Kristjan Jaagu stipendiumid

Kristjan Jaagu riiklik stipendiumiprogramm pakub magistrantidele ja doktorantidele stipendiumeid välismaal õppimiseks või teadustöö tegemiseks. Programmi eesmärk on tugevdada Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse rahvusvahelisust ja lõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on 2003. aastal algatatud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning Sihtasutusega Archimedes, alates 2020. aastast on elluviijaks Haridus- ja Noorteamet. 2022. aasta programmi tingimused kinnitatud haridus- ja teadusministri 16.03.2022 käskkirjaga nr 1.1-2/22/91 ja pikendatud 2023. aastaks 02.03.2023 käskkirjaga nr 1.1-2/23/63. 2024. aasta tingimused kinnitatakse aasta alguses.

Võtame taotluseid vastu kahes kategoorias:

  • Kraadiõpe välismaal stipendiumit saavad taotleda kõik, kes alustavad või jätkavad magistri- või doktoriõppe tasemel õpinguid tunnustatud välisülikoolis ning on valmis pärast lõpetamist Eestis tööle asuma. Taotluste esitamise tähtaeg on üks kord aastas. 2024. aasta vooru tähtaeg ja tingimused avalikustatakse aasta alguses.

LOE kraadiõppe stipendiumist LÄHEMALT 

  • Välislähetuste stipendiumiga toetatakse kuni 30 päeva kestvaid õppe- ja teadustööga seotud välislähetusi. Stipendiumile saavad kandideerida Eesti kõrgkoolide bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe üliõpilased, magistrandid, doktorandid, noorteadlased ja õppejõud. Välislähetuse eesmärgiks võib olla erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases tegevuses osalemine. 2024. aasta voorude tähtajad ja tingimused avalikustatakse aasta alguses.

LOE välislähetuste stipendiumist LÄHEMALT 

Kuni 2023. aasta kevadeni anti välja ka Kristjan Jaagu vahetusõpingute stipendiumi, millega toetati kuni ühe õppeaasta pikkuseid vahetusõpinguid või praktikat. Vahetusõpinguid toetatakse jätkuvalt Erasmus+ stipendiumitega, mida on võimalik taotleda läbi oma kõrgkooli. Rohkem infot toetuste suuruse ning õpirände üksikasjade kohta jagab kõrgkooli Erasmus+ koordinaator. Erasmus+ üleilmse õpirände kohta ja Euroopa-sisese õpirände kohta leiab rohkem infot Erasmus+ kodulehelt. 

Dokumendid ja viited

Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi tekst
Kristjan Jaagu stipendiumimäärad
Kristjan Jaagu programmi juhtimine ja nõukogu

Loe stipendiaatide kogemuslugusid Harno blogist

Kristjan Jaagu stipendiaatide lood Harno blogis.

Elektrooniline taotlussüsteem

Stipendiumi taotlemine toimub elektroonilises taotlussüsteemis. Taotluse esitamise võimalus avaneb taotlussüsteemis üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega.

taotlussüsteemi

Taotlusvoorude tulemused

Taotlusvoorude tulemused leiate siit.

Stipendium kraadiõppeks välismaal

Stipendiumiga toetame magistri- ja doktoriõppe tasemel kraadiõpinguid tunnustatud väliskõrgkoolide juures. Stipendium määratakse kogu õppeperioodiks (alates stipendiumi määramise semestrist nominaalaja lõpuni).

Stipendiumi saavad taotleda õppurid, kes alustavad või jätkavad magistri- või doktoriõppe tasemel õpinguid tunnustatud välisülikooli juures ning on valmis pärast lõpetamist asuma tööle vastavalt magistri- või doktorikraadi nõudval ametikohal Eestis. Välismaal võib õppida nii täis- kui osaajaga õppes.

Õpinguteks magistriõppes saab stipendiumi taotleda valdkondades, mille spetsialistide järele on oodata Eesti tööjõuturul suurenenud nõudlust ning mida Eestis õppida ei saa või mille õpetamise ja teadustöö tase on väliskõrgkoolis silmapaistval tasemel.

Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumi 2024. aasta taotlusvooru tähtaeg ja tingimused avalikustatakse aasta alguses.

Teadlased

Lisainfo:

Marilyn Fridolin
Stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist
+372 6999 397
m[email protected]

Kraadiõppe stipendiumi juhend 2023
Kraadiõppe stipendiumi juhend 2022
Kraadiõppe stipendiumi juhend 2021

Kraadiõppe stipendiumi taotlemine

Stipendiumi võib taotleda Eesti kodanik või siin pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõigusega viibiv isik. Taotleja peab taotluse esitamise hetkel olema välisülikooli magistri- või doktoriõppesse vastu võetud. Kui vastuvõtu protsess veel kestab, võib esitada välisülikooli kinnituse selle kohta, et vastuvõtuks vajalikud dokumendid on esitatud.

Taotleja peab oskama eesti keelt suhtlustasemel (vähemalt B1 keeleoskustase). 

Õpinguteks magistriõppes saab stipendiumi taotleda valdkondades, mille spetsialistide järele on oodata Eesti tööjõuturul suurenenud nõudlust ning mida Eestis õppida ei saa või mille õpetamise ja teadustöö tase on väliskõrgkoolis silmapaistval tasemel.

Taotleja peab tähtajaks esitama järgmised dokumendid:

  • Digiallkirjastatud taotlusvorm (sh motivatsioonikiri);
  • Õpingute ja uurimistöö esialgne plaan. Magistriõppe puhul tuleb lisada ka läbitavate ainekursuste nimekiri;
  • Ülevaade viimasest uurimistööst – bakalaureuse- või magistritöö või artikkel, bakalaureusetöö puudumisel ülevaade õpingute jooksul koostatud uurimistööst;
  • Kinnitus välisülikooli vastuvõtmise või seal õppimise kohta. Kui vastuvõtu protsess veel kestab, võib esitada välisülikooli kinnituse selle kohta, et vastuvõtuks vajalikud dokumendid on esitatud;
  • Allkirjastatud soovituskiri eelmise kraaditöö juhendajalt või mõjuval põhjusel muult oluliselt õppejõult (nt üliõpilastel, kes on õpinguid väliskõrgkoolis juba alustanud, võib soovitajaks olla ka praegune juhendaja);
  • Tööandja või erialaliidu põhjendustega kinnitus selle kohta, et vajatakse vastava kvalifikatsiooniga töötajat. Magistriõppe taotluse puhul tuua kinnituskirjas välja ka vastava erialaspetsialistide nõudluse prognoos. Tööandjaks võib olla Eesti kõrgkool (struktuuriüksuse juhi kinnitus), avaliku sektori asutus (asekantsleri tasemele vastav kinnitus) või Eestis tegutsev ettevõte (Eesti tegevjuhi kinnitus);
  • Õppekulude suurust tõendavad dokumendid;
  • Doktorandid peavad esitama ka Eestipoolse kaasjuhendaja allkirjastatud nõusoleku juhendamiseks. Põhjendatud juhul saab stipendiumi taotleda ilma kaasjuhendajata;
  • Eesti kodakondsust või pikaajalise elaniku elamisluba tõendav dokument (passi või ID-kaardi koopia) või eesti keele oskust vähemalt B1 tasemel tõendav dokument (kõrgkoolis või eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba omava koolitaja juures läbitud keelekursuse tunnistus, õppetulemuste väljavõte või tasemeeksami tunnistus).

NB! Taotlusvorm ja lisad peavad olema vormistatud eesti, erandjuhul inglise keeles. Välisjuhendajate kirjutatud soovituskirjad ja kinnituskirjad välisülikoolidest võivad olla inglise keeles.

Allkirjastatud dokumendid võivad olla kas digitaalselt allkirjastatud või paberil allkirjastatud ning skannitud. Posti teel paberkandjal allkirjastatud dokumentide originaale saatma ei pea, kuid Haridus- ja Noorteametil on õigus vajadusel kontrollida esitatud dokumentide vastavust originaalidele. 

