3. Aule Kink
  4. Dmitri Mištšenko
  5. Kristiina Vaikmets
  6. Laine Aluoja
  7. Lemme Sulaoja
  8. Marju Piir
  9. Riin Saadjärv
  10. Siret Lahemaa
  11. Stanislav Nemerzhitski 
  12. Tiia Salm
  13. Veiko Hani
     

DigiKiirendi nõustajad ja koolitajad 2022:

  1. Airi Aavik
  2. Anne Rosenberg
  3. Aule Kink
  4. Dmitri Mištšenko
  5. Heidi Paju
  6. Kristi Mumm
  7. Kristiina Vaikmets
  8. Laine Aluoja
  9. Lemme Sulaoja
  10. Marju Piir
  11. Meeri Sild
  12. Siret Lahemaa
  13. Stanislav Nemerzhitski
  14. Tiia Salm
  15. Tiiu Leibur
  16. Veiko Hani

DigiKiirendi nõustajad ja koolitajad 2023:

  1. Airi Aavik
  2. Anne Krull
  3. Birgy Lorenz
  4. Janne Ojala
  5. Kerli Požogina
  6. Kristi Mumm
  7. Lemme Sulaoja
  8. Marju Piir
  9. Marika Anissimov
  10. Meelis Sulg
  11. Riina Müürsepp
  12. Riina Tõnsing
  13. Tiiu Leibur
  14. Veiko Hani

Digikiirendi virtuaaltuurid

Virtuaaltuuri eesmärk oli tutvustada programmis osalevatele koolidele erinevate digisõbralike koolide õppehooneid, digiarengu lugusid ja häid praktikaid. DigiKiirendi programmis loodi kokku 6 virtuaaltuuri.

Tutvu virtuaaltuuridega:

Digikiirendi kogumik

Kogumikus kirjeldatakse DigiKiirendi arenguprogrammis osalenud koolide kogemuste põhjal n-ö teemade raamistikku, mida jälgida, et tagada suurema mõjuga digipädevuse areng nii õppijate kui ka õpetajate hulgas. Kooli vajaduste kaardistamine, digiõppe planeerimine, muutused õppimises ja õpetamises, digitaristu ja digiturvalisus ning digipädevuse lõimimine kooli õpekavasse – nendele teemadele keskendutakse kogumikus peamiselt koolijuhi ja haridustehnoloogi, aga ka õpetaja vaatest.

Kogumiku on välja töötanud Anne Rosenberg (Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Kerli Požogina (Haridus- ja Noorteamet), Laine Aluoja (Türi Põhikool), Marju Piir (Tartu Ülikool), Siret Lahemaa (Lauka Põhikool) ja Piret Lehiste (Harno digipädevuse rakkerühma liige).

Kogumik asub digipädevuse veebis.

Programmi tulemused

Statistika programmis osalenud koolide kohta

Digikiirendi numbrites

Kõik programmis osalejad täitsid enne ja pärast programmi läbimist ära individuaalsed digipraktika küsimustikud, et koguda infot õpetajate igapäevase praktika kohta digivahendite kasutamisel ning hinnata programmi mõju ja tulemust.

2019. ja 2020. aastal osalenud koolides (60 kooli) täitsid digipraktika küsimustikud ära enne ja pärast programmi 333 õpetajat.

Nii eel- kui ka järelankeedis küsiti vastajatelt, kuidas nad hindavad enda kindlustunnet õpetajana arvuteid kasutades ja õpilastele digivahendeid õpetades. Nii hinnangud kindlustundele õpetajana arvuteid kasutades kui ka kindlustundele õpilastele digivahendeid õpetades suurenesid oluliselt pärast programmi läbimist.

Joonis 1. Hinnangud kindlustundele õpetajana arvuteid kasutades (n=333)

Joonis 2. Hinnangud kindlustundele õpilastele digitehnoloogiaid õpetades (n=333)

Õpetaja digivahendite kasutamise hinnanguline muutus

Järelankeedis hindasid vastajad, kuidas muutus nendel digivahendite kasutamine isiklikul eraelulisel otstarbel, tööalaselt õppe-kasvatustöös ja tööalaselt üldtööajal (nt. eKooli, Stuudiumi, muud dokumentatsiooni täites, kolleegidega ja/või lapsevanematega suheldes vms). Hinnata oli vaja kolme palli skaalal. Vaid üks vastaja hindas, et isiklikul otstarbel tal digivahendite kasutamine vähenes. Enamuses vastajatest (85,3%) hindasid, et isiklikul otstarbel digivahendite kasutamine jäi neil samaks, samuti jäi see 60,0%-l samaks tööalaselt. Küll märgiti oluliselt enam, et õppe-kasvatustöös hakati digivahendeid enam kasutama (64,0% märkisid, et kasutavad rohkem kui enne).

Programmis osalenud koolid

Programmis on osalenud aastatel 2018–2023 kokku 88 koolimeeskonda.

2023

  1. Abja Gümnaasium
  2. Kabala Lasteaed-Põhikool
  3. Valgamaa Kutseõoppekeskus
  4. Viljandi Kutseõppekeskus
  5. Võrumaa Kutsehariduskeskus

2022

  1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
  2. Audru Kool
  3. Emili Kool
  4. Jõõpre Kool
  5. Kunda Ühisgümnaasium
  6. Laeva Põhikool
  7. Maardu Gümnaasium
  8. Pärnumaa Kutsehariduskeskus
  9. Rakvere Vabaduse Kool
  10. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool
  11. Tallinna Teeninduskool
  12. Ülenurme Gümnaasium

2021

  1. Johannes Voldemar Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool
  2. Kallavere keskkool
  3. Maidla Kool
  4. Palupera Põhikool
  5. Vana-Vigala Põhikool

2020

  1. Aruküla Kool
  2. Emmaste Kool
  3. Hummuli Põhikool
  4. Juurikaru Põhikool
  5. Kaali Kool
  6. Kihelkonna Kool
  7. Kirivere Kool
  8. Kõpu Kool
  9. Lahmuse Kool
  10. Märjamaa Gümnaasium
  11. Martna Kool
  12. Mikitamäe Kool
  13. Muhu Kool
  14. Mustjala Lasteaed-Algkool
  15. Mustvee Kool
  16. Narva-Jõesuu Kool
  17. Pärnjõe Kool
  18. Peipsi Gümnaasium
  19. Pikavere Mõisakool
  20. Riidaja Põhikool
  21. Saue Gümnaasium
  22. Sinimäe Põhikool
  23. Tarbja Lasteaed-Algkool
  24. Tornimäe Põhikool
  25. Tsirguliina Kool
  26. Vajangu Põhikool
  27. Valgu Põhikool
  28. Viljandi Kaare Kool
  29. Vändra Gümnaasium
  30. Värska Gümnaasium

