Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV)

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) raames toetame eesti keele ja kultuuri õpetamist väliskõrgkoolides üle maailma. Selleks saadame välja lektoreid ning õppematerjale ja jagame stipendiumeid.

Kes on meie sihtrühm?

  • välisriikide kõrgkoolides õppivad üliõpilased;
  • välisõppekeskuste asukohariikide arvamusliidrid ja asjatundjad kui Eesti kuvandi kujundajad ning vastastikuse suhtluse edendajad; 
  • Eesti ning eesti keele ja kultuuri huvilised kogu maailmas.

EKKAV tegevuskava raames aitame muuhulgas korraldada koostööd Eesti asutuste ja organisatsioonide ning välismaal eesti keelt õppivate üliõpilaste vahel. Näiteks saame eesti keele õpetajaks õppivatele tudengitele abiks olla välispraktika sooritamise osas, vahendame noortõlkijate kontakte ning nõustame välismaalt väga hea eesti keele oskusega töötajate leidmisel.

Lisainfo:

Tiiu Tuisk
Stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist
Haridus- ja Noorteamet
+372 7300 604
tiiu.tuisk@harno.ee 

Dokumendid

Eesti keele õpe maailmas

Akadeemilisel tasandil on eesti keelt ja kultuuri õpetatud välismaal üle saja aasta. Kõigepealt hakati eesti keelt õpetama Soome ja Rootsi ülikoolides. Ajaloost võib välja tuua, et soome keele lektor Karl Niclas Keckman andis juba 1833.–1834. õppeaastal teadmisi eesti keelest Helsingi ülikoolis, kus 1923. aastal avati ka esimene eesti keele lektoraat. Lektorina alustas tööd luuletaja Villem Grünthal-Ridala.

Eesti keelt ja kultuuri õpetatakse tänapäeval erinevates kõrgkoolides nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias, kokku umbes 30 kõrgkoolis, neist kümnes välisülikoolis töötab Eesti riigi poolt lähetatud eesti keele ja kultuuri lektor.

EKKAVi toel õpetavad Eestist lähetatud õppejõud: 

  1. Leedus Vilniuse Ülikoolis 2002. aastast, tegutsev lektor Eva Velsker alates 2020; 
  2. Venemaal Peterburi Riiklikus Ülikoolis 2002. aastast, tegutsev lektor Svetlana Kass alates 2018; 
  3. Prantsusmaal Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudis (INALCO) 2003. aastast, tegutsev lektor Merit Kuldkepp alates 2017;
  4. Saksamaal Greifswaldi Ülikoolis 2019. aastast, tegutsev lektor Liina Lutsepp alates 2019;
  5. Poolas Varssavi Ülikoolis 2007. aastast, tegutsev lektor René Virks alates 2018; 
  6. Ukrainas Lvivi Ivan Franko nimelises Rahvusülikoolis 2009. aastast, tegutsev lektor Heinike Heinsoo alates 2019;
  7. Tšehhis Brno Masaryki Ülikoolis 2009. aastast, tegutsev lektor Aino Saavaste alates 2017; 
  8. Hiinas Pekingi Välisõpingute Ülikoolis (Beijing Foreign Studies University) alates 2010. aastast, tegutsev lektor Külli Saia alates 2020; 
  9. Lätis Riia Ülikoolis alates 2011. aastast, tegutsev lektor Reti Könninge-Geranio alates 2019;
  10. Ungaris Budapesti ELTE Ülikoolis alates 2018. aastast, tegutsev lektor Leila Kimmel alates 2018.

Välisõppekeskused, kus õpetavad eesti keelt ja kultuuri välisõppekeskuse palgal olevad õppejõud ja/või viiakse süsteemselt läbi eesti keele ja kultuuri kursusi*:

  1. Indiana University (Indiana Ülikool)
  2. University of Washington (Washingtoni Ülikool)
  3. Universität Wien (Viini Ülikool)
  4. Beijing International Studies University (Pekingi Rahvusvaheliste Õpingute Ülikool)
  5. University of Toronto (Toronto Ülikool)
  6. Uniwersytet Jagielloński w Krakowie (Krakovi Jagellooni Ülikool)
  7. Uppsala universitet (Uppsala Ülikool)
  8. Ludwig-Maximilians-Universität München (Müncheni Ludwig-Maximiliani nimeline Ülikool)
  9. Turun yliopisto (Turu Ülikool)
  10. Tampereen yliopisto (Tampere Ülikool)
  11. Helsingin yliopisto (Helsingi Ülikool)
  12. Oulun yliopisto (Oulu Ülikool)
  13. UCL School of Slavonic and East European Studies (Londoni Ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Instituut - SSEES)
  14. Московский государственный университет имени М.В.Ломоносова (M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool)
  15. Псковский государственный университет (Pihkva Riiklik Ülikool)
  16. Московский государственный институт международных отношений МИД Российской Федерации - МГИМО (Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut)
  17. L’Università degli Studi Roma Tre (Rooma Tre Ülikool)
  18. Università di Bologna (Bologna Ülikool)
  19. Universidad de Antioquia (Antioquia Ülikool Kolumbias)

*Nimekirja uuendatakse jooksvalt programmi rakendusüksusele laekunud informatsiooni alusel. 

