Noortemalev on noortele suunatud projekt, mille kaudu saab noor lepingulise töökogemuse ning omandab uusi teadmisi töösuhete, -keskkonna ning karjääriplaneerimise kohta. Malevasuve taotlusvoorust toetame malevate korraldamist.
Toetuse eesmärk on tõsta töökogemuseta või vähese töökogemusega noorte konkurentsivõimet tööturul. Malevas osalemise kaudu suureneb noorte teadlikkus töömaailmast, tuleviku tööturuoskustest ja karjääriplaneerimisest. Samuti arendab malevas töölepingu alusel saadud turvaline töökogemus ühildatult mitteformaalse õppega noorte üldpädevusi.
Noortele tutvustatakse erinevaid töövaldkondi, neid innustatakse ja toetatakse tööturule sisenemisel ning luuakse võimalused eakaaslaste ja erinevate valdkondade inimestega suhtlemiseks.
Taotlusvooru Noortemalevate toetuseks avame hiljemalt aprillis 2024.
Lisainfo:
Kaisa Potter
Noorteosakond
Haridus- ja Noorteamet
[email protected]
5663 8074
626 8909
Toetuste Menetlemise Infosüsteem
Noortemalevad
2023. aastal osales malevasuve projektides kokku 4647 noort, neist 1321 ööbimisega ja 3326 ööbimiseta malevas. Kõige nooremad malevlased olid 9, kõige vanemad 25- aastased. Malevas osalenud noortest 81% olid vanuses 13–16-aastased.
Taotlejate omaosalus oli kokku 1 968 678,65 eurot.
Noored teenisid malevas 886 687,93 eurot.
Malevate eelarve koos noorte töötasudega on 3 277 128,58 eurot. Millest katab riiklik toetus ca 20%. Riiklik toetus aastal 2023 malevakorraldajatele oli 440 000 eurot.
Toetust sai 57 malevakorraldajat, kellest 12 korraldasid nii ööbimisega, kui ka ööbimiseta malevaid.
Malevasse sai üldjuhul kandideerida CV ja motivatsioonikirja esitamisega ning enamustel toimusid ka vestlused noortega, et hinnata nende valmisolekut malevas osalemiseks. Peamiselt sai avalduse esitada veebikeskkonna kaudu (üldjuhul Google forms) osad kasutasid ka iseteeninduskeskkonda (SPOKU). Millele järgnesid vestlused noortega, nii individuaalsed kui grupivestlused. Kui malevasse soovijate arv ületas kohtade arvu, siis valikul lähtusid üldjuhul taotlejad põhimõttest, et pakkuda malevas osalemise võimalust neile, kellel puudub varasem töökogemus. Samuti arvestati ka motiveeritust ning mõned taotlejad lähtusid ka poiste ja tüdrukute arvu tasakaalust, HEV/NEET staatuses noortest ning KOVi sissekirjutusest. Korraldajad toovad välja, et peamiseks põhjuseks noortele eitava vastuse saamiseks on vähene huvi maleva ühistegevustest osavõtmiseks. Vähesel hulgal on ka malevaid, kus noored valitakse rühma kandideerimise kiiruse peale.
Noorte tööandjad ja töötamine
Põhilisteks tööandjateks olid kohalikud omavalitsused. Noored said teha tööd koolides, noortekeskustes, raamatukogudes, mänguväljakutel jne. Lisaks pakkusid tööd ka erinevad ettevõtted, kauplused, kohvikud, laagrikorraldajad, põllumajandusettevõtted (nt marjade korjamine). Samuti pakkusid tööd noortele Circkle K, Rimi, Telia, Terminal Oil AS, Wolt jne.
Ühistegevused ja töötoad
Peale tööpäevi viidi läbi väga erinevaid töötubasid, koolitusi, mänge ja väljasõite. Koolitustest tõid korraldajad kõige rohkem esile töötukassa koolitusi, tööohutuse, rahatarkuse, enesearengu töötoad ning karjäärialaseid koolitusi. Veel korraldati erinevaid laua- ja seltskonnamänge, sportmänge, kujundati malevasärke, ujuti ja lasti vibu, grilliti, sõideti SUP-laudadega, käidi orienteerumas, paintballi ja bowlingut mängimas. Külastati seiklusparke, elamuskeskuseid, käidi erinevatel ekskursioonidel ja külastati näiteks kohalikke linna- ja vallavalitsusi ning muid kohalike ettevõtteid.
