Haridusmentorid

Mentorlus on koostöösuhe, mis on kasulik nii menteele kui mentorile endale. Mentor annab võimaluse õppida, areneda ning kasvada professionaalina, jagades nõuandeid, mis põhinevad nende endi teadmistel ja kogemustel. Enamasti on menteel soov leida mentor, kes töötab temaga samas või soovitud valdkonnas.

Igal aastal asub koolijuhi ametisse ligi paarkümmend uut inimest üle Eesti, ka väljastpoolt haridusvaldkonda. Uude rolli sisse elamiseks ning juhtimiskvaliteedi ja -oskuste arendamiseks pakume alustavatele koolijuhtidele mentorite professionaalset toetust. Julgustame mentori kõrvalpilku kasutama ka juba kogenud koolijuhte! 

Miks on mentoriga koostöö väärtuslik

  • Mentor toetab mentee professionaalset arengut
  • Mentor on teadmiste allikaks ja tal on asjakohane kogemus
  • Mentor aitab püstitada eesmärke ja jälgib edusamme
  • Mentor on valmis kuulama, pakub julgustust ja annab tagasisidet
  • Mentor on usaldusväärne partner

Tutvu mentoritega, kellel on soov ja valmisolek jagada oma teadmisi ning kogemusi. Koostöösoovi korral palume ühendust võtta mentoriga.

Mentori tutvustuse vaatamiseks vajuta mentori nimele.

Tutvu mentoritega

Karmen Paul

Karmen Paul on Viimsi Gümnaasiumi koolijuht, kel on juhistaaži 20 aastat. Oma menteega eelistab ta kohtuda silmast-silma või Skype´i kaudu. Eelistatud piirkonda tema sõnul ei ole, sest alati on võimalus ka „keskpõrandal kokku saada“.

Karmen peab end heaks suhtlejaks ja kuulajaks. Tema roll mentorina on olla julgustaja ja erinevate vaatenurkade peegeldaja. Ta peab oluliseks mentee eneseusu ja enesekindluse võimestamist läbi süsteemse ja  mõtestatud tegevuse, keskendudes võimaluste kaalumisele ja lahenduse leidmisele. Hea tuttav julgustas Karmenit mõtlema, et ei ole probleeme, on vaid ülesanded, mida lahendada. See on alati aidanud tal fookust seada ning häälestuda positiivsemalt ja ratsionaalsemalt erinevatele väljakutsetele. Karmen usub, et igas keerulisemas hetkes ja tegemises on peidus suurepärane õppimisvõimalus.

Tema kordaminekuid kui ka ebaõnnestumised on olnud seotud inimestega. Rõõmu on valmistanud koostöös sündinud ägedad tegemised ja tulemused, pikemate projektide eestvedamine ja meeskonna koosmõtlemised. Ebaõnnestumistest on ta õppinud rohkem märkama ja reageerima.

Oma menteed suudaks ta enim aidata erinevates kooli juhtimisega seotud ülesannetes nt innovatsiooni või meeskonna juhtimine.

Kontakt: [email protected]


Virge Ong

Virge Ong on Sõmeru põhikooli direktor, kel on juhistaaži 22 aastat. Mentorluskohtumisteks eelistatav viis on kontaktkohtumine või Skype. Piirkondandest sobiks enim Põhja- ja Kesk-Eesti. Virge on oma menteele partneriks ja suunanäitajaks. Üheskoos mõeldes aitab ta hoida asju fookuses, et olla parem juht ja oma eesmärke saavutada.

Virge on valmis kõige enam menteed abistama juhtimisküsimustes ning annab kolm nõuannet, mis on tema jaoks toiminud: esiteks – ära eelda! Eeldamine on 99% meie vigade allikas. Teiseks – “Kõige olulisemaid asju maailmas saadavad korda need inimesed, kes jätkavad üritamist, kui kõik tundub lootusetu olevat.” Dale Carnegie. Kolmandaks – Loeb mitte see, kuidas sina ütled, vaid see, kuidas sellest aru saadakse.

Virgele teevad rõõmu tegusad ja inspireerivad inimesed, tänu kellele ei pea juht olema tipus üksi. Läbi ebaõnnestumiste õpid ütlema nii, et sellest saadakse aru, õpid vältima eeldamist, kui peamist asjadest mööda rääkimise põhjust ning üritad jätkuvalt liikuda eesmärgi poole ka siis, kui tundub, et liigud päris üksi.

Kontakt: [email protected]


Kaider Vardja

Kaider Vardja on Maardu Gümnaasiumi õppejuht, kel on juhistaaži 27 aastat ja sh koolidirektorina 12 aastat. Mentorluskohtumisteks eelistatav viis on otsekohtumine menteega, kuid sobib ka suhtlemine telefoni või meili teel. Kohtumisteks sobivad kõik maakonnad. Kaideril on tahet ja julgust arendusprotsesse juhtida ning otsida uuenduslikke ja toimivaid lahendusi. Ta suudab olusid arvestada ja muutustega kiiresti kohaneda, on orienteeritud koostööle ja tulemustele. Oskab märgata, kuulata, kaasa mõelda ja aidata.

Kaider on kokku puutunud koolielu kõigi valdkondadega. Omab nii praktilise õpetamise kui ka erisuguse meeskonna juhtimise kogemust. Kõige enam tunneb õigusaktidest tuleneva dokumentatsiooni valdkonda, personalitöö, õppe- ja projektitöö valdkondi.

Parim nõuanne, mis Kaider ise on saanud kõlab nii: “See, kes ei taha teha, leiab põhjendusi/vabandusi, kes tahab teha, leiab võimalusi.” Kaider on oma tegevuses püüdnud seda mõtet järgida. Ta usub, et alati on probleemi lahendamiseks vähemalt kolm võimalust. Igast kordaminekust ja ebaõnnestumisest saab midagi õppida. Sageli on tegu vaatepunkti küsimusega: ebaõnn võib olla uue kordamineku algus.

Kontakt: [email protected]


Katrin Kohjus (endine Uutsalu)

Katrin on Sindi Gümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži 22 aastat. Mentorluskohtumisteks eelistab kontaktkohtumisi, kuid vajadusel on võimalus ka telefoni ja meili teel suhelda. Eelistusi piirkonna osas tal ei ole. Katrin oskab hästi kuulata, on rahulik ja usaldusväärne. Tal on pikaajalised kogemused erakooli juhina, kohaliku omavalitsuse haridusnõunikuna ja munitsipaalkooli juhina.

Katrin on oma töös palju tegelenud haridusvaldkonna/haridusasutuse arengukavadega ning on koolitatud sisehindamise nõunik. Kooliarendus ja kooliuuendus on tema jaoks olulised olnud läbi kõigi juhiaastate. Talle on südamelähedased ka personalivaliku ja personali arendamise teemad.

Katrini parim juhtimist puudutav nõuanne, mida ta on kunagi saanud, kõlab nii: “Võta iseenda jaoks aega.” Koolijuhi põnev amet võib viia töö- ja isikliku elu tasakaalust välja. Selleks et järgmisel hommikul tõhusalt tööd teha, tuleb võtta aega iseenda jaoks.

Katrin on meeskonnamängija ja seetõttu on oluline, et koolides, kus ta töötab, toimivad hästi õpetajate kolleegiumid ja sisekoolitused. Ta on õnnestunult juhtinud mitmete haridusuuenduste ellu rakendamist. Alati annab rohkem suhelda inimestega ja paremini infot edastada.

Kontakt: [email protected].


Laine Belovas

Laine Belovas on Noarootsi gümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži üle 30. aasta. Mentorluskohtumisteks eelistab kontaktkohtumisi, kuid vajadusel on võimalus ka telefoni, Skype´i ja meili teel suhelda. Laine on õppinud psühholoogilist nõustamist, pedagooglist nõustamist ja juhtimise konsulteerimist. Ta omab pikaajalist kogemus koolijuhina ning pakub meeleldi kaasamõtlemist ja tuge – seda, mida ta ise oleks algaja koolijuhina väga vajanud.

