Ülevaade 19. aprillil toimunud eesti keele riigieksamist

19.04.2021 | 15:26

Eesti keele riigieksamil tuli abiturientidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitöös oli neli varianti ning eksaminand võis nende hulgast valida sobivaima.

Lugemisosa esimese variandi ülesanded tuginesid Kai Aareleidi novellile „Valge kleit“. Teise variandi ülesandeid pidi lahendama Mehis Heinsaare novellide „Juhtum Koerus“ ja „Müstiline õnn“ põhjal. Lugemisosa kolmas variant tugines Joosep Susi artiklile „Tippspordi talutav igavus“ ja Tarmo Jüristo arvamusloole „Päevast päeva vastu hambaid“. Neljandas variandis tuli ülesandeid lahendada Sandra Saare artikli „Inimesed ei märka valeuudiseid“, joonise ja Jason Reifleriga tehtud intervjuu põhjal. Igas variandis oli kolm ülesannet, mis kontrollisid oskust leida tekstidest vajalikku teavet, teksti põhisisust ja üksikasjadest arusaamist ning analüüsi- ja järeldamisoskust. 

Eksami teises osas tuli kirjutada 400-sõnaline kirjand. Esimese variandi valinud eksaminandid pidid arutlema selle üle, kui tugevad on tänapäeval põlvkondadevahelised suhted ja mis neid suhteid mõjutab. Teise variandi kirjandis oli võimalus analüüsida, miks on suhtumine töötamisse ja puhkamisse muutunud. Kolmanda variandi valinutel tuli käsitleda tippspordi häid ja halbu külgi. Neljanda variandi ülesanne võimaldas arutleda, milline on valede mõju üksikinimesele ja ühiskonnale tervikuna.

Mari Annus

Konsultant