2019

  1. Anna Haava nimeline Pala Kool
  2. Häädemeeste Keskkool
  3. Imavere Põhikool
  4. Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal
  5. Juhan Liivi nim Alatskivi Kool
  6. Kambja Kool
  7. Kiltsi Põhikool
  8. Kolkja Lasteaed-Põhikool
  9. Kõmsi Lasteaed-Algkool
  10. Koonga Põhikool
  11. Kuldre Kool
  12. Kuremaa Lasteaed-Algkool
  13. Kuuste Kool
  14. Laiuse Põhikool
  15. Lehtse Kool
  16. Leie Põhikool
  17. Mooste Mõisakool
  18. Palamuse Gümnaasium
  19. Rakke Kool
  20. Ruusa Kool
  21. Siimusti Lasteaed-Algkool
  22. Simuna Kool
  23. Sõmeru Põhikool
  24. Tartu Waldorfgümnaasium
  25. Torma Põhikool
  26. Vaimastvere Põhikool
  27. Vara Põhikool
  28. Viiratsi Kool
  29. Võnnu Kool
  30. Võsu Kool

2018 (piloot)

  1. Alu Kool
  2. Hagudi Põhikool
  3. Kullamaa Keskkool
  4. Risti Põhikool (Harju maakond)
  5. Risti Põhikool (Lääne maakond)
  6. Vasalemma Põhikool

Rahastajad

DigiKiirendi programmi haridustehnoloogiline nõustamist rahastati 2022 teisel poolaastal Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames (toetusleping Nr 101004676) toetatud projektist IHUB4SCHOOL.

Tegevust viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi TAT "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine" (struktuuritoetuse riikliku registri kood 2014- 2020.1.02.001002.02.15-0002) raames.

Meedia 

Artiklid ja publikatsioonid

Harno blogi

Pressiteated ja uudised

Ootasime koolijuhte ja koolimeeskonna liikmeid osalema kovisiooni meetodite ja kovisiooni rakendamise koolitusele. Kovisioon suurendas organisatsioonis ühtekuuluvustunnet ja kujundas kaasavat ning toetavat organisatsioonikultuuri.

Koolituselt saadi oskusi kovisiooni grupi käivitamiseks, grupiprotsesside juhtimiseks ja ettetulevate takistuste ületamiseks.

Koolitus koosnes kuuest etapist. Esimesse ja viimasesse etappi ootasime osalema koolimeeskondi, kes soovivad rohkem teada kovisiooni olemusest ja tahtsid olla toeks kovisiooni süsteemi juurutamisel. Vahepealsed etapid olid mõeldud koolimeeskonnast valitud grupijuhtidele. Koolitajaks oli Signe Vesso.            

Haridusasutuse juhil on väga suur roll õppe- ja õpikeskkonna ning organisatsioonikultuuri kujundamisel. Pakkus haridusasutuste juhtidele nende töös vajalike kompetentside arendamiseks mitmeid õpivõimalusi.

Eesti haridussüsteem vajab juhte, kes soodustavad kõikide õpilaste ning oma meeskonna õppimist ja arengut. Selleks on vaja luua tugev õpetamis- ning õppimiskultuur, seada ambitsioonikad eesmärgid ja toetada nii õpetajaid kui õppijaid nende saavutamisel.

Alustavate koolijuhtide arenguprogramm 

Programm oli mõeldud üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhtidele, kes on selles ametis esimest korda. Arenguprogramm aitas koolijuhi ametis alustanutel leida uude rolli sisseelamiseks mõttekaaslasi ja kasvatada oma ametipädevusi. 

Programmi käigus: 

  • süvendasime arusaamist juhirollist ja kaasaegsetest juhtimisparadigmadest; 
  • arendasime koolijuhi kui nn esiõppija rolliks vajalikke kriitilisi oskusi; 
  • õppisime, kuidas rakendada kogu koolimeeskonna, õpilaste ja vanemate potentsiaali, et kool toimiks kõigi jaoks paremini. 

Arvestasime osalejate individuaalsete arenguvajadustega ja tegevused seostasime osalejate reaalsete ülesannetega töökohal.  

Programmi käigus kasutasime erinevaid tegevusi ning õppemeetodeid, mis sidusid omavahel teooria ja praktika. Osalejatel oli võimalus programmi jooksul ning vajadusel ka pärast selle lõpetamist kasutada kogenud koolijuhist mentori tuge. 

Õppetöö toimus üldjuhul kord kuus kahepäevaste tsüklitena. 

Programmi valitutelt eeldati programmis osalemist täies mahus. Korraldajatel oli õigus osaleja puudumise või mõne muu koolitusgrupi kokkuleppe rikkumise tõttu programmist välja arvata. 

Info uue lennu alustamise kohta tuleb 2024. aasta alguses.

Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik ning osalemine programmis on õppijatele tasuta. 

Koolijuhtide järelkasvuprogramm

Programm on unikaalne arengukeskkond kõrge juhipotentsiaaliga inimestele, kes pole varem koolijuhina töötanud, kuid on kõrgelt motiveeritud võtma selle rolli ühe-kahe aasta pärast.  

Programmi läbimine andis teadmised koolijuhi rollist ning selleks tööks vajalikest oskustest, võrgustiku mõttekaaslastest ja valdkonna ekspertidest nii Eestist kui välismaalt. Õppetöö koosnes kontaktõppepäevadest ja iseseisvast tööst (nt töövarjutamine, kootsing, koolijuhtimisülesanded). Teooria ja praktika sidumiseks kasutasime erinevaid tegevusi ning õppemeetodeid. 

Osalejatelt ootasime valmidust pühenduda kooli kui iga õppija arengut ja ühiskonna muutuvatele vajadustele vastava keskkonna arendamisele. Igal osalejal oli võimalus ja vastutus anda oma panus programmi õppeprotsessi. 

