IT-haridus@2023

16. veebruar, neljapäev

10.30-11.00

Saabumine ja tervituskohv

11.00-13.00


























 

Konverentsi avamine
Tõnis Lukas,  Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister

Renno Veinthal, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler
Jaak Raie, Haridus- ja Noorteameti peadirektor
Erki Ani, Cleantech Estonia tegevjuht

Töömaailm jõuab haridusse ettevõtjate panusega

IT Akadeemia on koostöine haridusprogramm, mille väga oluliseks lüliks on sisend tööturu ootuste ja vajaduste kohta. Räägime, kuidas ettevõtted on panustanud nii sektori arengusse kui ka ühiskonna arengusse laiemalt ning mida teeb selleks IT-ettevõtjate liit koostöös haridusasutustega.
Ivo Lasn, Eesti infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige, IT Akadeemia juhtkomisjoni liige, Playtech Estonia OÜ direktor

Digipeegeldused – millisena paistab Eesti digiühiskond väljast vaatajale?

E-Eesti esitluskeskus on 14 aasta jooksul meie IKT-rakendamise edulugu, e-lahendusi, IKT sektorit ja koostöövõimalusi tutvustanud tuhandetele ettevõtjatele ja riigiteadlastele. Vaatame väliskülaliste abiga digiriigi sisse- millisena väljast vaatajale paistame, mida Eesti kohta uuritakse ja mida meil tulevikus pakkuda on.

Ave Lauringson, e-Eesti esitluskeskuse juht; ProgeTiigri esimene programmijuht

Koostöise programmi edu alused ja eeldused

Tutvustame värsket kvalitatiivanalüüsi, mis selgitab ITA toimemudelit, peamisi edutegureid ja arengukohti, mida saavad oma töös arvestada kõik formaalsed ja mitteformaalsed koostöised ühendused.

Anne-Mari Ernesaks, Pscience OÜ juht

Vaatame tulevikku – millised tegevused on ITK-hariduse ja -teaduse edendamiseks järgmisteks aastateks kavandatud

Margus Haidak, Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja

Tööturutrendid ja milliste oskuste vajaduse see kaasa toob? OSKA trendikaartide põhjal

- Tööturu arengusuundumused OSKA koostatud trendikaartide põhjal
- Millised suundumused kujundavad tuleviku tööturgu ja tööturul vajaminevaid oskusi?
- Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng oskuste vajadust? Millised on IT-oskused, mida on vaja pea kõigis ametites?
- Mida peaksid õppeasutused juba täna tegema, et nende õpilased omandaksid tulevikus vajaminevaid oskusi-teadmisi?
Yngve Rosenblad, Kutsekoda, OSKA peaanalüütik
Urve Mets, Kutsekoda, OSKA IKT valdkonna uuringujuht

13.00-14.00

Lõuna
 

14.00-15.00

Paralleelsessioonid

Digipädevuse arendamine ja digitehnoloogia rakendamine alates lasteaiast – miks ja kuidas?
ProgeTiigri programmi toel on järjest enam lasteaedu hakanud süsteemselt haridustehnoloogia rakendamisele lähenema läbi õppekava arenduse, seadmete hankimise ja õpitegevuste läbiviimise. Räägime sessioonis, miks on digipädevuse arendamisega oluline läbimõeldult alustada juba varakult ja milline on tehnoloogia roll selles. Praktikud jagavad kogemust haridusasutuses digitehnoloogia rakendamiseks sobiva keskkonna loomisest ja kolleegide kaasamisest, kus olulisel kohal on ka protsessiga kaasnevad muutused ning nende edukas elluviimine.
Linda Helene Sillat, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi nooremteadur
Margit Pelli, Rakvere Rohuaia lasteaia õppealajuhataja
Anneli Mõtsmees, Lohkva lasteaia õppejuht

Analüüside ja uuringute kasutamine õppe kvaliteedi tõstmiseks
Sessioonis räägitakse, miks üldse uuringuid teha ja tutvustatakse võimalusi, kuidas uuringute tulemusi rakendada õppekavade arendamisel, õppe kvaliteedi tõstmiseks ja koolikeskkonna parandamiseks. Eluliste näidete abil tutvustatakse, millised on erinevad tehnilised lahendused, et võimalikult palju tagasiside uurimist automatiseerida. Kuidas ja millal õppuritelt tagasisidet küsida, kuidas andmeid analüüsida ning mida saaks tulevikus veel paremini teha.