Lainel on kogemused erinevates haridusastmetes: ta on töötanud õpetajana algastmes, põhikoolis ja gümnaasiumis, lasteaia juhatajana ja koolijuhina nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Parima juhtimist puudutav nõuande on ta saanud Ülo Vooglaiult: “Kes otsustab, see vastutab!” Osapoolte kaasamine on väga oluline otsustamaks mida teha, aga kuidas, see otsus peaks jääma tegutsemise tasandile, sest reeglina tunneb spetsialist oma valdkonda kõige paremini.

Oma suurimaks õnnestumiseks peab Laine seda, et õpilased, nende vanemad ja kolleegid on meie kooliga rahul. Algaja juhina oli ta väga kärsitu. Edaspidi on püüdnud järgida põhimõtet, et tark ei torma.

Kontakt: +372 506 3496, [email protected]


Liilia Oberg

Liilia Oberg on Pärnu Raeküla Kooli direktor, kel on juhistaaži 12 aastat. Liilia mentorluskohtumisteks eelistatav viis on kontaktkohtumine või Skype. Mentorina püüab Liilia olla hea kuulaja; leida õigeid küsimusi, mis aitavad menteel analüüsida ja lahendusi leida; kohtumistel/vestlustel hoiab fookust; kõikidele küsimustele on olemas vastused.

Liilia omab haridusvaldkonnas töötamise kogemust nii õpetajana, koolijuhina kui ka haridusametnikuna kohalikul kui ka riiklikul tasandil, seega omab kompetentsi kõigis  nendes valdkondades ja valmis menteed abistama ja nõustama. Tema parim juhtimist puudutav nõuanne, mida ta on kunagi saanud kõlab nii: kellelegi ei saa midagi õpetada, inimesi saab vaid mõtlema suunata. (Socrates). Julge järgneda oma unistustele!

Liilia suurim kordaminek juhina on õnn olnud luua meeskond, kellega koostöö on tulemuslik ja kelle pärast on jäänud tänaseni tööle juhina. Ebaõnnestumine – puudus julgus teha koheselt muudatusi meeskonnas, milles inimesed ei saanud enam aru, mis on kellegi roll, kuna väärtused ja kultuur olid nii erinevad.

Kontakt: [email protected]


Liivi Lindemann

Liivi Lindemann on Olustvere Põhikooli ja Olustvere lasteaia direktor, kel on juhistaaži 20 aastat. Tema eelistatuim viis menteega kohtuda on kontaktkohtumine Lõuna-Eesti piirkonnas, kuid ka teised variandid on sobilikud.

Liivi usub inimese võimetesse õnnestuda. Alati on olemas võimalused ja ressurss muutusteks ja arenguks. Ta aitab õige suuna leidmisel ja selguse loomisel: kuulab, peegeldab, toetab, julgustab ning  hoolib inimese arengust. Töötamine juhina hariduses on eelkõige töötamine inimestega. Liivi on seda tööd teinud üheksakümnendate aastate lõpust alates ehk siis ajast, kui oldi harjutud ülalt alla juhtimisega. Niimoodi, kus teistsugust juhtimisstiili veel ei tuntud, muutunud ühiskonnakord oli jalad alla saanud ning uus tuli sisse ustest ja akendest, on jõudnud uuele tasandile inimsuhetes ja juhtimises. Kaasav juhtimine tähendab meeskonnana mõtlemist, argumenteeritud omavahelist suhtlemist ja ühtse kultuuri kujundamist.

Parim juhtimist puudutav nõuanne, mis Liivi on saanud kõlab nii: Ära otsi vigu, vaid leia inimestes parim! Ole hooandja!

Kontakt: [email protected]


Rein Uusmaa

Rein Uusmaa on Tartu Erakool, ProTERA koolijuht, kel on juhistaaži 17 aastat. Tema eelistatuim viis menteega kohtuda on kontaktkohtumine ning piirkonnale piiranguid ei sea. Rein peab enda tugevuseks head kuulamisoskust ja rahulikku meelt. Seetõttu suudab hoida üsna hästi fookust ja keskenduda mentee eesmärgistatud arengu suunamisele.

Rein on juhina alustanud küllaltki noorelt ja läbi kolistanud mitmeid “ämbreid”, millest on õppinud ja suudab ka menteed selles osas ennetavalt suunata. Rein omab kogemusi munitsipaalkooli ja erakooli tegemistest. Ta peab inimestest lugu ja hindab nende tugevusi ning mõistab nõrkusi. Teeb seda nii positiivse kui ka negatiivse sõnumi edastamisel. Teda motiveerivad väga kordaminekud ja õnnestumised.

Koolijuhina teeb rõõmu õpilaste ja nende vanemate rahulolu. Panustamine meeskonnatöösse on senises juhtimispraktikas kõige tulemuslikum olnud. Ebaõnnestumised on seotud süvenemiseks vajamineva ajakasutusega. Kiirustades tehtud otsused pole talle omased.

Kontakt: [email protected]


Sirje Kautsaar

Sirje Kautsaar on Rae Gümnaasiumi koolijuht, kel on juhistaaži 15 aastat. Tema eelistatuim viis menteega kohtuda on kontaktkohtumine või Skype ja piirkondadeks Harju-, Rapla-, Järva-, Pärnu- ja Läänemaa.

Oma tugevuseks peab Sirje võimet kuulata, mõista ja aidata inimesi nende väljakutsetes. Ta töötab haridusvaldkonnas alates 1992. aastast, olles liikunud läbi erinevat vastutuskoormat pakkuvate ametikohtade. Sellest tulenevalt on tema seljakotis hea pagas kogemusi rohujuure tasandilt tippjuhini välja. Inimeste juhtimine on läbiv teema. Haridusvaldkond on justkui ajas muutumatu. Tegelikult vajab tänane haridusmaastik suuri muudatusi ja neid just inimeste mõtteviisides.

Tema parim juhtimist puudutav nõuanne on: “Vaata kaugemale!”. See tähendab, et töötad küll ühes organisatsioonis, aga mõju ja mõjutajaid on palju laiemalt. Panoraamvaade arendab arusaamist seostest ja annab võimaluse näha muutusvajadust. Meeskonnaga tulemuste saavutamine on alati see, mis südame soojaks teeb: maakonna kauneim kool, huvikooli loomine üldhariduskooli juurde, uue kooli loomine koos kooliperega. Üksi pole keegi! Juhina väärtustab ta neid  kordaminekuid, kus inimeste kaasamine otsustesse on olnud parim kogemus. Ebaõnnestumised aga need, kus otsus tehtud üksinda.

Kontakt: [email protected]


Ilmar Kesselmann

Ilmar Kesselmann on Parksepa Keskkooli direktor, kel on juhistaaži 28 aastat. Ilmar eelistab kokku saada mentee või mentori koolis; piirkond pole oluline, tähtis on mõlemapoolne huvi selle töö vastu – hariduse tähtsustamine ja seda eriti maapiirkondades.

Ilmar usub, et pole olemas lahendusi mitte leidvaid võimalusi. Ilmar on tugev kooli igapäevaelu sellises toimimises, kuhu on kaasatud kõik osapooled: lapsed, kes saavad aru, et kool on nende jaoks võimalus elus läbi lüüa; õpetajad – koos õppides-kasvades lastega saavad oma kogemusi edastada, juhendada ja õpetada; lapsevanemad, kes saavad aru, et ilma kahe eespool oleva osapooleta arengut ei toimu, tulevik on meie kõigi enda teha, keegi meile seda tegema ei tule; kogukond ja kohalikud valitsejad saavad aru, et hästi toimiv lasteaed-kool on antud piirkonna külgetõmbejõud ja seda peab arendama nii materiaalselt kui suuremal määral inimestega, kes seal tegutsevad.

Parim nõuanne, mis Ilmar on saanud: kuula-pane tähele-proovi-tee nii, et keegi haiget ei saa – kui sobib, siis laienda, otsi kaasamõtlejaid-tegutsejaid. Ilmar on õppinud kuulama ka selliseid arvamusi, mis esmapilgul tunduvad võõrad-arusaamatud, kuid ka sealt võib leida midagi õiget – vajalikku. Natuke muutes – arendades – teisiti tehes.