Osalemine programmis oli tasuta, kuid arvestama peab Eesti-siseste sõidukuludega. Õppetöö toimus üldjuhul kord kuus kahepäevaste tsüklitena tööpäeviti.  

Programmi valitutelt eeldati programmis osalemist täies mahus. Korraldajatel oli õigus osaleja puudumise või mõne muu koolitusgrupi kokkuleppe rikkumise tõttu programmist välja arvata. 

Osalejatele ei garanteeritud töökohta, ent nad olid saanud suurepärase ettevalmistuse koolijuhiks kandideerimiseks. 

Ida-Virumaa koolijuhtide arenguprogramm

Programm oli mõeldud koolijuhtidele, kelle koolid tegutsevad täiel või osalisel määral vene õppekeelega.  

Arenguprogrammi fookuses olid teadmised ja oskused, mis võimaldasid luua koolijuhil koolikultuuri ja töökeskkonna, mis toetasid õpetajate heaolu ja professionaalset arengut. Viimased olid omakorda eelduseks, et tagada kõikidele õpilastele, nende emakeelest sõltumata, kvaliteetne eestikeelne haridus.  

Programmi käigus: 

  • lõime juhile selgust oma rollis eestikeelsele õppele ülemineku eestvedajana; 
  • arendasime eestikeelsele õppele üleminekuks ja kooli juhtimiseks vajalikke oskusi; 
  • koostasime eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava, mis aitab läbimõtestatult edasisi samme teha. 

Arvestasime osalejate individuaalsete arenguvajadustega ja tegevused seostasime osalejate reaalsete ülesannetega töökohal.  
Programmi käigus kasutasime erinevaid tegevusi ning õppemeetodeid, mis sidusid omavahel teooria ja praktika. Programmi jooksul toetasid osalevaid koolijuhte kogenud koolijuhtidest mentorid. 

Õppetöö toimus üldjuhul kord kuus kahepäevaste moodulitena. 

Programmi valitutelt eeldati programmis osalemist täies mahus. Korraldajatel oli õigus osaleja puudumise või mõne muu koolitusgrupi kokkuleppe rikkumise tõttu programmist välja arvata. 

Programmis osalemine oli õppijatele tasuta. 

Eduka kommunikatsiooni juhtimine

Haridusasutuse omapära ja eduloo tutvustamine eeldab sihikindlat eesmärgistatud tegevust. Osava kommunikatsiooniga käivad kaasas nii organisatsiooni usaldusväärsus, hea maine kui ka lojaalsed poolehoidjad.

Koolituse sihtrühmaks olid haridusasutuste juhid. Arendati järgmisi oskusi: ladus eneseväljendus, kriisiolukordade edukas juhtimine ja neist võidukalt väljumine, haridusasutuse brändi edendamine ja turundamine.

Kokku toimus 2020-2021. õppeaastal nii baas- kui meistritasemel kaheksa koolitust, milles oodati osalema kuni 123 haridusasutuse juhti üle kogu Eesti.

Koolitust "Eduka kommunikatsiooni juhtimine" viidi ellu programmi "Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Haridusinnovatsiooni meistriklass

Meistriklass loodi eesmärgiga toetada haridusasutuste juhtide isiksuslikku arengut innovatsiooni juhtimisel. See hõlmas visiooni loomist, parimate praktikate rakendamist, uuendusvalikute elluviimist, partnerite kaasamist ja lisaressursside leidmist.

Haridusinnovatsiooni meistriklassi olid oodatud üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste direktorid, kes soovisid arendada end kui loovat katsetajat, oskuslikku meeskondade kaasajat ja ressursside leidjat ning uudishimuliku hoiakuga muutuste loojat. Osalejalt ootasime valmidust pühenduda intensiivsele enesearengule, töötada teistega koos ning soovi luua maailma parimat arengukeskkonda, mis toetab igat õppijat nii täna kui ka homme.

Meistriklassi läbimine pakkus võrgustiku mõttekaaslastest, inspiratsioonirännakud Hollandisse ja Taani ning mitmeid põnevaid kohtumisi uuendajatega erinevatest valdkondadest nii Eestist kui välismaalt. Programm koosnes kontaktõppepäevadest ning iseseisvast tööst. Iga osaleja lõi meistriklassi vältel ka arendusprojekti, mis lähtus küsimusest "Kuidas luua maailma parimat kooli oma kogukonnale?".

Arenguprogramm kestis kuus kuud. Meistriklassis kaasteelisteks ja juhendajateks olid Piret Jeedas ja Triin Noorkõiv.

Haridusinnovatsiooni meistriklassi 2019-2020 video:

Haridusinnovatsiooni meistriklassi algataja oli Haridus- ja Teadusministeerium. Seda viidi ellu koostöös Haridus- ja Noorteameti koolituskeskusega programmi "Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Muudatuste labor

Haridusasutused seisavad alatasa silmitsi mitmete lahendamist vajavate katsumustega. Muudatuste teadlik juhtimine aitab keeruliste protsessidega edukalt hakkama saada nii, et organisatsioon kui tervik toimib üha paremini.

Koolitusele "Muudatuste labor" ootasime ühest haridusasutusest osalema kuni nelja arendus- ja muudatusprojektidega tegelevat haridusasutuse juhtkonda kuuluvat isikut. Oma meeskonnaga osalemine aitas käivitada kõige olulisemad ja põletavamad muudatused, mis elluviimist vajasid ning koos saavuti suurema tõenäosusega edu.

Koolituse käigus kavandasime iga osalejaga vähemalt ühe vajaliku muudatusprojekti ning arendasime seda edasi eesmärgiga lahendada haridusasutusele olulist probleemkohta või sisu/vormi muudatusküsimust.  Seega oli iga osaleja jaoks saadav kasu lisaks teadmistele ja kogemustele ka praktiline ning kasutamisvalmis muudatusprojekt koos tegevuskavaga selle elluviimiseks.

Kokku sai programmis osaleda kuni 80 inimest.