Kõik taotlusdokumendid tuleb saata ühe e-kirjaga [email protected] hiljemalt 6. aprillil kell 23.59 Eesti aja järgi. Pärast tähtaega esitatud taotlusi arvesse ei võeta.

Taotlemisega seotud küsimuste korral võtke ühendust stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialisti Marilyn Fridoliniga: +372 699 9397; [email protected]. NB! Taotluse esitamise e-mailile palume päringuid ja küsimusi mitte saata.

Taotluste kohta anname esmast tagasisidet 5 tööpäeva jooksul alates taotlustähtajast.

Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumiga kaasneb Eestis tööleasumise kohustus. 

Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiaadid peavad kolme aasta jooksul alates kraadi saamisest kandideerima oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale Eestis. Alates 2022. aastast kohustub magistriõppeks stipendiumi saanud üliõpilane pärast lõpetamist töötama erialale ja kvalifikatsioonile vastaval ametikohal kaks aastat, doktoriõppe üliõpilane aga kolm aastat. Varasemate aastate stipendiaatidele kehtib ühtne 3-aastane töötamiskohustus. Töötamiskohustuse täitmist arvestatakse alates lõpudiplomi väljastamise kuupäevast.

Stipendiaatidelt eeldatakse täiskoormusega töötamist. Väiksema töökoormuse korral otsustab selle sobivuse ning tingimused, sh võimaliku proportsionaalselt pikema töötamisaja Kristjan Jaagu nõukogu.

Eestis tööleasumise tähtaega on võimalik pikendada juhul, kui stipendiaat läbib välismaal ka doktorantuuri või järeldoktorantuuri. Järeldoktorantuuri läbimisega seoses saab töötamiskohustuse täitmist edasi lükata maksimaalselt kolm aastat.

Kui stipendiaat ei täida Eestis töötamise kohustust või ei täida kinnitatud tegevuskava alusel töötamiskohustust Eesti hüvanguks välismaal, kohustub ta kogu saadud stipendiumi tagastama. Tagasimaksegraafiku kinnitab amet.

Milliseid tõendusdokumente erinevatel juhtudel esitada:

  • Kui stipendiaat on Eestis tööle asunud, siis tuleb 90 päeva jooksul esitada Haridus- ja Noorteametile tööandja allkirjaga ametlik kinnitus, kus on välja toodud töötamise periood, ametinimetus, töö sisu kirjeldus ja koormus või töölepingu koopia koos ametijuhendiga (vajadusel konfidentsiaalsed osad kaetud).
  • Kui stipendiaat vahetab kolme aasta jooksul töökohta, tuleb tal 30 päeva jooksul pärast töösuhte muutumist saata Haridus- ja Noorteametile samaväärne kinnitus uue töökoha kohta.
  • Juhul kui stipendiaat küll kandideerib, kuid ei osutu oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale valituks, võib esialgse kohustuse asendada lihtsalt Eestis töötamise kohustusega. Sel juhul peab stipendiaat tõendama vähemalt üht oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale kandideerimist või vastavate konkursside mittetoimumist. NB! Kandideerimise ebaõnnestumine ei vabasta töötamiskohustuse täitmisest, vaid on aluseks nõukogule avalduse esitamiseks töötamaks erialavälisel ametikohal Eestis.
  • Kohustusliku töötamise perioodi täitumisel tuleb stipendiaadil esitada tööandja tõend töötatud aja kohta. Sellega loetakse stipendiumileping täidetuks.

Alternatiivne tegevusplaan Eesti hüvanguks

Alates 2016. aastast on stipendiaadil erandkorras võimalik Eestis töötamise kohustus asendada alternatiivse tegevusega, millest tõuseb Eesti jaoks samaväärne kasu. Selle jaoks peab stipendiaat esitama vastava taotluse koos tegevuskavaga.

Tegevuskavas tuleb kirjeldada, millist tööd millise aja jooksul kavatsetakse Eesti heaks teha ja kuidas on planeeritav töö Eesti hüvanguks mahult võrdne vastavalt kahe- või kolmeaastase fikseeritud ametikohal töötamisega. Tegevuskava võib olenevalt välja toodud tegevuste iseloomust täita nii Eestis kui välismaal.

Lisaks tuleb esitada vähemalt ühe Eestis tegutseva spetsialisti kaaskiri, kus kinnitatakse selliste tegevuste vajalikkust Eestile ja töö mahu võrreldavust tavapärase töötamiskohustuse mahuga.

Taotluses toodud  tegevuste sobivust, sh ka kinnituse andnud spetsialisti pädevust valdkonnas hindab Kristjan Jaagu nõukogu, kellel on õigus tegevuskava kohta teha ettepanekuid või see tagasi lükata. Üldjuhul tuleb stipendiaadil oma soovi nõukogu ees kaitsta.
Tegevuskava alusel töötaval  stipendiaadil tuleb kord aastas, 1. veebruariks,  esitada aruanne tegevuskava täitmise kohta. Haridus- ja Noorteametil on õigus küsida tegevuste täitmise kohta tõendusmaterjali. Juhul, kui selgub, et stipendiaadil ei ole võimalik tegevuskava täies ulatuses täita, on stipendiaadil õigus see asendada Eestis töötamise kohustusega. Sellisel juhul lepime stipendiaadiga kokku, kui kaua ta peab veel Eestis töötama. Tegevuskava täies mahus täitmise korral loetakse stipendiumileping täidetuks.

Konkursi tingimustele vastavaid taotlusi hindavad valdkondlikud eksperdid. Iga doktoriõppe taotlust hindab kolm eksperti. Iga magistriõppe taotlust hindab vähemalt kaks eksperti. Magistriõppe eriala õppimise võimalikkust Eestis hindab Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA).

Doktoriõpinguteks esitatud taotluste juures hinnatakse:

  • Viimase teadustöö taset (lisatud ülevaate alusel);
  • Doktoritöö teema asjakohasust ja uurimistöö kava läbimõeldust;
  • Valitud eriala vajalikkust Eestile (sh tööandja kinnituse alusel);
  • Valitud väliskõrgkooli õppe- ja teadustöö taset;
  • Õpingute maksumuse põhjendatust;
  • Motivatsioonikirja läbimõeldust ja veenvust;
  • Töötamiskohustuse täitmisega seotud plaanide vastavust stipendiumi eesmärkidele;
  • Soovituskirja asjakohasust ja veenvust.

Magistriõpinguteks esitatud taotluste juures hinnatakse:

  • Eriala õppimise võimalust Eestis (hindab EKKA 10-punkti skaalal);
  • Bakalaureusetöö/varasema uurimistöö taset (lisatud ülevaate alusel);
  • Valitud eriala vajalikkust Eestile ja nõudlust tööjõuturul (sh tööandja kinnituse alusel; hinnatakse 10-punkti skaalal);
  • Valitud väliskõrgkooli õppe- ja teadustöö taset (hinnatakse 10-punkti skaalal);
  • Õpingute maksumuse põhjendatust;
  • Motivatsioonikirja läbimõeldust ja veenvust;
  • Töötamiskohustusega täitmisega seotud plaanide vastavust stipendiumi eesmärkidele;
  • Soovituskirja asjakohasust ja veenvust.

Kuna magistriõppes saab stipendiumi taotleda valdkondades, mille spetsialistide järele on oodata Eesti tööjõuturul suurenenud nõudlust ning mida Eestis õppida ei saa või mille õpetamise ja teadustöö tase on väliskõrgkoolis silmapaistval tasemel, hinnatakse magistriõppe taotluste puhul vastavaid aspekte teistest kõrgemalt. Ülejäänud aspekte hinnatakse 5-punkti skaalal, neid kolme aga 10-punkti skaalal. Doktoriõppe taotluste puhul hinnatakse kõiki aspekte 5-punkti skaalal.