Kontakt: [email protected]


Kadi Kreis

Kadi Kreis on Tartu Kunstikooli direktor, kel on juhistaaži 19 aastat. Mentorluskohtumisteks eelistatavaim viis on kontaktkohtumine (üle Eesti), internetikõne (erinevad variandid) või telefon. Kadi elab Tartus, kuid sobivad kõik Eesti paigad. Suvisel ajal oleks hea meelega mentor Kaugu-Eestis.

Kadi on väga empaatiline ja loominguline mentee toetamisel. Kasutab igapäevaselt oma töös coachivat lähenemist, eesmärgile orienteeritud. Kadil on pikaajaline kogemus (loominguliste) inimestega töötamisel. Kadi tugevus on muutuv õpikäsitus, haridusinnovatsioon, visiooni loomine, õppimise vabadus ja vastutus, õppijakeskne kool, disainmõtlemine hariduses, kooliuuendus, juhi ja õpetaja toetamine ja kaasaegse koolikeskkonna loomine.

Hariduses näeme päris tulemusi pika aja jooksul. Sügavate muutuste jaoks peab võtma aega ja olema kohal. Sama on sügava õppimisega. Kadi on kannatlik ja oskab näha nii kiireid tulemusi kui ka pikaajalisi muutusi. Kui Kadi alustas tööd koolijuhina (kohusetäitjana) aastal 2000, oli tema ülesanne Tartu Kunstikool sulgeda. Tänaseks on kool 270 õpilasega asjalike õppekavadega kaasaegne kool, oleme ehitanud koolimaja, arendanud ja avanud uusi õppekavasid. Õppetund? Alati tuleb edasi minna. Mõnikord tuleb olla kannatlik ja oodata oma aega.

Kontakt: [email protected][email protected]


Jaana Roht

Jaana Roht on Tallinna Kesklinna Põhikooli direktor, kel on juhistaaži 6 aastat. Mentorluskohtumiseks on esimene eelistus kontaktkohtumine, teine eelistus – muud kommunikatsioonivahendid. Eelistatuim piirkond – Harju, Lääne, Rapla, Järva, Lääne-Viru maakond.

Jaana eelistab dialoogi mentorlust, kus mentor ja mentee on kaasväitlejad ning ideede pakkujad. Toimub võrdväärses diskussioonis, mille käigus õpivad mõlemad osapooled. Jaana tugevusteks on üldhariduskooli arengukava koostamine, õppekava arendus, sisehindamissüsteemi loomine, haridusuuenduste algatamine. Jaana on orienteeritud lahenduste otsimistele ning katsetamistele.

Tema suurim õnnestumine on olnud uue kooli asutamisprotsess ning käivitamine ja kujundava hindamise, sh coachingu juurutamine koolis.

Kontakt: [email protected]
 


Aime Klandorf

Aime Klandorf on Rapla Gümnaasiumi õppejuht, kel on juhistaaži 28 aastat. Mentorluskohtumisteks eelistab kontaktkohtumist, kuid mõeldav on ka Skype. Piirkonna osas piiranguid pole.

Aime on mentorina eelkõige toetaja, kuulaja, ka lahenduste pakkuja läbi erinevate lugude. Tema jaoks on oluline vastastikune usaldus ja üksteise aktsepteerimine. Aime on oma menteed valmis abistama koolielu korraldus, koostöö erinevate osapoolte vahel, partnerlus ja meeskonnatöö koolis.

Parim nõuanne, mis Aime on saanud: jää iseendaks, kasuta ära meeskonnaliikmete tugevusi. Ta on olnud kogu oma tööelu jooksul töökaaslastele kolleeg, mitte ülemus. Tema suurimateks kordaminekuteks on olnud erinevate lahenduste leidmine keerulistes olukordades.

Kontakt: [email protected][email protected]


Ene Nool

Ene Nool on Rakvere Rohuaia Lasteaia direktor, kel on juhistaaži 26 aastat. Ta eelistab kontaktkohtumist, kuid ka teised viisid on võimalikud. Tema jaoks on Lääne- ja Ida-Virumaa, Järvamaa lähemad piirkonnad, kuid Eestimaa on parasjagu nii suur/väike, et vajadusel on võimalik liikuda igale poole.

Ene oskab kolleegi kuulates tema tugevusi leida, teda julgustada ja tegudele innustada. Mentorikoolitusel õpitud võtteid-mõtteid on ta kasutanud juhi töös. Ene tugevusteks on koolieelse lasteasutuse juhtimine, projektide juhtimine, programmid Roheline Kool ja Ettevõtlik Kool ning sisehindamine.

Parim nõuanne, mis ta ise on saanud: “Kui tahad minna kiiresti, mine üksinda. Kui aga tahad jõuda kaugele, tuleb minna koos.” Juhina võib olla sada head mõtet, kuid need ei maksa enne midagi, kui pole teoks tehtud. Personali kaasamise protsess on olnud põnev väljakutse (visiooni jagamine, muudatuste juhtimine, töötajate arendamine).

Ene tunneb rõõmu, et asutustel, mille juht ta on olnud, on lapsevanemate hulgas hea maine. Hea meel on sellest, et osaleme erinevate võrgustike tegevuses. Oleme loonud lastele kaasaegse arengukeskkonna, õpetajad on õpihimulised ja aktiivsed. Oleme osanud kohustuslikud dokumendid (arengukava, sisehindamise aruanne) enda kasuks tööle panna.

Ebaõnnestumised? Ainuüksi mõtteviis, et iga ebaõnnestumine on võimalus õppida, on olnud üks olulisemaid õppetunde, näiteks usaldusliku õhkkonna loomine kollektiivis, IT kasutamine igapäevaste protseduuride lihtsustamiseks jne.

Kontakt: [email protected]


Ivo Eesmaa

Ivo Eesmaa on Hiiumaa Ametikooli ja Hiiumaa Gümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži 19 aastat. Mentorluskohtumisteks sobivad kõik viisid ja piirkonnad üle Eesti.

Ivo tugevus peitub tema kogemuses nii juhina kui juhitavana, ta tunnetab koolis toimuvat tervikuna ja sellest lähtuvalt suudab olla süsteemne. On hea kuulaja ja küsija. Tema tugevus peitub  eelkõige strateegilises planeerimises – pedagoogiline kontseptsioon, selle elluviimine õppekava kaudu ning seda toetav koolikultuur ja -korraldus.

Parim nõuanne, mis Ivo on saanud: sa pead usaldama neid, kellega koos toimetad – delegeerimine on oluline ja möödapääsmatu. Ivo kõige suuremad kordaminekud ongi seotud delegeerimisega. Ka siis, kui teda majas pole, toimib kool tõrgeteta. Ebaõnnestunud olen mõne personalivalikuga, samas on tal selles valdkonnas ka suuri õnnestumisi – eelkõige tänu headele nõuannetele meekonna seest.  Usaldus maksab!

Kontakt: [email protected]


Merike Kaste

Merike Kaste on Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži 22 aastat. Eelistab kontaktkohtumist, eelistatav piirkond on Tartu ja Põlvamaa, kuid sobib ka kohtumine mujal ning ka Skype´i teel.

Merikese sõnul on tema tugevused mentorina mentorina järgmised: omab suurt kogemuspagasit koolijuhtimises ja armastab oma tööd, on positiivne, kuulab ja aitab luua “suurt pilti” ning keskendub võimalustele. Haridusvaldkonna teemad, milles Merike oma menteed aidata võib on: uue kooli loomine, gümnaasiumi õppekava (moodulid), maakooli problemaatika ja strateegiline juhtimine.

Parim nõuanne, mida Merike on kunagi saanud, kõlab nii: juht on see, kes peab probleemi korral inimese juurde minema ja lahendama probleemi. Juht ei saa oodata, et inimene tuleks rääkima. Inimene võib-olla ei näegi küsimust. Ka ei vastuta alluv kogu organisatsiooni toimimise eest. Juht aga vastutab. Organisatsiooni heaolu on juhi prioriteet.