Koolitust "Muudatuste labor" viidi ellu programmi "Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Personalijuhtimine haridusasutuses

Koolituste eesmärk oli toetada haridusasutuste juhtide arengut kaasaegse personalijuhtimise kasutamiseks õppe- ja õpikeskkonna ning organisatsioonikultuuri kujundamisel. Koolituste õppekavad lähtusid haridusasutuse juhi kompetentsimudelist. Koolitusele ootasime osalema koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhte ning õppealajuhatajaid.

Koolitused "Personalijuhtimine haridusasutuses – heast meeskonnajuhist uuendusmeelseks liidriks" toimusid perioodil september 2020 – detsember 2021 nii Tallinnas kui Tartus ning kolmel oskustasemel:

  • personalijuhtimine haridusasutuses I – hea meeskonna juht,
  • personalijuhtimine haridusasutuses II – tulemuslik liider,
  • personalijuhtimine haridusasutuses III – uuendusmeelne liider.

Koolitusi viidi läbi liikudes hea meeskonnajuhi oskustasemelt uuendusmeelse liidri suunas. Koolituste toimumisajad lähtusid oskustaseme järkjärgulisest tõusust.

Erineval tasemel koolituste fookused olid kompetentsidest lähtuvalt seatud järgnevalt:

  • "Personalijuhtimine haridusasutuses I – hea meeskonna juht" keskendub eelkõige meeskonna juhtimisele, käsitletakse ka tulemuspõhist juhtimist. Personalijuhtimise teoreetilised teadmised seotakse praktilise juhtimiskogemusega. Põhitähelepanu on tervikul, õiguspärasel ning haridusasutuse pedagoogilisest kontseptsioonist lähtuval personalijuhtimisel.
  • "Personalijuhtimine haridusasutuses II – tulemuslik liider" keskendub eelkõige tulemuspõhisele juhtimisele , käsitletakse ka meeskonna juhtimist. Tulemuseks on haridusasutuse pedagoogilisest kontseptsioonist lähtuva personalipoliitika kujundamine ja rakendamine, sh personalivajaduse planeerimisel, töötajate hindamisel ja tagasisidestamisel ning professionaalse arengu toetamisel.
  • "Personalijuhtimine haridusasutuses III – uuendusmeelne liider" keskendub eelkõige innovatsiooni juhtimise arendamisele personalijuhtimise kontekstis, käsitletakse ka meeskonna juhtimist. Tulemuseks on tööandjabrändi ja talendijuhtimise kujundamine haridusasutuse pedagoogilise kontseptsiooni teostamiseks.

Koolitust "Personalijuhtimine haridusasutuses – heast meeskonnajuhist uuendusmeelseks liidriks" viidi ellu programmi "Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Koolijuhtide coach'ing

Üldhariduskooli või kutseõppeasutuse juhtidel oli võimalus taotleda endale coach, kes aitas juhti tema arenguteel. Meie salve kuulus kümme Eestis tunnustatud ja rahvusvaheliselt sertifitseeritud coach’i, kes aitasid individuaalsete kohtumiste käigus püstitada haridusasutuste juhtidel nii isiklikke kui ka organisatsiooni arengu eesmärke ning olid toeks nende saavutamisel. Coach’ide eesmärk oli olla juhtidele arengupartneriks haridusasutustes toimuvate ümberkorralduste faasis ja muutuste juhtimise käigus. Lisaks võimaldasid kohtumised arendada juhtimisalaseid kompetentse – kogedes coach'ingu protsessi ning selle kasu ja mõju juhi enesearengule, andis see julguse arendada ka juhi enda oskusi ning rakendada coach’ivat juhtimist oma organisatsioonis igapäevaselt.

Endale sobivaima sai taotleja valida meie pakutavate coach’ide seast, arvestades valiku tegemisel muuhulgas ka eesseisva lahendamist vajava ülesande valdkonnaga. Sessioonid olid individuaalsed kohtumised, mis leidsid aset nii kontaktkohtumistena kui ka virtuaalsel kujul.

Teenust rahastati Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi "Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" vahenditest.

Nüüdisaegse õpikäsituse valguses on muutunud oluliselt nägemus õppejuhi täidetavast rollist ja ülesannetest. Õppejuhid on juhtkonna liikmed, õppeasutuste juhtide nö paremad käed, kes hoiavad toimimas igapäevase õppe- ja õpitegevuse. Nende arengu toetamiseks viime ellu programmi "Õppimist eestvedav juhtimine".

Arenguprogramm oli mõeldud vähemalt viieaastase töökogemusega üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õppejuhtidele, õppedirektoritele, õppealajuhatajatele või sarnase nimetusega ametikohtadele.

Õppijate ettevalmistamine digitehnoloogiaga seotud eluks on suur väljakutse Eesti õpetajatele, kel tuleb ainetundides koos teiste riiklikes õppekavades kehtestatud üldpädevustega arendada ka õppijate digipädevust. Õppeasutuse juht saab õpetajaid selles osas toetada, suunates neid digikoolitustele.

Digipädevus õpetajate kutsestandardites

Digipädevus on oluline teema õpetajate uuendatud kutsestandardites, kus digitehnoloogia rakendamise võimalused on lisatud läbivalt kutsestandardite kohustuslike kompentside kirjeldustesse. (Kutse)õpetajale on tegevusnäitajate all esitatud nõue hinnata ja arendada oma digikompetentsust, vastavalt haridusvaldkonna digipädevusmudelile.

Eesti haridusmaastikul hetkel vajalikud digipädevusvaldkonnad ja pädevused on välja toodud veebilehel www.digipadevus.ee. Veebilehel asuvad nii õppijale kui õpetajale mõeldud digipädevusmudelid koos vajalike baasoskuste kirjeldamisega.

  • "Turvaline koolikeskkond infoühiskonna kontekstis"

Koolituse fookuses oli turvaline koolikeskkond infoühiskonna kontekstis kõigis oma aspektides, mida on oluline haridusasutuses täita (sh küberturvalisus ja -hügieen, GDPR, erialaspetsialistide hinnangud). Koolituse lõputööna valmis igal meeskonnal küberhügieeni eeskiri. Koolitusele ootasime koolijuhte koos meeskonnaga.

  • "Kool ja kogukond digiajastul"

Koolitus keskendus kooli ja kogukonna suhete loomisele ja hoidmisele tehnoloogilise vahendite abil. Osalejad koostasid koolitajate poolt antavale sisendile tuginedes just oma koolile sobiva "Kogukondliku e-suhtlemise hea tava", mida viimasel kohtumisel ka esitleti. Koolitusele ootasime koolijuhte koos meeskonnaga.