Eksperthinnangute alusel moodustatud pingeridade baasil koostatakse intervjuule kutsutute ja mittekutsutute nimekiri. Intervjuu viib läbi nõukogu moodustatud intervjuukomisjon, kes kaasab koosseisu tööandjate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

Intervjuude käigus hinnatakse taotleja ja tema õpinguplaanide vastavust stipendiumi tingimustele ja eesmärkidele, vajadusel õppemaksu hüvitamise ja osalise koormusega õpingute põhjendatust tuginedes taotlusdokumentidele, eksperthinnangutele, riiklikele strateegiatele ja intervjuu käigus teatavaks saanud informatsioonile.

Intervjuukomisjon teeb nõukogule ettepaneku stipendiumite määramiseks. Nõukogu teeb stipendiumite määramise ja mittemääramise ettepaneku Haridus- ja Noorteametile, kelle otsusega kinnitatakse stipendiaadid.

Hindamisprotseduur võtab aega ligikaudu kaks kuud tähtajana väljakuulutatud kuupäevast. Konkursi tulemused avaldame siin kodulehel ning taotlejaid teavitatakse ka isiklikult.

Stipendium koosneb elamiskulu osast ja sõidukulu osast, vajadusel ka õppekulude hüvitisest, lapsetoetusest, laste sõidukulu hüvitisest, ravikindlustuse hüvitisest ja välislähetuse stipendiumist.

Kristjan Jaagu stipendiumi suuruse arvutamisel kasutatakse ühikuhindu, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

Stipendiumi makstakse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui 48 kuu ulatuses doktoriõppes ja 24 kuu ulatuses magistriõppes. Kui stipendiaat on stipendiumi määramise ajal juba õpinguid alustanud, rahastatakse ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

Täis- ja osaajaga õppivatel stipendiaatidel kasutatakse stipendiumi summa arvestamisel erinevaid metoodikaid.

Elamiskulu osa

  • Stipendiumi elamiskulu osa (ehk fikseeritud summa iga päeva kohta) makstakse õppeasutuse asukohariigi määra järgi.
  • Kui stipendiaat viibib aktiivse õppetöö perioodil Eestis, maksame selle perioodi eest stipendiumi Eesti ülikoolides õppivate üliõpilastega samas määras (doktorandile 660 eurot kuus ehk 22 eurot päevas ja magistrandile 350 eurot kuus ehk 11,67 eurot päevas). 
  • Täiskoormusel ja nominaalajaga lõpetamise graafikus õppiva doktorandi stipendiumi elamiskulu osa tõuseb alates kolmandast stipendiumiaastast 20% võrra.

Näide.

Stipendiaat alustab õpinguid Suurbritannias. Fikseeritud ühikuhindade järgi saab Suurbritannias õppiv stipendiaat 47,5 eurot päevas, seega aastas 47,5 x 365 = 17 337,50 eurot elamiskulude katteks.

Stipendiaat alustab õpinguid Ameerika Ühendriikides. Fikseeritud ühikuhinna järgi saab Ameerika Ühendriikides õppiv stipendiaat 33,5 eurot päevas, seega aastas 33,5 x 365 = 12 227,50 eurot elamiskulude katteks.

Stipendiaat alustab doktoriõpinguid Austraalia ülikoolis, kuid õpib distantsilt Eestis. Eestis oldud ajal saab stipendiaat toetust Eesti doktoranditoetuse määra alusel 660 eurot kuus, seega aastas 660 x 12 = 7920 eurot.

Sõidukulu osa

  • Stipendiumi sõidukulu osa (fikseeritud summa edasi-tagasi reisi kohta) on võimalik taotleda üldjuhul ainult reisideks Eesti ja õppekoha vahel. Põhjendatud juhul ja kokkuleppel ametiga võib reis toimuda õppekoha ja muu sihtkoha vahel.  
  • Täiskoormusega õppivale stipendiaadile makstakse õppeaastas sõidutoetust kaheks reisiks Eesti ja õppekoha vahel. Sõidutoetus on mõeldud kõikide reisimisega seotud kulude katteks (sh transport lennujaama ja lennujaamast sihtkohta). Eraldi viisakulusid ei hüvitata. Sõidutoetuse arvutamisel eeldatakse, et reis algab ja lõppeb samas linnas. Ainult ühel suunal reisimiseks sõidutoetust ei maksta.
  • Stipendiumi sõidukulu osa suurus sõltub lähte- ja sihtkoha vahelisest distantsist. Distantsi arvestamisel kasutatakse Euroopa Komisjoni veebipõhist kalkulaatorit.
  • Sõidukulud kaetakse vastavalt alltoodud määradele:

Distants linnast linna (üks suund) – stipendiumi sõidukulu osa edasi-tagasi reisi kohta:

  • 1-99 km – vastavalt kuludokumentidele
  • 100–499 km – 180 eurot
  • 500–1999 km – 275 eurot 
  • 2000–2999 km – 360 eurot
  • 3000–3999 km – 530 eurot
  • 4000–7999 km – 820 eurot
  • 8000 ja enam km – 1100 eurot

Õppekulude hüvitamine

  • Õppekulude hüvitist (õppemaks või uurimistöö läbiviimiseks vajalikud vältimatud kulud, mida on võimalik ette näha) saab taotleda vaid siis, kui välisülikoolis ei ole võimalik tasuta õppida.
  • Taotletava õppekulude hüvitise suurus märgitakse taotlusvormis. Kui uurimistöö läbiviimiseks vajalikud vältimatud kulud selguvad õpingute käigus, saab stipendiaat õpingute kestel kulude hüvitamiseks esitada vastava taotluse.
  • Kulude hüvitamise (sh osalise hüvitamise või mittehüvitamise) ning hüvitatava kulu suuruse otsustab Kristjan Jaagu nõukogu. Nõukogul on õigus jätta õppekulude hüvitamise taotlus rahuldamata.
  • Õppekulu katmise ülempiiriks on üldjuhul 10 000 eurot õppeaastas. Õppekulu hüvitis võib suureneda kuni 10% õppeaastas.

Ravikindlustuse kulude hüvitamine

  • Vajaduspõhine ravikindlustuse kulude hüvitis on stipendiaatidele, kes õpivad täis- või osakoormusega riigis, kus õppimine ei taga õpingute ajaks automaatset ravikindlustust ning kuhu Eesti Haigekassa kindlustus ei laiene. Hüvitist saab taotleda samade ravikindlustuskulude katmiseks, mida katab Eesti Haigekassa kindlustus Eestis õppivatele stipendiaatidele. 
  • Ravikindlustusele lisanduvaid kindlustusi (sh reisikindlustus, hambaravikindlustus vms) ei hüvitata. Ravikindlustust ei hüvitata, kui stipendiaat õpib Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuses, tal on ligipääs arstiabile Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ning ta on ennast Haigekassas nõuetekohaselt registreerinud kui välisriigis õppiv üliõpilane (Euroopa Liidu ravikindlustus ei ole tagatud automaatselt, vaid seda tuleb stipendiaadil Haigekassast taotleda).
  • Stipendiaat saab taotleda ka oma alaealise lapse ravikindlustuse kulude hüvitamist juhul, kui laps elab koos vanemaga välismaal ja välisriik ei kata lapse ravikindlustust. Hüvitisele kehtivad samad reeglid, mis stipendiaatide endi ravikindlustuse puhul.
  • Hüvitise taotlemiseks tuleb esitada dokument, mis tõendab välisriigis õpingute ajal ravikindlustuse puudumist. Kulu hüvitatakse arve, kindlustuspoliisi ja arve tasumist tõendava dokumendi alusel.