Merikese suurimaks kordaminekuks on täiesti uue kooli, nn 0-kooli loomine ning õpilasele keskendunud õppekava loomine. Ebaõnnestumised on seotud sellega, et “jooksen teiste eest ära”. St. eeldan, et teised on sama kiired kui mina ning võtavad uue muutuse koheselt omaks.

Kontakt: [email protected]


Tõnu Erin

Tõnu Erin on Kuressaare Vanalinna Kooli direktor, kel on juhistaaži 23 aastat. Tõnule sobib mentorluskohtumiseks iga viis ning kõik piirkonnad. Tõnu on hea kuulaja, osavõtlik, hooliv, tasakaalukas ja sõbralik. Peab lugu oma meeskonnast. Hindab ausat kriitikat, kuid pidev virisemine ei ole edasiviiv ja lahendusi pakkuv tee. Hea nali on alati omal kohal ja teretulnud.

Tõnu tugevuseks haridusvaldkonnas on eelarve- ja majandusküsimused. Tõnu ütleb: “Andis Jumal ameti ehk annab mõistuse kah!” Seni on ta oma ametis hakkama saanud tänu teistelt õppides ja enda tegemisi analüüsides. Veel on ta õppinud aega hindama ja otsuste tegemist kaaluma. Tark ei torma! Kiirelt tehtud emotsionaalsed otsused ei ole alati head ja võivad kaasa tuua ebameeldivusi. Iga otsuse tegemiseks on oma aeg, eriti juriidiliste otsuste tegemiseks.

Tõnu peab oluliseks asjaolu, et tema meeskonnast ei ole pidanud keegi lahkuma tema isiku pärast. Kui on mindud, siis uute väljakutse nimel ja alati tänatud meeldiva koostöö eest. Ebaõnnestumiseks peab paari endise õpetaja vallandamist kiirustatud ja emotsiooni ajendil tehtud otsuse põhjal. Õppetund: ära tee otsuseid kiirustades emotsioonide ajel.

Kontakt: [email protected] või [email protected] 


Arno Kaseniit

Arno Kaseniit on Sillamäe Gümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži 12 aastat. Arnole sobivaim kohtumisviis on  kontaktkohtumine, telefonivestlus või ka muude kommunikatsioonivahendite kaudu, eelistatav piirkond on Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Tallinn.

Arno oskab kuulata ja kuulda. Ta näeb ja tajub hästi olukordi, mikrokliimat. Tal on tavapärasest kõrgem emotsionaalne intelligentsustase. Arnol on kogemused enamikel teemadel, mis haridusmaastikul olemas – töökogemused erinevatel haridustasemetel ja haridusasutuste töövaldkondades.

Parim nõuanne, mis Arno on saanud kõlab nii: “Juht, õpi ennast juhtima!”. Arno on reflekteeriv juht. Ta peab oluliseks tegelemist enesetõhususega.

Kontakt: a[email protected], tel 53363381, skype arnoopetaja


Erli Aasamets

Erli Aasamets on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži 9 aastat. Erli puhul on eelistatud kontaktkohtumised, kuid alati on võimalik suhelda ka telefoni teel. Eesti ei ole nii suur, et mõnda piirkonda eelistada, veel vähem välistada.

Elukogemustest tulenevalt oskab Erli ennast juba kriitilisemalt hinnata. Tugevaimateks külgedeks on arengute kavandamine ja eesmärkide püstitamine, analüüsi- ja planeerimisoskuse abil luua ning näha tervikpilti. Tugevamateks omadusteks hindab vajadust katsetada võimeid ja mugavustsoonis igavlemise vältimist, järjepidevat õpihimu ning valmisolekut koostöösse panustada.

Tema tugevus mentorina: valmisolek järjekindlalt jagada oskusi, teadmisi ja kogemusi. Koolielu joonistub kokku miljonist puslekillust. Nende liitmine üheks terviklikuks ja suureks pildiks on töörohke, kuid põnev! Kogukonnas toimiv kool, õpetajate arengutee kujundamine ja kooli süsteemne arendus on valdkonnad, milles Erli saab abiks olla.

Tema parim nõuanne, mis juhina saanud kõlab: „Ole see, kes oled! Tee seda, millesse usud! Õpi, kuni elad!“ Koolijuhi ametisse astudes oli palju erinevaid nõuandeid, kuidas juht olla, millist stiili kasutada, keda kuulata, mida teha jne. Elu on näidanud, et igaühel on vaja leida oma tee, iga päev midagi õppida, omada häid tuttavaid erinevates võrgustikes ning olla pidevalt valmis väga erinevateks olukordadeks.

Kontakt: [email protected]


Aavo Palo

Aavo Palo on Viljandi Paalalinna Kooli direktor, kel on juhistaaži 14 aastat. Aavol piirkondlike eelistusi ei ole, aga eks vahemaa määrab ka suhtlusviisi. Tema eelistuseks on silmast-silma kohtumised, telefon ja e-post ei ole aruteluks nii efektiivsed.

Oma tugevuseks peab Aavo kogemust ettevõtjana, õpetajana ja direktorina. Koolijuhi karjääri jooksul on ta pidanud lahendama väga äärmuslikke olukordi seoses töötajate, kooli arengu ja õpilastega, seega oskan ka  nö kastist välja mõelda. Kindlasti ei ole ta domineeriv mentor, pigem kannatlik kuulaja, oskab aimata ja reflekteerida kavandatavate plaanide ohte ja kasutegurit. Tema tugevusteks haridusmaastikul on organisatsioonikultuuri kujundamine, haridusasutuse ümberkorraldus, kolimine, renoveerimine ja kriisiolukordade lahendamine.

Parim nõuanne, mis Aavo on saanud: “Õpi küsima ja tunne huvi”. Antud nõuanne on oluliselt tõstnud töötajate algatusvõimet ja pühendumust. Väga palju sõltub personalist. Aavo koolist on saanud pigem arenev ja noorenev, kui vana ja stagneerunud organisatsioon, siinkohal peab ta silmas õpetajate motiveeritust ja särasilmi, mitte bioloogilist vanust. Tänaseks on Aavo õppinud olema konkreetsem ja tähelepanelikum varjatud eeliste ning puuduste suhtes.

Kontakt: [email protected]


Tea Välk

Tea Välk on Tapa lasteaia Pisipõnn direktor, kel on juhistaaži juba 19 aastat. Teal piirkondlike eelistusi ei ole ning samuti sobivad kõik suhtlemisviisid.

Tea on koostööle avatud, sõbralik ning eelarvamuste vaba. Ta ütleb, et muudatuste elluviimine ei tule kergelt ja kiiresti. Sellega arvestades, oskab ta muudatuste elluviimist paremini planeerida, sobivaid inimesi kaasata, olukordi mõista ning ennast säästa. Tal on olnud suur õnn  ühest väikesest 5. rühmalasest lasteaiast edasi arendada 13. rühmalane lasteaed, mis töötab kolmes erinevas majas. Liita nende majade personal ühtseks sõbralikuks ja toimekaks kollektiiviks ning tunda siirast rõõmu ühistest erinevatest saavutustest.

Suurim ebaõnnestumine jäi juhtimistöö algaastatele, kui arvas, et kõik inimesed soovivad oma teadmisi pidevalt täiendada ja saadud teadmisi  igapäevatöös rakendada.

Kontakt: [email protected]


Kristiine Juuse

Kristiine Juuse on lasteaed Sipsik direktor, kel on juhistaaži tänaseks kogunenud 15 aastat. Mentorluskohtumiseks eelistatav piirkond on Kristiinel Harjumaa. Oma menteed suudab ta enim abistada alushariduse valdkonnas. Kristiine leiab, et tema tugevus mentorina avaldub heas kuulamisoskuses. Ta üritab jääda erinevates olukordades rahumeelseks, leida aega emotsioonidega toimetulekuks, mitte suruda peale oma arvamust.