Kohalike omavalitsuste haridusjuhid suunavad oma valdkonna arengu kavandamist, muudatuste juhtimist ning haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamist. Nende kompetentside tõstmiseks viime ellu arenguprogramme "Kohalike omavalitsuste haridusjuhtide arenguprogramm" ja "Kohalike omavalitsuste haridusjuhtide arenguprogramm "Pluss"".

Kohalike omavalitsuste haridusjuhtide arenguprogramm

Kohalike omavalitsuste haridusjuhtide arenguprogramm on hästi läbi mõeldud ja planeeritud arengutee, mis käsitleb endas parimad praktikuid ja koolitajaid, eesmärgistatud tegevust ja mõtestatud õppimist! Kontaktid ja kogemused, mis ma oma kursusekaaslaste näol sain, on hindamatu väärtusega.”
– Kaie Talving, Lääne-Nigula Vallavalitsuse haridusnõunik.

Programm oli mõeldud linnade ja valdade haridusjuhtidele, kes olid ametis olnud kuni kolm aastat. Haridusjuhi all peeti silmas haridusametnikke, -nõunikke ja -spetsialiste, kes on otsesed partnerid omavalitsuse haridusasutuste juhtidele.

Koolitus koosnes kontaktõppepäevadest (vähemalt 12, kahepäevaste moodulitena) ning iseseisvast tööst. Programmi vältel toimus töövarjutamine ja koolitus lõppes lõputöö esitamise ning esitlemisega teemal "Muudatuste juhtimine kohaliku omavalitsuse haridusvaldkonnas". Osalejalt ootasime valmisolekut pühenduda intensiivsele enesearengule ja muutuste tulemuslikule elluviimisele kohalikus omavalitsuses.

Arenguprogrammi õpiväljundid

Lõpetanu:

  • omab ülevaadet Eesti haridussüsteemist;
  • mõistab oma rolli kohaliku omavalitsuse haridussüsteemi eestvedajana;
  • on omandanud teadmised haridusvaldkonna õiguslikest ja finantseerimise alustest;
  • on omandanud teadmised haridusvaldkonna arengukava koostamisest;
  • oskab jälgida, analüüsida enda rolli ja käitumist meeskonnas ning teha sellest järeldusi;
  • mõistab enda ja teiste arendamise vajalikkust ning omab teadmisi haridusasutuste juhtide professionaalset arengut toetava keskkonna loomisest;
  • on omandanud uusi teadmisi, meetodeid ja töövahendeid, mida on võimalik koheselt rakendada käsilolevate või kavandatavate muudatuste elluviimisel.

Kohalike omavalitsuste haridusjuhtide arenguprogramm "Pluss"

Programm "Pluss" oli mõeldud linnade ja valdade haridusjuhtidele, kes olid ametis olnud kauem kui 3 aastat. Haridusjuhi all peeti silmas haridusametnikke, -nõunikke ja -spetsialiste, kes on otsesed partnerid omavalitsuse haridusasutuste juhtidele.

Koolitus koosnes 14 kontaktõppepäevast (kahepäevaste moodulitena) ning iseseisvast tööst. Iseseisvaks tööks oli kodutöö e-moodulis, töövarjutamine programmi vältel ja lõputöö esitamine ning esitlemine teemal „Kuidas mina toetan haridusasutuse juhtide professionaalset arengut“. Osalejalt ootasime valmisolekut pühenduda intensiivsele enesearengule.

I lend alustas õppimist veebikeskkonnas 2020. aasta septembris, programmis osales 19 haridusjuhti. Arenguprogramm kestis aprillini 2021.

Arenguprogrammi õpiväljundid

Lõpetanu:

  • omab ülevaadet Eesti haridussüsteemist, strateegilistest suundumustest;
  • mõistab nüüdisaegse õpikäsituse sisu ja suundumusi;
  • mõistab oma rolli kohalikus omavalitsuses haridussüsteemi eestvedaja ja valdkonna juhina;
  • teab KOVi rolli riikliku õppekava rakendamisel;
  • on täiendanud teadmisi haridusvaldkonna õiguslikest alustest ja finantseerimisest ning on kursis õpetaja kvalifikatsiooninõuetega;
  • on omandanud teadmised haridusvaldkonna strateegia koostamisest kohalikus omavalituses;
  • oskab jälgida, analüüsida enda rolli ja käitumist meeskonnas;
  • mõistab enda ja teiste arendamise vajalikkust ning omab teadmisi haridusasutuste juhtide professionaalset arengut toetava keskkonna loomisest;
  • on omandanud uusi teadmisi, meetodeid ja töövahendeid, mida on võimalik koheselt rakendada käsilolevate või kavandatavate muudatuste elluviimisel;
  • on teadlik, kuidas suhelda meediaga, käituda kriisiolukordades ning kuidas juhtida end ja suhteid.

Programmi juhtivkoolitaja on Heleriin Jõesalu, Kasvulava OÜ.

Programmid on loodud ja neid viidi ellu Harno, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu koostöös.

Seminarid KOV haridusjuhtidele

Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine

5. mail 2021 a. toimunud veebiseminaril tutvustati kohalike omavalitsuste haridusjuhtidele sel aastal valminud õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamatut. Tegu on juhendmaterjaliga, mis võimaldab omavalitsustel, koolijuhtidel ja õpetajatel koostöös mõtestada, kuidas õpetaja töö- ja palgakorralduse aluseid ajakohastada. Edasi loe siit.

Vaata veebinari järele:

Õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat 2021 

Õpetaja töö-ja palgakorralduse kaasajastamist tutvustava pildiloo kujundas Rein Pakk. Videoessee on allalaetav siit.

Haridusvõrgu korrastamine

22. aprillil 2021 toimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös korraldatud veebiseminar, kus räägiti haridusvõrgu korrastamisest ning jagati seniseid kogemusi. Oma valla või linna haridusvõrku korrastanud omavalitsuste esindajad rõhutasid, et niivõrd suure ettevõtmise üheks peamiseks märksõnaks on kohalike elanike ja kogukondade kaasamine. Loe seminari kohta rohkem siit avaneb uues vahekaardis.