Lapsetoetus

  • Lapsetoetus (200 eurot lapse kohta kuus), makstakse alaealisi lapsi kasvatavale stipendiaadile õppe nominaalaja kestel.
  • Toetuse taotlemiseks tuleb lapse sünnitunnistuse koopia esitada enne stipendiumilepingu sõlmimist. Õpingute ajal sündinud lapse sünnitunnistuse koopia tuleb saata Haridus- ja Noorteametile esimesel võimalusel. Lapsetoetust ei maksta tagasiulatuvalt, vaid alates sünnitunnistuse esitamise kuupäevale järgnevast kuust.
  • Lapsetoetust makstakse täiskoormusega õppivale stipendiaadile 12 kuul aastas olenemata sellest, kas laps viibib välismaal või Eestis. Osakoormusel õppivale stipendiaadile makstakse lapsetoetust vaid stipendiaadi välismaal viibimise perioodil.
  • Stipendiaadiga kaasas olevate alaealiste laste sõidukulu hüvitame kuni kahe edasi-tagasi reisi eest aastas lapse kohta. Laste reisi toimumist tuleb tõendada. Laste reiside kulu hüvitame stipendiumi sõidukulu osa määras, suurendades lastega reisiva stipendiaadi stipendiumi laste sõidukulu võrra. NB! Hüvitise taotlemiseks on vajalik eelnev kokkulepe Haridus- ja Noorteametiga!

Välislähetuse stipendium

  • Ühel korral õpingute nominaalaja jooksul saab stipendiaat kasutada erialasel konverentsil, koolitusel, seminaril vm osalemiseks välislähetuste stipendiumi maksimaalses summas 2000 eurot.
  • Stipendiumi suurus arvutatakse päevaraha määra, sõidukulu ja majutuskulu ühikuhindade alusel. Üritusel osalemise tasu kaetakse kulupõhiselt varase registreerimistasu ulatuses.  
  • Stipendiumi majutuskulude osa suuruse arvestuse aluseks on ürituse ametlik kestvus ja põhjendatud juhul üks päev enne ja pärast üritust. Lähetuse päevade arv ei ole võrdne ööde arvuga (nt kuuepäevase lähetuse puhul on viis ööd, 14 päevase lähetuse puhul 13 ööd jne) ning iga välismaal veedetud öö eest makstakse stipendiumi järgmiselt:
    • 3-6 päevase lähetuse (2-5 ööd) puhul 80 eurot öö eest
    • 7-14 päevase lähetuse (6-13 ööd) puhul 60 eurot öö eest
    • 15-30 päevase lähetuse (14-29 ööd) puhul 35 eurot öö eest.
  • Stipendiumi päevaraha osa makstakse 32 eurot välislähetuse päeva kohta. Päevi loetakse ürituse ametliku toimumise aja järgi või individuaalses tööplaanis toodud ajakava järgi, millele võib põhjendatud juhul lisanduda üks päev enne ja üks päev pärast. 

Välislähetuse tipendiumi saamiseks tuleb esitada:

- Kulude hüvitamise avaldus, kus on vastavalt kehtivatele ühikuhindadele välja toodud taotletava stipendiumi suurus;
- Juhendaja kinnituskiri üritusel osalemise vajalikkuse kohta;
- Ürituse toimumist tõendav päevakava või muu dokument (väljatrükk konverentsi veebilehest vms);
- Osavõtutasu arve ja tasumist tõendav dokument (panga maksekinnitus);
- Korraldaja poolt väljastatud kinnituskiri üritusel osalemise kohta (esitatakse pärast lähetust)

Näide.

Londonis õppiv stipendiaat soovib minna New Yorki konverentsile, mis kestab 3.-6. maini. Konverentsi osavõtutasu on 250 USD, mis osavõtutasu maksmise kuupäeva kursi järgi on 228.10 eurot.

  • Londoni ja New Yorki vaheline distants on 5521.57 km, seega reisikulu hüvitatakse ühikuhindade alusel 820 euro ulatuses.
  • Kuna reis on pikk, reisib stipendiaat päev enne ja päev pärast konverentsi, nii et lähetuse kuupäevadeks on 2.-7. mai, seega kokku 6 päeva (5 ööd).
  • Majutustoetust makstakse ühikuhindade alusel 5 öö eest 80 eurot öö kohta, seega kokku 400 eurot.
  • Päevaraha makstakse 32 eurot päevas 6 päeva eest, seega kokku 192 eurot.
  • Konverentsitasu makstakse maksekorralduse alusel 228.10 eurot.

Kogu välislähetuseks makstav summa on selle näite põhjal 1640,10 eurot.

Tagasipöördumiseks vajalike tegevuste toetamine

Juhul kui stipendiaat soovib Eestisse tagasipöördumiseks vajalike tegevuste tarbeks toetust, tuleb tal 3 aasta jooksul pärast väliskõrgkooli lõpetamist esitada Haridus- ja Noorteametile vastav taotlus koos lisadega.

  • Taotluses tuleb välja tuua, milliseid tegevusi, millise summa ulatuses ja millise aja jooksul kavatsetakse Eestisse tagasipöördumiseks teha. Tööjõukulusid ei kaeta. Sõidukulud hüvitatakse stipendiumi sõidukulu osa ühikuhinna alusel. Muude kulude osas tuleb esitada hinnapakkumised või muud tõendusdokumendid.
  • Taotluses toodud tegevuste sobivust hindab Kristjan Jaagu nõukogu, kellel on õigus teha ettepanek ametile taotluse rahuldamiseks täies või osalises mahus või jätta taotlus rahuldamata.
  • Kui taotlus rahuldatakse, fikseerime stipendiaadiga sõlmitavas stipendiumilepingu lisas tegevused ja nende ajakava.
  • Stipendiaadil tuleb 1 kuu jooksul pärast stipendiumilepingu lisas kokkulepitud tegevuste lõppemist esitada aruanne tegevuskava täitmise kohta.

Teiste stipendiumite samaaegne kasutamine

Stipendiaadil on õigus saada samal ajal teisi stipendiume, kui nende kasutamine ei ole vastuolus juhendi nõuetega ja saadav toetus ei tule Eesti riigieelarve (sh Euroopa Liidu struktuuritoetuste) vahenditest. Erandkorras on stipendiaatidel lubatud stipendiumiga samaaegselt kasutada Kristjan Jaagu välislähetuse stipendiumi. Juhul, kui täiendav stipendium ületab 50% kraadiõppe stipendiumi mahust, vähendatakse Kristjan Jaagu stipendiumi raames makstavat elamistoetust 300 euro võrra kuus teisi tingimusi ja nõudeid muutmata.

NB! Stipendiaadil on kohustus ametit täiendavatest stipendiumitest teavitada ja ametil on õigus stipendiumi summat vajadusel vähendada ka õpingute ajal, kui selgub täiendava stipendiumi olemasolu.

Osakoormusega õppiva tudengi stipendiumi arvestamine

Stipendiumi maksame väliskõrgkoolis kehtestatud nominaalkestuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 72 kuu ulatuses doktoriõppes ja 36 kuu ulatuses magistriõppes. Kui stipendiaat on stipendiumi määramise ajal juba õpinguid alustanud, rahastame ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

Välismaal viibimise perioodil arvestatakse stipendiumisumma täiskoormusega stipendiaatidega samadel alustel. Eestis elamise perioodil makstava stipendiumi suurus oleneb õpingute kestusest ja see arvestatakse stipendiumi eraldamise otsuse tegemise hetkel proportsioonis  maksimaalse võimaliku perioodiga antud õppeastmel. Täiskoormusega õppeperioodi eest makstava stipendiumi kogusumma jagatakse osakoormusega õppe maksimaalsesse perioodi jäävate kuude arvuga. 

Eestis elamise perioodil on osakoormusega tudengi stipendium väiksem kui täiskoormusega Eesti ülikoolis õppival tudengil. Kui Eesti ülikoolis õppivatele doktorantidele kehtestatud doktoranditoetuse suurus muutub, korrigeeritakse vastavalt stipendiumi suurust.

Osakoormusega stipendiaat võib saada maksimaalselt neli stipendiumi sõidukulu osa ühe õppeaasta kohta. Taotluses tuleb näidata, mitu edasi-tagasi reisi aastas vajatakse ja mille põhjal seda eeldatakse.