Kristiine püüab palju peegeldada, et aru saada, mida partner soovib, kuidas teda aidata ning millised on tema tunded. Kristiine on saanud ennast palju täiendada erinevatel juhtimisalastel koolitustel ja lugeda palju erinevat kirjandust, mis kõik on tulnud kasuks tema enda silmaringi laiendamiseks. Ta on olnud olemas/toeks nii personalile, lastele kui ka lastevanematele, et kuulata ja nõustada neid erinevates küsimustes. Ebaõnnestumiste poole pealt jääb ta aegajalt ajahätta.

Kristiine enda parim juhtimist puudutav nõuanne, mis ta on kunagi saanud kõlab nii: rääkides Sa kõigest kordad seda, mida tead. Kuulates aga võid midagi uut teada saada.

Kontakt: [email protected]


Haana Zuba-Reinsalu  

Haana Zuba-Reinsalu  on Luua Metsanduskool direktor, kel on juhistaaži 19 aastat. Haanal mentorluskohtumisteks piirkondlike eelistusi ei ole ja ta on valmis kohtumisteks üle Eesti. Sobivad kõik kohtumisviisid – kontaktkohtumine, internetikõne (erinevad variandid) või telefon.

Haana on hea kuulaja ja seoste looja. Mentorina iseloomustab teda lõputu usk oma menteedesse, usaldab nende eelnevaid kogemusi ning austab arengusoove. Haana on süsteemne ja empaatiline, talle on oluline, et tahe koostööd teha oleks mõlemapoolne. Haridusvaldkonna teemad, milles Haana oma menteed aidata võib on: kõik koolielu puudutavad põhivaldkonnad alates strateegilisest juhtimisest, kvaliteedijuhtimisest (sh õppeprotsessid ja õppe kvaliteet) kuni finantsjuhtimiseni. Haana omab pikaajalisi kogemusi tööandjatega partnerluse ja koostvõrgustike arendamisel, sh  rahvusvahelises koostöös.

Parim nõuanne, mis Haana on saanud: olen meeskonnausku ja pean tähtsaks ühist teekonda eesmärkide saavutamisel. Parim soovitus on ka sellest valdkonnast – inimene peab sobima meeskonna ja ülesannetega. Minu jaoks on olnud oluline luua selline organisatsioonikultuur, kus iga liige saab parimal moel oma oskusi rakendada ja arendada ning milles minul juhina on täita märkaja ja võimaluste looja roll.

Suurimaks kordaminekuks peab Haana seda, et väikesest maakutsekoolist on kolleegidega üheskoos loonud Eesti metsandussektorile olulise partneri ning oma valdkonna hariduse kompetentsikeskuse.

Talle on omane leida nii head kui parandamist vajavat igapäevaselt ning seetõttu õpib pidevalt (ka ennast tundma). Ebaõnnestumisi on olnud siis, kui pole suutnud oma otsuste või tegevuste mõju eelnevalt analüüsida.

Kontakt: [email protected]


Tatjana Ait

Tatjana Ait on Jõhvi Gümnaasiumi koolijuht, kel on juhistaaži 9 aastat. Mentorluskohtumisteks sobivad talle kõik viisid ja piirkonnad üle Eesti.

Tatjana plussiks on see, et ta on direktoriks kasvanud, olles olnud nii õpetaja kui õppejuht. Tema tugevusteks on meeskonna juhtimine ja töötaja arendamine. Temal, kui koolijuhil, on üks väga hea oskus – ta suudab mobiliseerida oma meeskonda ja oskab inimesi motiveerida, märgata töötajate tugevamaid külgi ja tunnustada inimesi nende saavutuste ja pingutuste eest. Ta on hea prioriteetide seadja ja otsuste elluviija ning konfliktide lahendaja.

Tema parim juhtimist puudutav nõuanne, mis ta kunagi saanud on kõlab nii: Ole eeskujuks! Armasta oma tööd! Ära kunagi eelda!

Kontakt: [email protected]


Aivi Must

Aivi Must on Tamsalu Gümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži 20 aastat. Mentorluskohtumisteks eelistatav viis on kontaktkohtumine. Piirkond pole oluline.

Aivi tugevus mentorina on hea kuulamisoskus. Ta peab oluliseks usaldusliku suhte loomist mentori ja mentee vahel ning kokkulepetest kinnipidamist. Tegemist on aktiivse suhtlejaga, kes eelistab uudsust ja muutusi.

Aivi on juhtinud üldhariduskooli ja lasteaed-põhikooli. Juhina on ta liitnud kolm asutust ning tal on laiad kogemused muudatuste juhtimises. Aivi tõdeb, et muudatusi sisse viies võib tulla mitmeid tagasilööke, kuid sihikindlus ja pidev kolleegide kaasamine viib oodatud tulemuseni.

Juhtimise nõuandeid on Aivi palju leidnud kirjandusest. Näiteks andis raamat „Liikumapanev jõud: mis meid tegelikult motiveerib“ vastuse, kuidas leida igas töötajas see nn motivatsioon 3.0.

Kontakt: [email protected]


Hendrik Agur

Hendrik Agur on Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži 16 aastat. Mentorluskohtumisteks sobivad erinevad vormid – üle veebi, silmast-silma ja telefoni teel. Eelistatuim kohtumise viis on kontaktkohtumine. Mentorluskohtumiste piirkond on Eesti.

Hendrik kirjeldab oma haridusjuhi tausta nii: „13,5 aastat olen töötanud Eesti vanima järjepidevalt tegutsenud kooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktorina. Ajaloolise, pikkade traditsioonidega kooli juhtimine nõudis arvestamist nii väljakujunenud hoiakute kui ka ühiskondlike ja koolikogukonna ootustega kooli kõrge taseme hoidmisel ja arendamisel. Samavõrra tuli arendada kooli ja olla esirinnas ka innovatsiooni juhtimisega. Ja seda kõike, ikka arvestades taustsüsteemi.“

Hendrik peab koolijuhina oma eripäraks vanasse väärikasse kooli direktoriks tulemist ilma varasema töökogemuseta haridussüsteemis. Kuidas ja millest alustada? kuidas olla veenev ja innustav juht ning kuidas moodustada tugev meeskond väljakujunenud pikkade traditsioonidega kollektiivis? Kuidas luua, kohandada ja juurutada kooli väärtusi, arvestades kogukonna tundlikkust mistahes muudatuste suhtes? Kuidas viia uue juhina läbi möödapääsmatuid personalimuutusi, säilitades töötajate usk ja tugev motivatsioon muudatuste eesmärkidesse?

Vastukaaluks sellele omab ta ka kogemust täiesti uue kooli käivitamisel ja meeskonna loomisel. Kohtla-Järve Gümnaasium on 2019. aastal avatud uus riigigümnaasium, mille meeskonna loomist ja õpilaste vastuvõttu alustas ta asjaolude kujunemise tõttu vaid neli kuud enne kooli avamist. Kuidas toimub uue organisatsiooni meeskonna loomine kiirtingimustes, millised on sealsed ohud, riskid ja veakohad? Need olukorrad on reaalses elus Hendrikul läbi kogetud ning õpetanud riske hindama ning tegutsema ajakriitilises, ent kirglikus uue loomise olukorras võimalikult efektiivselt, kasvatades samal ajal organisatsiooni käivitamiseks vaja minevat sünergiat.

Hendrik usub, et haridusmentorina on ta veenev julgustaja, et uued ideed ellu viia ja edasi liikuda. Samuti on ka mentee tugi keerulistes ja ka ülikeerulistes olukordades. Hendriku soov on innustada loovaid ideid ellu viima ning olla heaks kambajõmmiks hariduse edendamisel soovija poolt valitud piiridest ka kõrgemale.