Vaata veebinari järele:

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamiseks koostöövõrgustike kaudu oleme loonud erinevaid arenguprogramme ja õpisündmusi, mis aitasid suurendada võrgustike tegevusvõimekust ning toetasid koostööd võrgustike sees ja võrgustike vahel. Samuti olime taotlusvoorude kaudu toetanud haridusühenduste-vaheliste koostööprojektide elluviimist.

Haridusvõrgustikel on oluline roll haridusasutuse meeskonna arendamisel, õppekavade rakendamisel ja uuenenud õpikäsituse juurutamisel õppeprotsessi. Haridusühenduste toimimist, koostööd oluliste partneritega, ühenduse eesmärke ja tulevikku aitas mõtestada Haridusühenduste juhtmeeskondade arenguprogramm.

Uuringud näitavad, et ühine õppimine on tõhus täiendusõppe vorm ja aitab tegevuspraktikaid ühtlustada. Seetõttu lõime ka erinevaid programme õppeasutuste siseste professionaalsete õpikogukondade juhtimisvõimekuse tõstmiseks, et õpikogukondade eestvedajad saaksid juurde teadmisi ja oskusi selle mõtteviisi levitamiseks. Loe lähemalt: õpetajakoolitused avaneb uues vahekaardis.

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamist koostöövõrgustike kaudu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Haridusühenduste juhtmeeskondade arenguprogrammi teemad keskenduvad ühenduse tegevusvõimekuse parendamisele: ühenduse juhtimisele, rollile ja mõjule haridussüsteemis. 

Kellele oli arenguprogramm mõeldud?

Arenguprogrammi sihtrühma kuulusid haridusvaldkonna üleriigiliste haridusühenduste (alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajaid ja/või haridusasutuste juhte ühendavate ameti-, eriala-, aineliitude ja/või ühenduste) nii juhatuse liikmed kui ka aktiivsed tegevliikmed (haridusasutuse juhid ja õpetajad), kellel oli tahe ja valmisolek panustada senisest aktiivsemalt ühenduse arengusse.

Programmi ootasime ühenduste meeskondi.

Arenguprogrammi teemad:

Juhi arengu toetamine: organisatsiooni arendamine, strateegiline juhtimine, jagatud visioon ja liikmeskonna kaasamine eesmärgiseadesse; ühenduse mõju ja tulemuste hindamine ning monitoorimine; ühenduse sisedemokraatia, liikmeskonna motiveerimine ja juhi võimestav käitumine; rahvusvahelised kogemused haridusühenduste juhtimisel; juhi tööriistakast (coaching, liikmete personaalsed õpirajad jne); enda juhtimiskogemuse mõtestamine teiste riikide haridusühenduste juhtimispraktikate taustal, kaasavate juhtimispraktikate kujundamine ja personaalse arenguplaani loomine;

Organisatsiooni tegevusvõimekuse parandamine: kolmanda sektori ja kodanikuühenduste roll haridusuuenduste algatamisel; haridusühenduse jagatud visiooni elluviimist toetavad arendustegevused ja -projektid; projektide algatamine ja tulemuslikkuse analüüs, rahastusallikate kaardistamine; ressursside juhtimine; sise- ja väliskommunikatsioon haridusühendustes; juht kui kõneisik ja jagatud visiooni kujundamine; infotehnoloogiliste vahendite kasutamine ühenduses koostöiseks juhtimiseks; juhtimine muutuvas töökeskkonnas.

Koostöö ja partnerlus: koostöö ja kaasatus võrgustikutöös; võrgustike toimimise dünaamika, võrgustikutöö etapid ja väljakutsed pidevalt arenevates võrgustikes; võrgustiku toimimise analüüs, liikmeskonna kaasatus ja rollide jaotus; kolmanda sektori organisatsioonide huvikaitse ja aktiivsus ja võimalused osaleda poliitika kujundamises ( nt strateegiate kujundamisel, regulatsioonide kujundamisel jne).

Arenguprogrammi jooksul tegelesid meeskonnad läbivalt ühenduse muudatusprojektiga. Projektikavandi koostamise aluseks oli esindatava haridusühenduse aktuaalne probleem või arenguvajadus (nt kommunikatsiooniplaani koostamine, kodulehe arendamine, rahvusvahelise koostöö algatamine, arengukava koostamine jne), mille lahendamisega ja elluviimisega hiljem ühenduses tegelema hakati. Selles protsessis toetasid osalejaid kogu programmi vältel väga head mentorid erinevatest organisatsioonidest.

Arenguprogramm koosnes viiest moodulist ja õppereisist välisriiki.

Koolitaja:

Tallinna Ülikool (Eve Eisenschmidt, Kätlin Vanari jt)

Programmide elluviimist toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi programm „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“.

Õpiüritused

20. oktoobril 2022 toimus Viimsi Artiumis õpetajate ja haridusjuhtide arengukonverents "Õppides tulevikku", mis tõi kokku üle kahesaja õpetaja, koolijuhi ja haridusvaldkonna eksperti üle Eesti. Ühiselt arutleti juhtimiskompetentside, digipädevuste ja õpetaja maine teemadel.

Seitse aastat tagasi kutsus Haridus- ja Teadusministeerium ellu programmi „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ ehk lühidalt ÕKPAT. Programmi võtmesõnadeks on nüüdisaegne õpikäsitus, motiveeritud ning pädevad haridusjuhid ja õpetajad, mõjus täiendusõpe ja õpetajaameti väärtustamine. Kõik need teemad said konverentsi jooksul ka kajastatud. Piduliku konverentsiga tänati panustajaid, tähistati ühiselt saavutatut ning arutleti koos uute sihtide üle.

Laval astusid üles teadlased, ettevõtjad ja hariduseksperdid. Konverentsi modereerisid koolijuhid Egle Rumberg ja Indrek Lillemägi.

Õpetaja ja haridusjuhi arengukonverentsi "Õppides tulevikku" kanti üle ka virtuaalselt.

Üritust saab järele vaadata SIIT ja pildigalerii on leitav SIIT.

Tegutseti ja tegutsetakse jätkuvalt selle nimel, et õpetajaamet oleks ühiskonnas väärtustatud ning kujuneks atraktiivseks karjäärivalikuks kõigile neile, kellele see töö sobib, sõltumata vanusest ja soost. Erinevate tegevustega sooviti juhtida tähelepanu õpetajatöö olulisusele ja rollile ühiskonnas, tutvustada õpetajaameti kaasaegset sisu ning põnevaid arenguid.  