Osakoormusega stipendiaat saab taotleda täiendavat lapsetoetust ning laste sõidukulu ja ravikindlustuse hüvitist ainult välismaal õppimise perioodil.

Hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks tuleb taotlejal esitada vastuvõtva ülikooli poolt väljastatud vastuvõtmist kinnitav tõend.

Stipendiumi saajatega sõlmime lepingu üldjuhul kuus nädalat enne õpingute algust. Lepingus sätestatakse stipendiumi kasutamise tingimused. Seejärel sõlmime lepingu lisa, milles sätestatakse vastava õppeaasta stipendiumi suurus.

Iga-aastane stipendium makstakse välja kahe osamaksena:

  • Esimene osamakse, mis sisaldab 50% õppeaasta stipendiumist, kantakse üle hiljemalt üks kuu enne sügissemestri õpingute algust, välja arvatud juhul, kui selleks ajaks ei ole stipendiumileping ja selle lisa sõlmitud;
  • Teine osamakse kantakse üle üldjuhul veebruaris, pärast vahearuande esitamist ja Haridus- ja Noorteameti poolt kinnitamist.

Teeme järgneva osamakse vaid juhul, kui stipendiaadi kohustused on täidetud ja edasijõudmine õpingutes on tõendatud.

Iga õppeaasta keskel, hiljemalt 1. veebruariks, tuleb stipendiaadil esitada ametile vahearuanne, mis on teise osamakse ülekandmise aluseks.

Vahearuanne tuleb Haridus- ja Noorteameti kontaktisikule saata e-posti teel.

2020. aastal või hiljem alustanud stipendiaatidel tuleb vahearuandena esitada kinnituskiri välisülikoolis õppimise jätkamise kohta. 2019. aastal või varem alustanud stipendiaatidel tuleb lisaks esitada juhendaja kinnitusega vabas vormis lühikokkuvõte senisest tegevusest väliskõrgkoolis.

Iga õppeaasta lõpuks, hiljemalt 1. oktoobriks tuleb stipendiaadil esitada ametile õppeaasta lõpparuanne, mis on järgmise õppeaasta lepingu lisa aluseks. Lõpparuanne tuleb esitada ka stipendiaatidel, kelle stipendiumi- või õpinguteperiood lõpeb.

Lõpparuanne koos dokumentidega esitada Haridus- ja Noorteameti kontaktisikule.

Lõpparuanne sisaldab:

  • Aruandevormi;
  • Välisülikooli juhendaja kinnitusega ülevaadet õppeaasta jooksul tehtud tööst või väljavõtet õppetulemustest (magistriõppes);
  • Kinnituskirja väliskõrgkoolis õppimise kohta aruandeaastal.

Osakoormusega õppivad stipendiaadid peavad koos aruannetega esitama sõidu toimumise kuupäevi tõendavate dokumentide skaneeritud koopiad (lennukipileti pardakaardid, rongi , bussi- või laevapiletid), mis tõendavad välisriigis viibimise perioodi.

Stipendiaadid, kelle stipendiumilepingut on pikendatud üle õpingute nominaalaja, on pikendusajal kohustatud esitama aruanded oma õpingute edenemise kohta samadel alustel üks kord aastas.

Stipendiumi saajal on õigus:

  • Taotleda akadeemilist puhkust (stipendiaadile rakenduvad stipendiaadi kodukõrgkoolis kehtivad akadeemilise puhkuse tingimused).
  • Taotleda lõputöö kaitsmise tähtaja pikendamist (doktorantidel maksimaalselt kaks aastat ja magistrantidel maksimaalselt üks aasta ilma määratud stipendiumi pikendamiseta). Taotlus koos põhjenduse ja planeeritava lõpetamise ajakavaga tuleb esitada koostöös juhendajaga.
  • Taotleda Eestis tööleasumise tähtaja pikendamist juhul, kui stipendiaat soovib välismaal läbida ka doktorantuuri või järeldoktorantuuri. Järeldoktorantuuri võrra saab tööleasumise aega pikendada maksimaalselt kolme aasta võrra.

Stipendiumi saaja peab:

  • Alustama või jätkama õpinguid taotluses toodud välisülikooli juures.
  • Viibima õpingute ajal välisülikooli juures. Kui õpingute eripärast tulenevalt on vajalik piiratud ulatuses tööde teostamine Eestis või mõnes muus riigis, tuleb see eelnevalt Haridus- ja Noorteametiga kooskõlastada. Samuti peab stipendiaat ametiga kooskõlastama aktiivse õpinguperioodi ajal väliskõrgkooli asukohamaast erinevas riigis viibimised (v.a pühad ja vaheajad).
  • Kaitsma samas ülikoolis lõputöö, kui seda ei takista tervislikud, perekondlikud või muud temast sõltumatud asjaolud. Kraadiõppe lõpetamise tähtaeg sõltub õpingute nominaalajast valitud ülikoolis ja planeeritud õppekoormusest ning see sätestatakse stipendiumilepingus.
  • 90 päeva jooksul pärast ülikooli lõpetamist esitama Haridus- ja Noorteametile lõpetamist tõendavad dokumendid (nt diplomi koopia või kinnituskirja kraadi omistamise kohta) koos eestikeelse kokkuvõttega oma lõputööst.
  • Kandideerima kolme aasta jooksul pärast välisülikooli lõpetamist oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale Eestis ning töötama nimetatud kohal vähemalt kolm aastat. Stipendiaadil on õigus töökohta vahetada, kuid sellest tuleb 30 päeva jooksul teada anda ning uus töökoht peab vastama samadele nõuetele.
  • Kui stipendiaat soovib Eestis töötamise kohustuse asendada alternatiivse tegevusega Eesti heaks, tuleb tal esitada Haridus- ja Noorteametile taotlus koos lisadega. Taotluses toodud tegevuste sobivust hindab Kristjan Jaagu nõukogu, kellel on õigus tegevuskava kohta teha ettepanekuid või see tagasi lükata.
  • Kui stipendiaat katkestab õpingud, ei asu nõutud aja jooksul pärast kraadi saamist Eestis tööle või ei täida kinnitatud alternatiivsete tegevuste kava, tuleb stipendiaadil kogu saadud stipendium tagasi maksta.
  • Toetuse saaja kohustub nimetama asjakohastes dokumentides ja sõnavõttudes õpingute toetajana Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametit.

Haridus- ja Noorteametil on õigus väljamakstud stipendium täielikult või osaliselt tagasi nõuda juhul, kui:

  • Aruandeid või kuludokumente (sh sõidupiletite originaale) ei esitata õigeaegselt;
  • Selgub kooskõlastamata pikaajaline viibimine Eestis akadeemilise õppetöö ajal;
  • Selgub, et lõpudiplom on väljastatud enne lepingus sätestatud stipendiumiperioodi lõppu;
  • Selgub stipendiumi mittesihipärane kasutamine muu moel.

2020. aastal kuulutati lisaks üldisele taotlusvoorule välja kaks sihtstipendiumi vooru.

Stipendium epidemioloogia magistriõppeks välismaal

Stipendiumi eesmärgiks on suurendada nakkushaiguste alase epidemioloogia haridusega spetsialistide hulka Eestis.

Konkurss oli avatud taotlejatele, kes alustasid või jätkasid magistriõppe tasemel epidemioloogia erialaõpinguid tunnustatud väliskõrgkoolis ja on valmis pärast lõpetamist asuma vähemalt kolmeks aastaks tööle oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale Eesti tervishoiu- või teadusasutuses.

Stipendium logopeedia magistriõppeks Venemaa ülikoolides

Stipendiumi eesmärgiks on suurendada venekeelse ettevalmistusega logopeedide hulka Eesti haridusasutuses.

Konkurss oli mõeldud neile, kes alustasid magistriõppe tasemel logopeedia erialaõpinguid tunnustatud Venemaa ülikoolis ja on valmis pärast lõpetamist asuma vähemalt kolmeks aastaks tööle magistrikraadi nõudval ametikohal Eestis.