Hendrik usub, et suudab olla toeks:

  • innovatsiooni ja kommunikatsiooni juhtimises ning oma eduloo tutvustamisel, mis on arvatust olulisemakski usalduse võitmisel ja enda kuuldavaks tegemisel kogukonnas, piirkonnas, laiemalt;
  • kaasaegse hariduse sisu mõtestamisel – miks, kuidas ja mida tänases koolis peaks tegema, arvestades muutava maailma poolt esitatavaid väljakutseid, mis muutuvad ajas küllaltki kiiresti. Olla pidevas valmisolekus muutusteks (loe: mitte jääda vanasse ja harjumuspärasesse kinni);
  • minnes konkreetsemaks – muukeelses piirkonnas puhta eesti kooli loomine, sealsed riskid, kooli- ja organisatsioonikultuuride erinevused, hoiakute paljusus, nendega hakkama saamine. Kogukonna usalduse võitmine keskkonnas, kus vastumõjude spekter on lai ja raskesti käsitatav.

Koolijuhina alustades oli tema mentoriks Heiki Kiidli, kelle lähenemine koolijuhtimisele kandis oma kõikide koolijuhtimises ettevõetavate tegevuste mõtestamise ja tegevuse sisusse uskumise pitserit. Hendrik sõnastab kokkuvõtlikult selle nii: „Tee vaid seda, millesse ise väga usud, tee seda kire ja armastusega. Siis on see veenev ka teiste jaoks ja nad tulevad sinuga kaasa.“

13,5 aastat on 390 aastase vana kooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajateljel vaid viiv. Kuid ta usub, et on suutnud väärikalt ja tublisti arendada kooli sellel ajal, mil kooli juhtimine oli tema kätte usaldatud. Nii organisatsioonikultuuri arendamisel kui ka kooli viimisel uude arengujärku: uue Kotzebue õppehoone (1.-6. klassid) rajamine ja progümnaasiumi (7.-12. klassid) edasi arendamine ajaloolistes vanalinnas asuvates hoonetes. Uuemast ajast on suureks väljakutseks olnud uue eesti keelse ja -meelse riigigümnaasiumi rajamine Ida-Virumaale põlisesse tööstuspiirkonda, mille elanikkond on suuremas osas venekeelne. Värsked kogemused erinevate koolikultuuridega koolidest tulnud õpilastes kujunenud väärtustest ja hoiakutest meie väärtusruumi toomise püüdlustest on värvikad, tundlikud ja suurt empaatiat nõudvad. Teisalt motiveeritud personali värbamine piirkonda, mis on väljakutseks ka tugevaimatele.

Kontakt: [email protected]


Imbi Viisma

Imbi Viisma on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži 22 aastat. Mentorluskohtumisteks eelistatav viis on kontaktkohtumine või kohtumine veebi teel. Piirkonna osas eelistusi ei ole.

Imbi peab ennast heaks kuulajaks. Tal on piisavalt suur teadmiste ja kogemuste pagas, et teisi toetada ja juhendada. Mentorina soovib ta olla inspireerivaks eeskujuks aga ka hoolivaks kaaslaseks: uskudes mentee võimetesse ning aidates teda motiveerida ja julgustada ennast arendama ning otsuseid ja plaane tegema.

Imbi on ise mentorluse usku, kuna tegemist on koostöösuhtega, mis aitab ning inspireerib alustavat juhti ja toetab teda uues rollis edu saavutamisel. Imbi usub, et see arendab ka mentorit ennast.

Imbi omab haridusvaldkonnas töötamise kogemust nii õpetaja, õppealajuhataja, koolijuhi kui ka haridusametnikuna. Parima juhtimist puudutava nõuande sai Imbi algaja koolijuhina oma mentorilt: „ära unusta unistamast, sest unistustel on kombeks täide minna“. Imbi lisab, et lisaks unistamisele mängib olulist rolli muudatuste juhtimisel ka suhtlemine ja kommunikatsioon.

Koolijuhina on Imbi kõige suuremaks väljakutseks olnud kahe kooli ühendamine ning suurele koolile uue sisu loomine. Samuti ka meeskonna loomine, kellega koostöös on tänaseks viidud ellu mitmeid suuri muudatusi koolielus.

Ebaõnnestumised on õpetanud teda rohkem märkama ja mitte kiirustama ning samuti kommunikatsioonile rohkem tähelepanu pöörama.  

Kontakt: [email protected]


Liivika Simmul

Liivika Simmul on Püha Johannese Kooli direktor, kel on juhistaaži 24 aastat. Mentorluskohtumisteks sobivad kõik viisid, kontaktkohtumised võiksid toimuda Tallinnas.

Liivika on  teiste vajadustest lähtuv ja paindlik, ta leiab inimestega kergesti ühise keele.
Liivika on olnud nii õpetaja kui koolijuht, arendanud ning käivitanud nendes rollides mitmeid projekte. Oma tegemistes on ta alati otsinud traditsiooni ja innovatsiooni tasakaalu. 

“Ole läbipaistev, üdini aus ja liigu põlvili”: need sõnad ütles Liivikale kolleeg kui ta asus juhtima üht aukartust äratavat meeskonda, kellega koostööd peeti keeruliseks. Ta võttis neid sõnu kuulda, hämmastus sealsete isiksuste ilust ja nende ühine teekond kujunes imetabaseks. 

Liivikal on olnud õnne osaleda kolme kooli sündimise ja kasvamise loos. Selle juurde kuuluvad ebaõnnestumised on õpetanud jälgima, et lähemate võitluskaaslaste elu jääks tervikuna tasakaalu.

Kontakt: [email protected]


Natalja Vergun

Natalja Vergun on Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži 8 aastat. Mentorluskohtumisteks eelistatav viis on kontaktkohtumine, samas on ka veebikohtumised võimalikud. Eelistatavat piirkonda ei ole.

Natalja iseloomustab ennast sõnadega: „järjekindel, täpne, korrektne, pigem küsija, kuulaja ja suunaja“.  Naine usub, et oskab kiita, toetada ning julgustada samme edu poole.

Oma menteed suudab ta aidata erinevates kooli juhtimisega seotud ülesannetes, näiteks õppekorralduslikud aspektid ja meeskonna juhtimine.

Natalja annab nõuande, mis on tema jaoks alati toiminud: „Kui sa midagi ei tea või vähegi tekkib kahtlus, ole julge ja küsi, et olla kindel, et liigud õiges suunas“.

Kõik Natalja kordaminekud ja ebaõnnestumised on olnud seotud inimestega. Kõik me vajame tähelepanu, selgust, tuge ja mõistmist. Kui see on olemas, siis saab koos organisatsiooni arengu nimel palju ära teha.

Kontakt: [email protected]


Pille Tahker

Pille Tahker on Pärnu Vanalinna Põhikooli direktor. Mentorluskohtumisteks eelistab ta kontaktkohtumisi, aga sobivad ka kõik teised viisid. Piirkond pole oluline.

Inimese ja juhina on Pille uuendusmeelne, positiivne, hea kuulamisoskusega ning inimesi ja nende soove austav. Ta armastab oma tööd ja kooli ning peab oma tugevusteks muutustega kiiret kohanemist, suutlikust tajuda seoseid ja näha „suurt pilti“. Ta peab oluliseks kaasaegse ja arendava õpi- ja töökeskkonna loomist.

Mentorina soovib ta olla eelkõige empaatiline partner, mõttekaaslane ja kaasteeline: menteele toetav, julgustav ja innustav sõber, kes toetab tema eneseusku, enesekindlust ja riskijulgust. Pille tahab nõustada ja toetada menteed tema jaoks õige suuna leidmisel ning julgustada teda oma mõtteid katsetama ja valitud teel julgelt edasi liikuma. Selle koostöö suurimaks väärtuseks peab ta  teadmiste ja kogemuste jagamist ning üheskoos õppimist ja kasvamist.