Toetusvõimalused välisüliõpilastele

  • Anname välja stipendiumit Estophilus, millega toetame välisülikoolide eesti keele ja kultuuri huvilisi teadlasi ja õppureid, et aidata kaasa teadmiste vahetusele ja muuta Eestit nähtavamaks.  

loe lähemalt

  • Pakume välisüliõpilastele igal aastal stipendiumi raames tasuta õppekohti eesti keele ja kultuuri suve- ja talvekursustele.

loe lähemalt

Toetusvõimalused välisülikoolidele

EKKAV'i raames jagatakse eesti keelt ja kultuuri õpetavatele väliskõrgkoolidele õppevara (õpikuid, raamatuid, filme jm).

Õppevara tellimist ja jaotamist korraldab Eesti Instituut: katrin.maiste@estinst.ee.

EKKAVi vahenditest rahastatakse väliskõrgkoolides toimuvaid lühiajalisi loengukursuseid, mille eesmärk on süvendada ja arendada kohapealset eesti keele ja kultuuri õpet, suurendada huvi Eesti ning eesti keele ja kultuuri vastu.

Külalisloengute rahastus

Külalisloengute rahastust võivad taotleda väliskõrgkoolid, kus toimub õppekaval põhinev eesti keele ja kultuuri õpe. Tavapäraselt on taotluse koostajaks ja külalislektori vastuvõtjaks väliskõrgkooli eesti keele õppejõud. Külalislektorile makstakse juhendis sätestatud määra põhist loengutasu ja kuludokumentide alusel kompenseeritakse sõidukulud ühikuhindade põhjal.


Taotlusvoorude tähtajad:

  • 2. mai 2021 – taotlusvoor on avatud 1.04-2.05.2021. Välja jagatakse kuni 6738 euro ulatuses toetusi.
  • oktoober 2021 (info täpsustub septembris 2021)

Taotluse esitamise võimalus avaneb elektroonilises taotlussüsteemis üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega.
Rahastuse saajad valib ja kinnitab EKKAVi nõukogu eelarve võimalustest lähtuvalt. Toetusesaajate nimekirjad selguvad 45 päeva jooksul peale taotlustähtaega. Loenguperiood ei või alata enne lõplike tulemuste kinnitamist.

TAOTLUSSÜSTEEMI

Eesti-teemaliste loengute rahastus

Eesti-teemaliste loengute rahastust võib taotleda kõrgharidusega Eesti kodanik või välismaalane, kelle haridus või kogemus tagab pädevuse Eesti-teemaliste loengute pidamiseks väliskõrgkoolis, kus kavandatavate loengute läbiviimise perioodil ei toimu õppekaval põhinevat eesti keele ja kultuuri õpet. Välismaalasest taotleja peab oskama eesti keelt vähemal B1 tasemel, mis võimaldab taotlejal täita ja esitada eestikeelsed dokumendid. Lektorile makstakse juhendis sätestatud määra põhist loengutasu, sõidukulusid ei kompenseerita.


Taotlusvoorude tähtajad:

  • 2. mai 2021 – taotlusvoor on avatud 1.04-2.05.2021. Välja jagatakse kuni 6738 euro ulatuses toetusi.
  • oktoober 2021 (info täpsustub septembris 2021)

Taotluse esitamise võimalus avaneb elektroonilises taotlussüsteemis üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega. 
Rahastuse saajad valib ja kinnitab EKKAVi nõukogu eelarve võimalustest lähtuvalt. Toetusesaajate nimekirjad selguvad 45 päeva jooksul peale taotlustähtaega. Loenguperiood ei või alata enne lõplike tulemuste kinnitamist.

TAOTLUSSÜSTEEMI

Programmi üldinfo

Programmi juhtimine ja nõukogu

Riiklikult on eesti keele akadeemilist välisõpet korraldatud alates 2005. aastast, kui loodi esimene eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõppe programm. Tänaseks on käimas kolmas programmiperiood 2018-2027.

Programmi suunab välisõppe nõukogu. EKKAVi nõukogul on kaheksa liiget:

  • Birute Klaas-Lang - Nõukogu esimees (Tartu Ülikool, eesti keele võõrkeelena professor)
  • Andero Adamson (Haridus- ja Teadusministeerium, keeleosakonna juhataja)
  • Laura Limperk-Kütaru (Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja)
  • Allan Padar (Haridus- ja Teadusministeerium, kõrghariduse osakonna peaekspert)
  • Tiina Rüütmaa (Tallinna Ülikool, eesti keele kui teise keele lektor)
  • Katrin Maiste (MTÜ Eesti Instituut, tegevjuht)
  • Miina Norvik (Tartu Ülikool, Emakeele Seltsi esindaja)
  • Heilika Pikkov (Välisministeerium, kultuuridiplomaatia ja loomemajanduse nõunik)

Nõukogu koosseis ja töökord on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

Viimati uuendatud 31.03.2021