2023. aastal eraldi konkursse sihtstipendiumitele välja ei ole kuulutatud. Stipendiumi õpingute toetuseks on võimalik taotleda Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumi taotlusvoorus tähtajaga 06.04.2023

Välislähetuste stipendium

Kristjan Jaagu välislähetuse stipendiumiga toetatakse Eesti kõrgkoolide üliõpilaste ja noorteadlaste lühiajalisi õppetööga seotud välisreise. Näiteks: konverentsil osalemine, raamatukogus töötamine, laboratooriumi kasutamine, oma loengu arendamine, töö kraaditöö juhendajaga, täienduskursustel osalemine, konsultatsioonid, suvekoolid. Korraga toetame kuni 30 päeva pikkust välismaal viibimist.

Kristjan Jaagu välislähetuste stipendiumi 2024. aasta taotlusvooru tähtajad ja tingimused avalikustatakse aasta alguses.

Taotluse esitamise võimalus avaneb Toetuste Menetlemise Infosüsteemis üldjuhul üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega.

Osalejad konverentsil

Lisainfo:

Marilyn Fridolin
Stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist
+372 6999 397
m[email protected]

Välislähetuse stipendiumi juhend 2023
Välislähetuse stipendiumi juhend 2022

Välislähetuste stipendiumi taotlemine

Stipendiumi võivad taotleda

  • Eesti kõrgkoolide bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe üliõpilased, kes on taotluse esitamise tähtajaks õppekava täitnud vähemalt 120 ainepunkti mahus ning kelle teadustöö võimekust on kõrgelt hinnatud riiklikel või rahvusvahelistel teaduse populariseerimise konkurssidel või teadus- ja arendustöös osalejatena. Arvesse võetakse kõrghariduse taseme õppe ajal riiklikel või rahvusvahelistel teaduse populariseerimise konkurssidel auhinnaliste kohtade vääriliselt hinnatud (kohad 1-3 ja eripreemiad) osalemist. Teadusprojektides osalemisena arvestatakse teaduspublikatsioone eelretsenseeritud ajakirjades (sh kinnitatud ilmumisel);
  • Eesti kõrgkoolide magistri- ja doktoriõppe õppekavade üliõpilased.
  • Eesti kõrgkoolide integreeritud õppekavade üliõpilased, kellel on õppekavast läbitud aineid vähemalt 180 EAP ulatuses.
  • Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumiga väliskõrgkoolides õppivad üliõpilased, sh Euroopa Ülikool-Instituudis õppivad üliõpilased.
  • Eestis tegutsevad arst-residendid.
  • Eesti kõrgkoolide noored teadlased ja õppejõud, kes ei ole vanemad kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui viis aastat. Vanemapuhkusel olnutel on võimalik piiranguid proportsionaalselt pikendada – iga lapse kohta 18 kuu võrra.
  • Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste noored teadlased, kes on seotud kõrgharidustasemel õpetamisega (sh juhendamine) ja kes ei ole vanemad kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. Vanemapuhkusel olnutel on võimalik piiranguid proportsionaalselt pikendada – iga lapse kohta 18 kuu võrra.

Taotleja peab oskama eesti keelt vähemalt B1 keeleoskustasemel.

Akadeemilise puhkuse ajal on stipendiumi kasutamine lubatud üksnes juhul, kui koduülikooli õppetöökorralduse eeskiri lubab akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaleda.

Stipendiumi saab taotleda ühe inimese kulude katteks. Grupitaotlusi vastu ei võeta. Kui ühest kõrgkoolist esitatakse samal üritusel osalemiseks ühelt erialalt ja õppeastmelt enam kui kaks taotlust, saadetakse hindamisele kaks kõige esimesena ametini jõudnud korrektset taotlust.

Ühele isikule määratakse maksimaalselt kaks stipendiumi õppeaastas (arvestuse aluseks on vastava õppeaasta taotlusvoorud). Ühte taotlusvooru saab taotleja esitada ühe taotluse. Õigus stipendiumile on kokku maksimaalselt kaks korda bakalaureuse- või magistriõppe jooksul ja neli korda doktoriõppe jooksul (arvesse võetakse alates 2022.aastast määratud stipendiume).

Taotleja peab tähtajaks esitama elektroonilise taotlussüsteemi kaudu järgmised dokumendid: 

  • Taotlusvorm, sh motivatsioonikiri (taotlussüsteemis);
  • Allkirjastatud soovituskiri juhendajalt või oluliselt õppejõult (üliõpilased) või otseselt juhilt (noored õppejõud/teadlased);
  • Käesoleval semestril väljastatud kinnitus Eesti kõrgkoolis õppimise/töötamise kohta, mille annab välja kõrgkool või kinnitus Eesti teadus- ja arendusasutuses töötamise kohta koos kinnitusega kõrgharidustasemel õpetamise (sh juhendamise) kohta. Integreeritud õppekava üliõpilased peavad lisaks esitama dokumendi, mis tõendab, et õppekava on täidetud vähemalt 180 EAP ulatuses.
  • Eesti kodakondsust tõendav dokument (passi või ID-kaardi koopia) või eesti keele oskust vähemalt B1 tasemel tõendav dokument (kõrgkoolis või eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba omava koolitaja juures läbitud keelekursuse tunnistus, õppetulemuste väljavõte või tasemeeksami tunnistus);
  • Olenevalt lähetuse eesmärgist ürituse kutse või registreerimiskinnitus vastuvõtvalt asutuselt, raamatukogu kinnituskiri või lahtiolekuaegade väljavõte asutuse kodulehelt, laboratooriumi vms teadusasutuse allkirjastatud kutse
    • konverentsil ettekandega esinemise korral tuleb lisaks esitada korraldajate kinnitus ettekande vastuvõtmise/esitamise kohta;
    • raamatukogus, arhiivis vm iseseisva töötamise korral tuleb lisaks esitada juhendaja või otsese ülemuse allkirjaga tööplaan lähetuse perioodiks;
  • Osavõtutasu hüvitamise taotlemisel osavõtutasu suurust tõendav dokument. Kui osavõtutasu on juba tasutud, siis ka maksmist tõendav dokument (konto väljavõte, maksekorraldus);
  • Bakalaureuse ja rakenduskõrgharidusõppe üliõpilased peavad esitama tõendi riiklikel või rahvusvahelistel teaduse populariseerimise konkursil auhinnalise koha vääriliselt hinnatud osalemise kohta (diplom, viide konkursile taotlusvormis) või Eesti Teaduse Infosüsteemi (ETIS) viide teaduspublikatsioonile taotlusvormis.

Taotluse esitamise hetkel on ürituse kohta esitatavalt dokumendilt oluline näha, mis üritusega on tegemist ning kus ja millal see toimub. Vajadusel võib esitada ka mitu dokumenti (nt registreerimisvorm, päevakava ja eraldi kinnitus ettekande vastuvõtmise kohta).

Taotlusvorm koos lisadega peavad olema vormistatud eesti või inglise keeles.

Allkirjastatud dokumendid võivad olla kas digitaalselt allkirjastatud või paberil allkirjastatud ning skannitud. Posti teel paberkandjal allkirjastatud dokumentide originaale saatma ei pea, kuid Haridus- ja Noorteametil on õigus vajadusel kontrollida esitatud dokumentide vastavust originaalidele. 

NB! Kui taotlusega ei ole esitatud kõiki nõutud dokumente või kui need ei ole korrektselt vormistatud (nt soovituskiri on ilma allkirjata), siis taotlust menetlusse ei võeta!


toetuste menetlemise infosüsteem

Konkursi tingimustele vastavaid taotlusi hindavad teaduskraadiga eksperdid. Iga taotlust hindab vähemalt kaks eksperti. Erinevate aspektide eest ühe eksperdi poolt antud hinnete maksimumsumma on 30 punkti. Ekspertide koondhinnete summa alusel kujuneb taotlejate järjestus, mille alusel nõukogu teeb Haridus- ja Noorteametile ettepaneku stipendiaatide rahastamiseks.