30 aastat töötamist haridusvaldkonnas õpetajana, õppealajuhatajana, direktorina, nõunikuna ja koolitajana ning erinevates arendusprojektides osalemine on võimaldanud Pillel teha koostööd ja õppida paljude erinevate inimeste teadmistest ja kogemustest ning kasvada ja areneda seeläbi inimesena ja juhina. Menteed saab ta toetada oma personaalse juhtimisfilosoofia kujundamisel ja tulevikku suunatud kooliarengu suuna leidmisel; nõustades teda kuidas luua kaasaegset õpi- ja töökeskkonda ning kujundada koolis positiivset organisatsioonikultuuri ja muutuvatele vajadustele vastavat personalipoliitikat; jagades oma kogemusi muutuva õpikäsituse ja kaasava hariduse põhimõtete rakendamisest koolis.

Pille toob eraldi välja koolitaja-coach Raimo Ülavere antud juhtimist puudutava nõuande: „Organisatsiooni edukaks toimimiseks, tuleb juhil keskenduda ühise sünergia loomisele ning kultiveerida vabaduse ja vastutuse kultuur, mis tähendab inimeste päriselt usaldamist ja seda mitte ainult sõnades - see tähendab vähem reegleid, poliitikaid, bürokraatiat ning rohkem vabadust ja otsustusõigust. Ehitades meeskonda ja organisatsiooni täna, peab alati silmas pidama tulevikku ja keskenduma selle muutuvatele vajadustele.“

Pille on koostöös heade kolleegidega suutnud luua innovaatilise ning muutuvate vajadustega arvestava õpi- ja töökeskkonna ning kujundanud motiveeritud, koostööd väärtustava ning uuendusmeelse meeskonna. Koolil on hea maine ja nende juurde tahetakse tulla õppima ja tööle.

Juhina on Pille õppinud, et personali valikul tuleb alati enne otsustamist 9 korda mõõta ning ainult inimeste vabadus ning usaldamine toovad kaasa arenguhuvi ja vastutuse!

Kontakt: [email protected]


Raino Liblik

Raino Liblik on Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži 15 aastat. Mentorluskohtumisteks sobivad kõik vormid ning eelistatavat piirkonda pole.

Raino toob välja, et mentor, ei ütle menteele, mis on õige või vale. Koostöö eesmärk on luua kindlus selleks, et mentee usuks endasse ja tuleks edaspidi ka iseseisvalt toime. „Elus juhtuvad põnevad asjad, kui lased neil juhtuda ning oled avatud uuteks väljakutseteks ka siis, kui need vahest tunduvad keerulised.“

Rainole meeldib ennast pidevalt täiendada ning uutest võimalustest kinni haarata. Mentoriks olemine alustavale juhile on samuti võimalus end proovile panna ja koos areneda. Nii alustavate juhtide kui ka tegutsevate juhtide toetamine on tema jaoks väga tähtis. Raino usub, et enim saaks ta aidata erinevates haridusasutuse või spordiorganisatsiooni juhtimisega seotud ülesannetes: näiteks innovatsiooni või meeskonna juhtimise teemadega. „On oluline, et grupi või organisatsiooni kõik osapooled mõistaks eesmärke ja tegevuste mõttestatust üheselt. Oluline on läheneda kõigile osapooletele neile sobivas vormis ja arusaadavalt vastavalt nende ettevalmistusele ning ametikohale.“

Raino teab, et kavandatud ja planeeritud tegevuste realiseerumine ühel hetkel on hea ning võimas tunne ning annab motivatsiooni uuteks eesmärkideks. Ebaõnnestumisi tuleb ikka ette ja eelkõige on need seotud inimestega kellega pole leitud ühist keelt. Kuigi Raino suur soov on alati mõista teist osapoolt ja teha head koostööd, siis tõdeb ta, et alati see nii ei lähe. Aga see ongi õppimise koht ja annab uusi mõtteid, kuidas edaspidi õnnestuda.

Kontakt: [email protected]


Mari-Liis Sults

Mari-Liis Sults on Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor, kel on juhistaaži 6 aastat. Mari-Liis on valmis mentoriks olema uutele haridusjuhtidele üle Eesti. Ta on mentorvestlusi viinud läbi kohapeal, neutraalsel pinnal ja ka enda koolis. Kommunikatsioonivahenditest on ta kasutanud telefoni, e-kirju ja ka videot.

Oma headeks külgedeks mentorina peab Mari-Liis hinnanguvabadust; sügavat kuulamisoskust; keeruliste küsimuste küsimist; täiendavate lugemismaterjalide andmist ning vajadusel mõtestatud ja sisukate „koduülesannete“ andmist. Kindlasti ei piirdu vestlused ainult ühe lahendusega. Ta suudab vestelda eesti, inglise ja vene keeles. Mari-Liis on koos menteega valmis kaasa mõtlema sel teemal, mis tema jaoks on sel hetkel oluline. Oluline on mõlema poole avatus ja koostöö.

Kui Mari-Liis külastas ühte Hollandi kooli koos Haridusinnovatsiooni koolitusrühmaga ütles üks koolijuht, et seadused on loodud selleks, et neid muuta. Sellest on kujunenud tema jaoks üks parimaid haridust puudutavaid nõuandeid. Teine mõte, mis teda alati saadab on: "eeldamine on kõikide käkkide ema!". 

Mari-Liis peab oma suuremateks õnnestumiseks inimestes nende tugevuste üles leidmist ja läbi selle nende rakendamist. Ebaõnnestumised on olnud seotud sellega, kui ta on olnud väsinud ja tundnud ängi teha asju kiiruga, ka neid, mis on teise töötaja laual. Nendel teemadel on ta palju ise suhelnud oma mentorite ja coachidega. 

Kontakt: [email protected]


Ardi Paul

Ardi Paul on Tallinna Nõmme Põhikooli direktor. Tal on juhistaaži 27 aastat. Mentorluskohtumiseks eelistatav vorm on silmast-silma üle Eesti, kuid sobivad ka kõik muud vormid meilisuhtlusest kuni veebikohtumiseni.

Ardi peab end nn coachiva mentorluse koolkonna esindajaks, kelle roll on menteed mõista, julgustada, võimestada ja vajadusel väljakutseid esitada. Ta kasutab ka koolinõuniku kogemust ja praktilist sisehindamise-alast koostööd paljude haridusasutuse juhtidega üle Eesti.

Ta peab loomulikuks oma kogemuste jagamist ja lugude rääkimist. Haridusvaldkondi, milles ta peab end pädevaks on KOV-i juhtimise tasandilt kuni kaasava hariduseni kooli tasandil; uuematest personali juhtimismudelitest kuni kooli eelarve analüüsini. Mentorina hariduses jätkamine on loomulik jätk senisele pikale juhipraktikale, millega ta jätkuvalt tegeleb.

Parimaks juhtimist puudutavaks nõuandeks peab ta Doris Kareva luuleridu:

Kõik, mida vajad, tuleb su juurde ühel või teisel varjatud kujul.
Kui tunned ta ära, saab ta su omaks.
Kõik, mida tahad, tuleb su juurde, tunneb su ära ja saab sinu osaks.
Hinga, loe kümneni. Hind selgub hiljem.

Ardi on oma kogemusest õppinud, et inimene, kes ei tee vigu, ei tee tavaliselt mitte midagi. Ka kehv juhtimisotsus on parem kui mitte otsustamine. Samas ka kõik head asjad juhtuvad õigel ajal või veidike hiljem.

Kontakt: [email protected]


Annely Ajaots

Annely Ajaots on Nissi Põhikooli direktor, kel on juhistaaži 24 aastat. Mentorluskohtumisteks eelistab Annely kohtumisi „silmast-silma“, kuid sobib ka suhtlemine veebikeskkonnas ning telefoni teel. Sobivateks piirkondadeks on Harju-, Rapla-, Järva-, Pärnu- ja Läänemaa.

Annely on hea kuulaja ja peegeldaja ning usub, et saab hästi hakkama enesejuhtimisega. Ta märkab ja oskab hoida oma vaimset tervist ning on õppinud oma emotsioone teadlikult juhtima. Mentorina peab ta oluliseks toetava õhkkonna ja suhete loomist ning tõhusate küsimuste küsimist.