Õpetajaameti maine tõstmiseks töötati välja erinevaid õpetajatele ja tulevastele õpetajatele suunatud arengu- ja inspiratsiooniprogramme. Neist üks, "Õpetaja – hariduse kõneisik", oli suunatud oma ameti fännidest tegevõpetajatele ning keskendus teadlikkuse tõstmisele sellest, kuidas õpetajad ise oma ameti mainet kujundada saavad. Programm kutsuti ellu sihiga tutvustada õpetajaameti positiivseid külgi ja suurendada avalikkuse teadlikkust õpetajatöö sisust. Kokku koolitati õpetajaameti mainesaadikuteks ja hariduse kõneisikuteks seitsme aasta ja kuue lennuga 73 õpetajat. Teine, õpetajate järelkasvule suunatud programm “Jah, õpetajaks!” koondas õpetajaametist huvitatud magistrikraadiga inimesi. Programmi eesmärk oli julgustada ja toetada inimesi, kes soovivad teha karjääripöörde ja asuda õpetajaametisse. Kokku osales programmis aastate jooksul kolm lendu ja 44 inimest. Kolmas programm “Hariduse tulevikutegija” oli mõeldud kõikide erialade bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe üliõpilastele, kes ei ole õpetajakoolituse tudengid, kuid kes on valmis kaaluma õpetajaametit kui üht võimalikku karjäärivalikut. Programmiga pakuti tudengitele võimalust avastada õpetajaameti põnevamaid külgi. Kokku osales programmis nelja lennuga 41 inimest. 

Lisaks korraldati erinevatele sihtrühmadele suunatud inspiratsiooniseminare ning koostöös Töötukassa karjäärikeskusega ka kaks koolitust karjäärinõustajatele, et nad oskaksid paremini õpetajaametist huvitatud inimesi toetada ja suunata. Õpetajaameti olemuse avamiseks jõudis koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga ETV eetrisse saatesari “Mina, õpetaja”, mis portreteeris Eestis töötavaid õpetajaid ja pakkus sissevaadet elukutse esindajate argipäeva.  

Tunnustamaks koole, kus valitsevad mõnusad ja koostöised suhted erinevate poolte vahel, korraldati alates 2018. aastast aasta kooli konkurssi. See andis võimaluse tuua esile Eesti koolide positiivseid omadusi – õppimist toetavat õpikeskkonda, suurepäraseid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, avatud ja sooja suhtluskeskkonda ning kõike muud, mida koolipere ise oluliseks pidas. Siingi tehti koostööd Eesti Rahvusringhäälinguga ning suuri vaatajanumbreid kogusid igakevadised ETV hommikuprogrammi “Terevisiooni” saated, kus aasta kool pidulikult välja kuulutati.  

ESF programmi "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine" raames oleme tänaseks tõlkinud ja trükkinud seitse raamatut.

Haridusjuhid on igapäevaselt dilemmade ees: millises suunas organisatsiooni juhtida; mis on oluline ja kuidas öelda veendumusega, et kool on vajalikke teemasid päriselt edasi arendanud? Raamat on suurepärane sissejuhatus teadmuspõhisesse haridusjuhtimisse ja kooliarendusse.

Autorid käsitlevad ühes näidetega andmepõhist kooliarendust, võttes kogu protsessi algosadeks lahti.          

Nii saab lugeja selge ülevaade, kuidas kaardistada lähtetase ning seada organisatsioonile ambitsioonikaid eesmärke. Raamat ei ütle konkreetselt ette ideaalse kooli töötavat valemit, küll aga juhitakse lugeja läbi protsessist, kuidas viia kool sellise valemini - hoides meeles küsimus: kas me teame seda või me ainult arvame? Kui arvame end teadvat, siis kuidas seda andmetega kinnitada?

"See pole raketiteadus. Kooliarenduse käsiraamat" PDF fail

Raamatu kaanepilt "See pole raketiteadus. Kooliarenduse käsiraamat"

Kool on pidevas muutuste keerises. Üha enam liigume koolimudelite suunas, kus juhtimine on järjest horisontaalsem ning ülevalt alla käsuliinid jäävad minevikku. Tänapäevane koolijuhtimine tähendab mitte ainult juhtkonnaliikmete vaid ka kolleegide arendusse kaasamist.

Käesolev raamat sobib teenäitajaks nii kokkumänginud meeskondadele kui ka koolikollektiividele, kes alles alustavad jagatud juhtimise põhimõtetel kooliarendusega.

DeWitt käsitleb õpijuhtimismeeskondade loomist ning nende kooliarendusse sisulist kaasamist. Iga peatüki eel ja järel olevad küsimused võimaldavad reflekteerida kooli hetkeseisu ning planeerida ja ellu viia muutuse juhtimise tsüklit. Eesmärgiks ikka õppija efektiivsem areng.

Täname Tabasalu Gümnaasiumi õppejuht Jüri Käosaart toetava koostöö eest raamatu väljaandmisel!

Raamatute väljaandmist rahastati ESF programmi "Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja haridusasutusjuhid" tegevuse "Koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja koolijuhtide kompetentside arendamise toetamine" toel.

 "Juhtide kollektiivne tõhusus. Õpijuhtimise meeskondade tugevdamine." PDF fail

Raamatu kaanepilt, taust roheline ja üleval paremal nurgas on värvilised mängunupud. "Juhtide kollektiivne tõhusus".

Ühe maailma tuntuima haridusteadlase John Hattie raamat „Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime“ on tõlgitud eesti keelde. Tegemist on inglise keeles ilmuva „Visible Learning“ sarja kolmanda raamatuga, kus võetakse kokku tänapäeva teaduse kõige uuemad arusaamad õppimisest.

Raamatud jagati 2019. aasta alguses kõikidele Eesti üldharidus- ja kutsekoolidele ning lasteaedadele. Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume meiega ühendust võtta: [email protected].