Juhul, kui kahe eksperdi poolt antud koondhinded erinevad 10 punkti või enam, küsitakse taotlusele hinnang ka kolmandalt eksperdilt. Sellisel juhul võetakse taotlejate järjestamisel arvesse kaks arvuliselt lähedasemat koondhinnangut. Kui kolmanda eksperdi poolt antud koondhinne jääb täpselt kahe varasema eksperdi koondhinnete vahele, võetakse järjestuses aluseks kahekordne koondhinnete keskmine.

Eksperdid hindavad taotlusi lähtudes järgmistest aspektidest:

  • Kas taotleja lähetusel on selge eesmärk?
  • Kas üritus/sihtkoht on eesmärki silmas pidades sobilik?
  • Kas taotlejal on üritusel/õppeperioodil aktiivne roll?
  • Kas taotleja on motiveeritud ja lähetuseks valmistunud?
  • Millisel määral on lähetus seotud taotleja senise tegevusega?
  • Kas soovituskiri on asjakohane ja veenev?

Stipendiumi eraldamise ettepaneku teeb Kristjan Jaagu nõukogu ekspertide poolt antud koondhinnete summa põhjal. Juhul kui võrdse koondhinnete summa on saanud mitu taotlust, kuid eelarve ei võimalda neid kõiki toetada, võib nõukogu eelistada taotlusi vähemesindatud valdkondadest või kõrgkoolidest. Stipendiumi eraldamise otsused fikseeritakse nõukogu koosoleku protokollis ja kinnitatakse ameti otsusega.

Hindamisprotseduur võtab aega kuni 45 päeva alates tähtajana välja kuulutatud kuupäevast.

Stipendium koosneb sõidu- ja majutuskulude osast, päevarahadest ja vajadusel osavõtutasuhüvitisest.

  • Stipendiumi sõidukulude osa on võimalik taotleda välislähetuse lähtekohast sihtkohta (ürituse või individuaalse töö toimumise kohta) ja tagasi reisimiseks. Lähtekohaks loetakse üldjuhul linna, kus asub koduülikool. Ainult ühel suunal reisimiseks ei ole võimalik stipendiumi saada. Rahastatakse nii Eestist kui välismaalt algavaid reise.

Stipendiumi sõidukulu osa suurus sõltub lähte- ja sihtkoha vahelisest distantsist ja sisaldab kõiki reisimisega seotud kulusid, sealhulgas transporti lennujaama ja lennujaamast sihtkohta. Eraldi viisakulusid ei hüvitata.

Distantsi arvestamisel kasutatakse Euroopa Komisjoni veebipõhist kalkulaatorit.

Stipendiumi sõidukulu osa arvestatakse vastavalt:

Distants linnast linna (üks suund) – Stipendiumi sõidukulu osa edasi-tagasi reisi kohta

  • 1-99 km – vastavalt kuludokumentidele
  • 100–499 km – 180 eurot
  • 500–1999 km – 275 eurot 
  • 2000–2999 km – 360 eurot
  • 3000–3999 km – 530 eurot
  • 4000–7999 km – 820 eurot
  • 8000 ja enam km – 1100 eurot
     
  • Stipendiumi majutuskulude osa suuruse arvestuse aluseks on ürituse ametlik kestvus ja põhjendatud juhul üks päev enne ja pärast üritust. Lähetuse päevade arv ei ole võrdne ööde arvuga (nt kuuepäevase lähetuse puhul on viis ööd, 14 päevase lähetuse puhul 13 ööd jne) ning iga välismaal veedetud öö eest makstakse stipendiumi järgmiselt: 
  • Stipendiumi päevaraha osa makstakse 32 eurot välislähetuse päeva kohta. Päevi loetakse ürituse ametliku toimumise aja järgi või individuaalses tööplaanis toodud ajakava järgi, millele võib põhjendatud juhul lisanduda üks päev enne ja üks päev pärast. 
  • Üritusel osalemise tasu kaetakse kuludokumendi alusel kuni 400 euro ulatuses. Ekskursioonidel, õhtusöökidel ja vastuvõttudel osalemise kulu ei hüvitata. Kui üritusel osalemise tasu sisaldab üritusega seotud majutuskulu, on põhjendatud juhtudel võimalik taotleda üritusele eelneva öö ning üritusele järgneva öö eest stipendiumi majutuskulu osa, mida osavõtutasu ei sisalda. 

Näide:

Tartu Ülikooli doktorant taotleb stipendiumi osalemaks 5-päevasel konverentsil Milanos. Kuna konverents algab juba hommikul ning kestab viimasel päeval hilise pärastlõunani, taotleb doktorant reisimiseks kaht lisapäeva, nii et lähetuse kestus on 7 päeva (6 ööd). Konverentsil osalemise tasu on 150 eurot.

  • Stipendiumi sõidukulu osa Tartu-Milano-Tartu eest: kaugus 1865,78 km = 275 eurot;
  • Stipendiumi majutuskulu osa 6 öö eest: 6x60=360 eurot;
  • Stipendiumi päevaraha osa 7 päeva eest: 7x32=224 eurot;
  • Konverentsitasu 150 eurot;
  • Kokku: 1009 eurot.

Oluline lisainfo

Kristjan Jaagu stipendiumiga kaetavate kulude katteks ei ole lubatud kasutada teisi rahastamisallikaid, välja arvatud isiklikud vahendid. Taotleja lõpliku stipendiumi suuruse otsustab Kristjan Jaagu nõukogu ja määratud summat ei saa suurendada ning seda võib kasutada ainult taotluses näidatud lähetuse rahastamiseks.

Taotletav stipendiumisumma arvestatakse taotlusvormis automaatselt vastavalt sihtkohale ja lähetuse kestvusele. Stipendiaat võib reaalsete kulude tegemisel arvestuse aluseks olnud kulude jaotust muuta, kui toetatud lähetuse teised tingimused (periood, sihtkoht, ürituse olemus jm) jäävad samaks.

Stipendiumi saab taotleda ürituse/individuaalse töö perioodiks vastavalt esitatud kutsel toodud kuupäevadele, millele lisaks võib stipendiumiperioodi põhjendatud juhul lisanduda üks päev enne ja üks päev pärast. Lisapäevade vajadus tuleb taotluses stipendiumiperioodi sisse märkida.

Stipendiaatidega sõlmib Haridus- ja Noorteamet üldjuhul üks kuu enne lähetuse algust lepingu, mis sätestab stipendiumi suuruse ning kasutamise tingimused.

Stipendium kantakse stipendiumi saaja arveldusarvele hiljemalt 14 päeva enne välislähetuse algust, kuid mitte enne stipendiumilepingu allkirjastamist. Stipendiumi ettemakset ei tehta isikutele, kellel on täitmata varasemad lepingulised kohustused ameti ees.

Toetuse saaja kohustub nimetama asjakohastes dokumentides ja sõnavõttudes õpingute toetajana Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametit.

NB! Enne lepingu sõlmimist tuleb stipendiumi saajal esitada üritusele registreerumise kinnitus ja ettekande vastuvõtmise kinnitus (v.a juhul, kui nimetatud dokument on taotlusega koos juba esitatud või ettekandega esinemine ei olnud lähetuse eesmärk).

Stipendiumi saaja on kohustatud esitama ametile ühe kuu jooksul pärast lähetuse lõppemist järgmised dokumendid:

  • vastuvõtva asutuse või ürituse korraldaja ametlik kinnituskiri (sertifikaat, tunnistus vm), kus on ürituse toimumise aeg kuupäevaliselt välja toodud. Kinnituskiri tuleb esitada olenemata lähetuse eesmärgist ja ilma kinnituskirjata aruannet ei aktsepteerita. Konverentsil ettekandega esinemise korral peab korraldaja kinnitusel olema ka sellekohane viide;
  • ülevaade lähetuse eesmärgi teostumisest lähtuvalt taotluses ja lepingus kirjeldatust (1500-2000 tähemärki)
  • osavõtutasu maksmist tõendavad dokumendid (arve, maksekinnitus, v.a juhul, kui nimetatud dokument on taotlusega koos juba esitatud või kui lähetusel puudus osavõtutasu).