Kolleegid on iseloomustanud Annelyt kui põhjalikku, toetavat ja head meeskonna kaasajat ning motiveerivat juhti. Annely jaoks on oluline väärtuspõhine juhtimine ning avatud ja üksteisest lugupidavad suhted. Anneli jaoks on tähtis see, kes sa inimesena oled. Kui mõistad iseennast, oled ka parem juht.

Ta alustas juhi teekonda väga noorena ja tänu nooruse uljusele ning julgusele on ette tulnud ka „ämbreid“, millest on saanud väärtuslikke õpikogemusi. Tal on olnud ka võimalus istuda mitmel toolil korraga: olles samaaegselt lapsevanem, õpetaja, koolijuht kui ka kohaliku omavalitsuse esindaja. See kogemus õpetas hindama, kui tähtsad on avatud ja lugupidavad suhted kõikide osapoolte vahel.

Kontakt: [email protected]


Imbi Raasuke

Imbi on üle neljakümne aasta töötanud alushariduses. Üle poole sellest õppejuhina. Tema õnn on olnud töötada lasteaedades, kus juhtimisse on kaasatud meeskond.

Imbi on selle aja jooksul nii õpetaja kui õppejuhina näinud ja kogenud erinevaid ühiskonnakordi, erinevaid reforme ja juhtimisvõtteid, meetodeid ja vaateid.

Tont teab kust tulnud alatine soov analüüsida ja selekteerida, mida tasub tõena võtta ja kaasa haarata, või mis ootele jätta või üle parda heita, on toonud tõdemuseni, et elu ongi liikumine ja muutumine ning „ära parkida” pole võimalik.

Arvamus, et mul läks hästi või mul on veel hästi, ei anna õigustust mitte tegeleda uute mõtetega, sest muutuste juhtimine võtab palju aega ja tööd. Seda Imbi teab, vedades eelnevatel aastatel Tallinna Tuule Lasteaias projekti „Eesti keele õpetamine muukeelsetele lastele ”, mis tänaseks on igapäevaelu. Seda tööd hindas Tallinna Ülikool Haridusinnovatsiooni auhinnaga.

Nii nagu oma põhitööl, nii ka mentorluses toetub Imbi koostööle, dialoogile. Nagu psühholoogid ütlevad, et meie aju on harjunud mõtlema kindlates struktuurides, et tagada stabiilsus ja turvalisus, siis mentorluses katsub Imbi just seda veidi lõhkuda ja aidata otsida uusi võimalusi ning lahendusteid. Uued ideed või lahendused võivad olla üsna lähedal, kui neid läbi teise prisma märgata.

Mentorluskohtumiseks sobivad Imbile nii kontakt- kui ka veebi teel kohtumised.

Kontakt: [email protected];

Imbi Raasukese portreepilt. Blond naisterahvas valge pintsakuga naeratamas.

Mentorlusprogrammi läbinud haridusasutuste juhid

2021. AASTA LEND

Aivi Must

direktor

Tamsalu Gümnaasium

Annely Ajaots

direktor

Nissi Põhikool

Anu Nigesen

direktor

Vanalinna Hariduskolleegium

Ardi Paul

direktor

Tallinna Nõmme Põhikool

Hannely Luik-Stogov

õppejuht

Valga Põhikool

Hendrik Agur

direktor

Kohtla-Järve Gümnaasium

Imbi Viisma

direktor

Kadrioru Saksa Gümnaasium

Kairi Jakobson

direktor

Tallinna Rahumäe Põhikool

Liivika Simmul

direktor

Püha Johannese Kool

Margo Sootla

koolijuht

Paide Gümnaasium

Mari-Liis Sults

direktor

Tallinna Kunstigümnaasium

Natalja Vergun

direktor

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium

Pille Tahker

direktor

Pärnu Vanalinna Põhikool

Raino Liblik

koolijuht

Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium

Siret Paasmäe

direktor

Tallinna Järveotsa Gümnaasium

Sirli Väinsar

direktor

Tallinna Tondi Kool

Tiia Rosenberg

direktor

Ruila Põhikool

Toomas Kruusimägi

direktor

Tallinna Inglise Kolledž

Triin Laasi-Õige

direktor

Tallinna Majanduskool

2018. AASTA LEND

Aime Klandorf

õppejuht

Rapla Gümnaasium

Arno Kaseniit

direktor

Sillamäe Gümnaasium

Ene Saar

direktor

Tallinna Reaalkool

Hene Binsol

õppealajuhataja

Tartu Hiie Kool

Imbi Raasuke

coach

Irina Bahramova

direktor

Narva Kreenholmi Kool

Kadi Kreis

direktor

Tartu Kunstikool

Karmen Paul

koolijuht

Viimsi Gümnaasium

Katrin Kohjus

direktor

Sindi Gümnaasium

Leelo Tiisvelt

õpetaja

Viimsi Kool

Liivi Raudsepp

direktori asetäitja õppealal

Tartu Rakenduslik Kolledž

Meeli Kaldma

direktor

Tallinna Teeninduskool

Pilvi Kuurmann

õppearendusjuht

Kiviõli I Keskkool

Sirje Toomla

direktor

Rocca al Mare Kool

Tatjana Ait

direktor

Jõhvi Gümnaasium

2017. AASTA LEND

Alo Savi

direktor

Tõnismäe Riigigümnaasium

Anu Köidam

koolijuht

Ilmatsalu Põhikool

Astra Jamnes

direktor

Viljandi Lasteaed Päikesekiir

Ene Nool

direktor

Rakvere Rohuaia Lasteaed

Ilmar Kesselmann

direktor

Parksepa Keskkool

Jaana Roht

direktor

Tallinna Kesklinna Põhikool

Kai Kikkas

lasteaia juht

Tartu Lasteaed Tõruke

Kati Kirsipuu

õpetaja

Rakke Kool

Kristi Pettai

direktor

Vastseliina gümnaasium

Kristiine Juuse

direktor

Maardu lasteaed Sipsik

Laine Belovas

direktor

Noarootsi Gümnaasium

Marika Vares

õppejuht

Tartu Hansa Kool - õppejuht

Marje Eelmaa

direktor

Väike-Maarja Gümnaasium

Tarmo Post

direktor

Kohtla-järve Järve Kool

2016. AASTA LEND

Angela Reinart

õppealajuhataja

Tallinna Lasteaed Maasikas

Arvo Pattak

HEV koordinaator

Lähte Ühisgümnaasium

Erli Aasamets

direktor

Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Igmar Matto

direktor

Põlva Kool

Kaider Vardja

direktor

Maardu Gümnaasium

Liina Palu

direktor

Värska Gümnaasium

Liivi Lindemann

direktor

Olustvere Põhikool

Maiu Plumer

haridusosakonna juhataja

Viimsi Vallavalitsus

Merike Kaste

direktor

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

Rein Oselin

direktor

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Sirje Kautsaar

koolijuht

Rae Gümnaasium

Tea Välk

direktor

Tapa lasteaed Pisipõnn

Tõnu Erin

direktor

Kuressaare Vanalinna Kool

Virge Ong

direktor

Sõmeru Põhikool

Ülle Ojamäe

õppedirektor

Haapsalu Kutsehariduskeskus

2015. AASTA LEND

Aavo Palo

direktor

Viljandi Paalalinna Kool

Ene Tannberg

direktor

Tartu Miina Härma Gümnaasium

Haana Zuba-Reinsalu

direktor

Luua Metsanduskool

Hiie Asser

direktor

Tartu Annelinna Gümnaasium

Ivo Eesmaa

direktor

Hiiumaa Ametikool

Liilia Oberg

direktor

Pärnu Raeküla Kool

Margus Veri

direktor

Pärnu Ülejõe Põhikool

Rein Uusmaa

koolijuht

ProTERA

Tatjana Stepanova

õpetaja

Tallinna Õismäe Vene Lütseum

Toomas Kink

direktor

Tartu Raatuse Kool

Viljar Aro

direktor

Kuressaare Hariduse Kool

Lisainfo:

Kadi Hajetski
Projektijuht
tel: 735 0546
[email protected]

ESF logo

Viimati uuendatud 22.01.2024