Ago Luberg, TalTechi informaatika programmijuht

Esitlus | Luberg

Anne-Mari Ernesaks, Psience OÜ juht 

Helen Vellau, Harno IT Akadeemia analüütik

Küberturvalisuse olukord maailmas ja olulisus IT-hariduses
Millised ohud, ründevektorid ja taktikad paistavad silma küberruumis nii Eestis kui maailmas; Kuidas kasutavad ründajad turvanõrkusi tarkvaras. Kuidas RIA saab kaasa aidata küberturvalisuse teadlikkuse tõstmisele IT-hariduses. CR14 pakub keskkonda küberõppuste virtuaalseks läbiviimiseks – räägime, kuidas seda tehakse ja miks sellist võimalust vaja on.

Lauri Tankler, RIA küberturvalisuse teenistuse teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna juhataja

Hannes Krause, CR14 teadus- ja arendusjuht

15.00-15.30

Kohvipaus

15.30-16.30

Paralleelsessioonid

Informaatika õpetamine üldhariduskoolis
Kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas on oluline, et igas koolis oleks õpilastel võimalik õppida informaatikat, mis toetab IT-alaseks või IT keerukamaid oskusi eeldavaks karjääriks vajalike otsuste tegemist. Milline on õpilaste motivatsioon õppida IT-d ja mis seda motivatsiooni mõjutab? Mis on informaatika õpetamises hästi ja mida saaks veel paremini teha? Milline võiks informaatika õpetamine üldhariduskoolis välja näha 10 aasta pärast?
Piret Luik, Marina Lepp, Riin Saadjärv ja Kristi Salum, Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut

Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut

Rasmus Kits, Eesti Informaatikaõpetajate Selts

Kuidas sisseastujate valikul arvestada nende huvi ja võimeid
IKT-erialadele sisseastujatest õige valiku tegemine on üks element, mis mõjutab õppija akadeemilist edukust ja võimet õpingud lõpetada. Tartu Rakenduslikus Kolledžis (VOCO) rakendati 2022.a sisseastumisprotsessis teadusliku lähenemisega kutsesobivusteste, et selgitada õpilaste võimeid ja motivatsiooni IT valdkonnas õppida. Tallinna Polütehnikum kasutab samuti sisseastumisteste, mis peegeldavad õpilaste oskuseid ja võimeid matemaatikas, füüsikas, loogikas. Sessioonis saabki teada, millistel alustel ja kuidas vastuvõttu läbi viiakse.
Toivo Pärnpuu, Tallinna Polütehnikumi IKT õppekavade juht
Signe Vedler, Tartu Rakendusliku Kolledži IKT valdkonna õppejuht

Infotehnoloogia ja keskkond – sõbrad või vaenlased?

IKT seadmete tootmisel, tarkvaraarenduses, andmete hoidmisel ja IKT kasutamisel suureneb ressursside vajadus järjest enam ning seetõttu on oluline vastava keskkonnamõju jälgimine ning vähendamine. Sessioonis arutame, miks andmeid nii palju tekib ja millal neist saab prügi, milline on digitaalse andmemahu hoidmise ja säilitamise „hind“, kuidas nii ettevõtted kui iga inimene saaks digiprügi tekkimist vältida ja mängime mõttega, kas meil on ühel hetkel vajalik IT arengut hakata piirama?

Erki Pogoretski, Telia analüütika osakonna juht

Kaidi-Kerli Kärner, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiühiskonna strateegia nõunik

17. veebruar, reede

10.00-10.55

Paralleelsessioonid

Kuidas kaasata rohkem tüdrukuid IKT-õpingutesse 
Järgmiste aastate vaates on jätkuvalt oluline tüdrukute suurem kaasamine IT haridusse. Sessioonis osalejad saavad kaasa mõelda, kuidas tüdrukuid IT hariduse juurde tuua. Alustame sessiooni statistiliste andmete tutvustamisega, mh millised võivad olla kaasamise sotsiaalsed aspektid ja kitsaskohad.
Helen Vellau, Harno IT Akadeemia analüütik