Aruanne ja selle juurde kuuluvad lisadokumendid esitatakse üldjuhul toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu. 1. oktoobri 2022. voorus taotluse esitanud stipendiaatidel palume aruandevorm koos lisadokumentidega esitada e-posti aadressile [email protected], kirja pealkiri "KJ VL aruanne".

Haridus- ja Noorteametil on õigus väljamakstud stipendium täielikult või osaliselt tagasi nõuda juhul, kui:

  • aruannet (sh vastuvõtva asutuse kinnituskirja) ei esitata õigeaegselt;
  • selgub, et lähetuse tegelik kestus on lühem, kui stipendiumi saajaga sõlmitud lepingus fikseeritud stipendiumiperiood;
  • selgub stipendiumi mittesihipärane kasutamine muu moel.

Korduma kippuvad küsimused Kristjan Jaagu välislähetuse stipendiumi kohta


Kes saavad stipendiumi taotleda?

Stipendiumi saavad taotleda Eesti kõrgkoolide magistrandid ja doktorandid, samuti edasijõudnud integreeritud õppekava üliõpilased ja arst-residendid. Alates 2022. aastast saavad stipendiumi taotleda ka 3. aasta bakalaureuseüliõpilased, kes on bakalaureuseõppe jooksul riiklikel või rahvusvahelistel teaduse populariseerimise konkurssidel silma paistnud või teadusartikleid avaldanud.

Lisaks saavad stipendiumi taotleda Eesti kõrgkoolide noored teadlased ja õppejõud ja Eesti teadus- ja arendusasutuste noored teadlased, kes on seotud kõrgharidustasemel õpetamisega (sh juhendamine).

Kui Sa ei ole oma programmi tingimustele vastavuses kindel, küsi julgelt üle programmi spetsialistilt.

Mille jaoks saab välislähetuse stipendiumi taotleda?

Stipendiumi saab taotleda kuni 30-päevaseks õppe- ja teadustööga seotud lähetuseks. Selleks võib olla näiteks osalemine konverentsil, seminaril või kursusel, välitööde tegemine, laboris töötamine, raamatukogu/arhiivide kasutamine, välisjuhendajaga kohtumine vmt. Oluline on aga see, et lähetusel oleks kindel vastuvõttev asutus.

Kas reisid peavad toimuma täpselt taotluses märgitud kuupäevadel?

Reisi kuupäevad peaksid laias laastus ühtima taotluses toodud kuupäevadega. Olenevalt sihtkoha kaugusest ja lennupiletite saadavusest on mõnepäevane kõikumine mõistetav ja aktsepteeritav. Küll aga ei tohiks lähetus olla lihtsalt osa pikemast välisriigis viibimisest. Tegu on lühiajaliste lähetuste toetamiseks suunatud stipendiumiga. Mistahes põhjusel pikema perioodi sihtriigis veetmist tuleb ametile põhjendada ning eelnevalt kooskõlastada. Ametil on õigus pikemaajalist viibimist mitte kooskõlastada.

Millised on stipendiumi taotlemise tingimused koroonaoludes?

Kindlasti julgustame kõiki huvilisi stipendiumi taotlema – kui ka juhtub, et lähetus jääb ära, siis stipendiumilepingut ei sõlmita või kui leping on juba sõlmitud ja raha välja makstud, siis tuleb stipendiaadil see tagasi maksta. Kui lähetuse kestus, sihtkoht ja eesmärk jäävad samaks, saab lähetust ka edasi lükata (nt kui korraldajad muudavad konverentsi aega). Seejuures tuleb meeles pidada, et Harno toetab ainult füüsilisi lähetusi, st virtuaalkonverentsidel osalemist ei hüvitata.

Kui lähetuse kestus muutub lähetuse ajal, siis tuleb stipendiaadil seda aruandes kajastada ning hiljem enammakstud summa ametile tagastada. Kahjuks ei hüvitata lähetuse ära jäämisega seotud kulusid, mistõttu soovime kindlasti sõlmida reisikindlustuse ja enne kulude tegemist veenduda reisi toimumise võimalikkuses. 

Millele taotluste hindamisel kõige enam tähelepanu pööratakse?

Eksperdid hindavad skaalal 1-5 taotluse järgmisi aspekte:

  • kas taotleja lähetusel on selge eesmärk?
  • kas üritus/sihtkoht on eesmärki silmas pidades sobilik?
  • kas taotlejal on üritusel/õppeperioodil aktiivne roll?
  • kas taotleja on motiveeritud ja lähetuseks valmistunud?
  • millisel määral on lähetus seotud taotleja senise tegevusega?
  • kas soovituskiri on asjakohane ja veenev?

Seega on taotluses eriti oluline roll motivatsioonikirjal, mis aitab avada lähetuse eesmärki, põhjendada valitud sihtkohta, selgitada taotleja rolli ja motiveeritust ning seost senise tegevusega. Unustada ei maksa ka soovituskirja – väga üldsõnaline soovituskiri, milles taotleja kohta midagi sisuliselt toetavat välja ei tooda, võib tihedas konkurentsis saatuslikuks saada.

Kas hindamisel on mingid valdkonnad eelistatumad kui teised?

Kindlasti mitte – ootame taotlusi kõikide erialade tudengitelt ja teadlastelt, arhitektuurist pedagoogikani, looduskaitsest materjaliteaduseni.

Millal stipendium välja makstakse?

Üldjuhul sõlmitakse stipendiumilepingud umbes kuu enne lähetust ning väljamakse tehakse hiljemalt 14 päeva enne lähetust, kuid mitte enne lepingu kahepoolset allkirjastamist.

Ei leidnud oma küsimusele vastust? Võta ühendust meie spetsialistiga: [email protected].

Vahetusõpingute stipendium

Kristjan Jaagu vahetusõpingute stipendiumi alates 2023. sügisest enam välja ei anta. Vahetusõpinguid toetatakse jätkuvalt Erasmus+ stipendiumitega, mida on võimalik taotleda läbi oma kõrgkooli. Rohkem infot toetuste suuruse ning õpirände üksikasjade kohta jagab kõrgkooli Erasmus+ koordinaator. Erasmus+ üleilmse õpirände ning Euroopa-sisese õpirände kohta leiab rohkem infot Erasmus+ kodulehelt. 

Tudengid õpivad õues

Lisainfo:

Marilyn Fridolin
Stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist
+372 699 9397
m[email protected]

Vahetusõpingute stipendiumi juhend 2023
Vahetusõpingute stipendiumi juhend 2022

Programmi juhtimine ja nõukogu

Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi algatasid 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutus Archimedes. 1. augustil 2020 viidi programmi tegevused üle Haridus- ja Noorteametisse. 

Programmi juhib nõukogu. Kristjan Jaagu programmi nõukogul on kuus liiget:

  • Jakob Kübarsepp - Nõukogu esimees (Tallinna Tehnikaülikool, professor)
  • Arvi Hamburg (Eesti Inseneride Liit, president)
  • Priit Reiska (Tallinna Ülikool, professor)
  • Helen Eenmaa-Dimitrieva (Tartu Ülikool, Kristjan Jaagu vilistlaste esindaja)
  • Kadri Simm (Tartu Ülikool, kaasprofessor)
  • Sigrid Vaher (Haridus- ja Teadusministeerium, kõrghariduse osakonna asejuhataja)

Nõukogu koosseis ja töökord on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

Naine koosolekul

Tulemused

Taotlusvoorude tulemused 2019. aastal

Taotlusvoorude tulemused 2018. aastal 

Taotlusvoorude tulemused 2017. aastal 

Taotlusvoorude tulemused 2016. aastal

Taotlusvoorude tulemused 2015. aastal

Viimati uuendatud 03.01.2024