Endine Haridus- ja Noorteameti analüütik Einar Rull raamatust:

Et normaalselt õpetajana töötada, ei piisa paraku ülikooliteadmistest pedagoogika vallas. Kuristik teadmiste ja praktika vahel on OECD hariduse ja oskuste direktoraadi esindaja Dirk van Damme sõnul ületamatu. Professionaaliks saamine võtab aega ning nõuab eksperimenteerimist. Õpetajate käsiraamatud lõpevad tihti Võgotskiga ja sellega, mis oli 40-50 aastat tagasi.

Õpetajad ei rakenda raamatutarkust, vaid lähtuvad kõigepealt oma praktikast, millele lisavad muud kõrvalt kuuldud informatsiooni, mida Aaro Toomela nimetab tabavalt muinasjutupõhiseks õpikäsituseks. Kui õpetajate teadmised on tänapäevased, usaldatakse neid rohkem. Seda eesmärki üritabki nimetatud raamat ühe vahendina täita. 

Loe lähemalt Einar Rulli artiklist: „Teadus sellest, kuidas me õpime

Michael Fullani inglise keeles ilmunud raamatus „The Principal: Three Keys to Maximizing Impact“  („Koolijuhi kolm võtmetegurit mõjusaks juhtimiseks") võetakse põhjalikult käsile sageli tsiteeritud mõte, et direktor on õpilaste õppeedukuse mõjutamises olulisuselt teisel kohal olev tegur (esimene on õpetaja). Tuleb välja, et direktori mõju ei seisne mikrotasandi juhtimises ega ka autonoomses ettevõtlikkuses. Isegi direktori uus roll otsese õppejuhina, mis on sel kümnendil esile kerkinud, läheb kiiresti moest (ja peakski seda tegema).

Autor näitab, et koolijuhi roll peaks igas ühiskondlikus koolisüsteemis muutuma. Ta esitab piisavalt tõendeid, mis viitavad, et seda on võimalik teha – koguni lühikese ajaga ja väga laial skaalal. Sõnumid on selged ning suunatud haridusvaldkonnas tegutsevatele edasipüüdlikele koolijuhatajatele ja kõigile neile, kes töötavad selle nimel, et muuta kool senisest jõulisemaks õppesüsteemiks.

Raamatud jagati kõikidele üldharidus- ja kutsekoolidele ning lasteaedadele. Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume võtta ühendust: [email protected].

2020. a teises pooles jõudis Dylan Williami inglise keeles ilmunud raamat "Leadership for teachers"  kõikide üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuste juhtideni.

Dylan William: Ülesanne, millega haridusjuhid täna silmitsi seisavad, on pelutav. Töömaailmas ja ühiskonnas laiemalt toimuvate muutuste tõttu vajavad noored selleks, et tagada endale korralikud väljavaated heaks eluks, paremat haridust kui eales varem. Paljud – ja võib-olla isegi enamik – neist tegureist, mis õpilaste õpitulemuslikkust mõjutavad, on sellised, mille üle koolide ja kooliringkondade juhtidel erilist mõju ei ole, näiteks vaesus, õpetajate ja õpilaste suhtarv jms. Ent nagu selles raamatus käsitletud teadusuuringutest nähtub, on kõige võimsam tegur – konkreetses koolis töötavate õpetajate kvaliteet – midagi sellist, mille suhtes koolijuhid saavad üht-teist ette võtta küll. Ja see ei tähenda sugugi seda, et olemasolevad õpetajad tuleks parematega asendada, vaid hoopis seda, et praegustel pedagoogidel aidatakse paremaks saada. 

Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume võtta ühendust: [email protected].

Indrek Lillemägi, Pelgulinna Riigigümnaasiumi juht, raamatust:

Lahendame haridustöötajatena esmapilgul võimatut väljakutset: parandame ja ehitame sõitvat rongi, samal ajal vaidleme, kas rööpad viivad õiges suunas, kuulame, kuidas igaühel on rongijuhile järjest suuremad ja tihti vastuolulised ootused. "Sügav õppimine" seletab haridusuuenduse paradoksi lahti ratsionaalselt, kuid kirgliku huviga muutuva maailma ja hariduse väljakutsete vastu.
 
"Sügav õppimine" on suurepärane sild teooria ja praktika vahel. See võiks olla haridususku eestlase püha tekst, võimalus argikogemuse üle reflekteerida, metsiku infovoo sees aeg maha võtta ja olulisele keskenduda. Autorid ei paku kiireid ja naiivseid lahendusi, vaid on kirja pannud tervikliku käsituse 21. sajandi alguse hariduskriisi olemusest ja võimalikest lahendusteedest. Ideed pole uued, kuid viis, kuidas on väljakutsed ja potentsiaalsed lahendused tervikuks seotud, teeb "Sügavast õppimisest" igale koolijuhile olulise tööriistakasti. See on tekst, mille juurde võiks tulla siis, kui usk muutuste võimalikkusesse hakkab kaduma või infomüra ning hariduspoliitilised vaidlused väsitavad.

2021. aasta alguses jõudis Michael Fullan'i, Joanne Quinn'i ja Joanne McEachen'i inglise keeles ilmunud raamat "Deep Learning Engage the World Change the World“  kõikide üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuste juhtideni. Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume võtta ühendust: [email protected]

Lae endale e-raamat alla:

Indrek Lillemägi, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi juht, raamatust:

"Ajal, mil iga juht seisab silmitsi kuhjuvate kriiside ja ohjeldamatu infovooga, kirjeldab "Meeskonna arengu juhtimise kunst" terviklikku määramatuse taltsutamise mudelit. Elena Aguilari arvates on juhi ja eriti haridusjuhi pealisülesandeks kujundada organisatsioonikultuuri ja sedakaudu ka meeskonna emotsionaalset intelligentsust ning kohanemisvõimet. Ta on osav jutuvestja ning põimib teooria mängeldes kokku isiklike lugude ja detailideni lihvitud juhtimise tööriistadega. Kuna autor püüab aidata lugejal mõista ka oma privileege, mõttemustreid ja pimetähne, võib teost pidada teadliku haridusjuhi empaatiaõpikuks."

2023. aasta alguses jõuab inglise keeles ilmunud raamat "The Art of Coaching Teams: Building Resilient Communities that Transform Schools" kõikide üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuste juhtideni. Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume võtta ühendust: [email protected]

Lae endale e-raamat alla:

Viimati uuendatud 30.01.2024