Riin Mäesalu, õpetaja, Pipedrive'i tiimijuht

Tööandjate kaasamine õppekavade arendusse ja teistesse õpitegevustesse
IT Akadeemia toimimise aluseks on tööandjate aktiivne roll hariduse kvaliteedi tõstmisel. Ettevõtete panus ja kaasamine haridusse on tänapäeval möödapääsamatu. ITAs on sellise koostöö toetamiseks loodud koostöömudel ülikoolide õppekavade arenduseks ning kutsehariduses mudelid laiemaks koostööks. Sessioonis tutvustatakse BCSi koostatud kutsehariduse ja ettevõtete koostöömudeleid, mis on abimaterjaliks koolide ettevõtluskoostöö eest vastutajatele. Samuti räägitakse, kuidas Tartu ülikooli arvutiteaduste instituudis on õppekavade arenduse mudelit rakendatud ning selle toel ettevõtted kaasatud.
Merje Vaide, BCSi konsultant

Heisi Kurig, TÜ arvutiteaduste instituudi juhataja

Ants Sild, IT Akadeemia juhtkomisjoni liige

Asjade interneti tulevikutehnoloogiad ja rakendused
Räägime sessioonis, mis on asjade internet (IoT) ja kuhu IoT valdkond areneb Eestis ja maailmas. Samuti millised on kaasuvad ohud, näiteks turvalisuse vallas. Toome näiteid, milliseid IoT lahendusi võiks igaüks juba täna igapäevaelus kasutada ja mis on ennustatav tulevikuks. 
Alar Kuusik, TalTechi infotehnoloogia teaduskonna T. J. Seebecki elektroonikainstituudi vanemteadur

Jürgen Soom, TalTechi arvutisüsteemide instituudi sardtehisintellekti labori doktorant-nooremteadur

Siim Vips, Bisly OÜ tegevjuht ja kaasasutaja, Modera asutaja ja pikaaegne juhatuse liige

11.05-11.45

Personaliseeritud õpe tehisintellekti abil
Õppe personaliseerimise läbi õpilaste potentsiaali avamine on üks haridusstrateegia Tark ja Tegus Eesti 2035 eesmärkidest. Adaptiivse õppe platvormid on tõestanud end kui efektiivset meetodit teadmiste õpetamises. Samal ajal on neil tehisintellektil põhinevatel platvormidel olulisi hariduslikke puudujääke, mille tõttu võivad nad laste potentsiaali avamist hoopis pärssida. Kuidas jõuda personaliseeritud õppeni, mis arvestaks hariduse eesmärke ja avaks iga õppija potentsiaali?
Kristjan-Julius Laak, Tartu Ülikooli arvutiteaduse õppekava doktorant, ITLi Ustus Aguri stipendiaat 2022

11.45-12.00

Kohvipaus

12.00-12.45



 

Kümme aastat edasi, milline on tehisintellekti mõju haridusele – Haridus@2032 paneeldiskussioon
Tehisintellekt kirjutab muusikat, joonistab... aastal 2023 sai kättesaadavaks tehisintellekti rakendus, mis võimaldab juba ka eesti keeles kirjutada arutlevaid loovtöid, rääkimata lihtsatest võimalustest leida küsimustele õigeid vastuseid. Kuidas IT-arengud mõjutavad seda, mida ja kuidas peaks õpetama ning mida ja kuidas hindama? Ja kas IT-ettevõtete tööjõu mured saavad lahendatud, sest tuleviku tarkvaraarendused teeb robot?
Birgy Lorenz, TalTechi IT-Didaktikakeskuse vanemteadur (IT Kolledž)

Meelis Kull, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi masinõppe kaasprofessor

Grete Paat, Tartu Ülikooli arvutitehnika eriala tudeng, Start-up ettevõtte Konnekt kaasasutaja

Taivo Pungas, insener ja andmeteadlane

12.45-13.15

Kuidas riikide digiedu tagada – kuhu peaks suunda võtma ja kuidas?
Siim vaatab laia ilma ja räägib seal paistvast: kuhu digiriigi areng maailmas liigub ning mis on Eesti väljavaated selle najal. 2022. aastal ilmus tal ka raamat "Digital Government Excellence: Lessons from Effective Digital Leaders", milles maailma kakskümmend silmapaistvat digiriigi juhti jagavad oma kogemusi riikliku digiarengu eestvedamisest. Selle põhjal kuulete ettekandest ka, millised on võtmetegurid edu saavutamiseks. 
Siim Sikkut on olnud Eesti digiarengu üks eestvedajatest viimasel kümnel aastal -  endine MKMi  digiarengu asekantsler ja IT Akadeemia juhtkomisjoni liige, praegu nõustab ta valitsusi  üle maailma digistrateegiate ja -reformide kavandamisel ja elluviimisel

13.15-13.30

Konverentsi kokkuvõtted ja lõpetamine

13.30-14.30

Lõuna