Uuenduslikud ja tulevikus osatähtsust kasvatavad töövaldkonnad malevas
Leidus ka malevakorraldajaid, kes kasutasid töötubades tehisintellekti, et noortega koos õppida, kuidas kirjutada motivatsioonikirju, logode disainimist ning samuti õppisid ka videode monteerimist telefoni rakendusi kasutades.
Üle poolte malevakorraldajate toovad välja, et noored tunnevad huvi meediapädevuste arendamise vastu.
Meediapädevuste arendamine malevas, mis hõlmas igapäevaste tegevuste dokumenteerimist, sisu loomist, analüüsi ja sotsiaalmeedia haldamist.
Külastati karjäärikeskust, kus noored said proovida läbi virtuaalreaalsuse prillidega erinevaid ameteid ning nende ülesannete täitmist. Seal oli ka võimalus läbi interaktiivsete tahvlite, panna ennast erinevatesse töökeskkondadesse, nt pottsepp, kopajuht jne.
Korraldati projektijuhtimise koolitusi ning rahatarkuse töötube. Ettevõtlusküla külastus andis ettevõtlikkuspädevust, kodaniku- ja rahatarkust.
LTT pädevuste ja oskuste omandamine malevas
Malevas tehti töid, mis on seotud loodusega: näiteks ravimtaimede-, kurkide ja maasikate korjamine, loomade eest hoolitsemine, aiatööd, heakorratööd. Need tööd andsid malevlastele oskuse vaadelda, mõista ja selgitada loodus-, tehis ja sotsiaalse keskkonnas eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi. Toimus OÜ Merkuuri poolt tehnoloogiaalased õpitoad, kus noored puutusid kokku ja omandasid tehnoloogilisi oskusi ja õppisid tundma tehnoloogilisi tööriistu. Korraldati programmeerimise, robootika ja droonide lennutamise töötube. Noortele pakuti võimalust osaleda, Soundworld ja IT laboris, katsetasid käivitunud noorsootöö mudeleid ja tutvustasid neid läbi videote ka valla noortele ja kogukonnale.
2022. aastal osales malevasuve projektides osales kokku 4986 noort, kellest 1394 osales ööbimisega ja 3592 ööbimiseta malevas. Kõige nooremad malevlased olid 9, kõige vanemad 26 aastased. Kõige rohkem osales malevas 3.–16. aastaseid.
Sellel aastal oli malevatesse kaasatud ka 108 sõjapõgenikku. Kuigi kevadel planeeriti neid kaasata veelgi enam, liikusid paljud noored edasi ja seetõttu planeeritud osa vähenes.
Malevasse kandideerimiseks tuli noortel oma kohalikule malevakorraldajale esitada registreerimisavaldus ja CV, viidi läbi töövestlused ja meeskonnatöö koolitused. Malevas osalemise võimalust reklaamiti koolides, noortekeskustes, valla sotsiaalmeediakanalites ja valla ajalehtedes. Kaasati töötukassat. Kuna malevaid korraldavad ka erinevad püsilaagrid, saavad seal võimaluse malevlasena töötada just varasemate aastate laagrilised. Mõned malevad lähtuvad põhimõttest kes ees, see sees, kuid enamus korraldajad panevad kandideerimisele ja vestlustele väga suure osa. Üldiselt pakutakse malevas osalemise võimalust vaid oma kohaliku sissekirjutusega noortele, juhul kui kohti jääb üle, võimaldatakse ka teistel liituda. Kui tung malevasse on suur, on mitmed korraldajad eelistanud just neid noori, kellel varasemalt maleva või töökogemus puudub.
Nagu ka varasematel aastatel, olid peamisteks tööandjateks ikka kohalikud omavalitsused. Noored said teha tööd koolides, spordikeskustes, noortekeskustes, puhkealadel, raamatukogudes, mänguväljakutel jne. Tööd on vaheldusrikkad ja mitmekesised ning peamiselt heakorratööde valdkonnas. Rohiti, pesti, istutati, kasteti, koristati, aidati parkimiskorraldusel, koristati randu, värskendati kirikuid ja surnuaedasid jne.
Lisaks pakkusid tööd ka erinevad kohalikud ettevõtted sh kauplused, kohvikud, laagrikorraldajad, põllumajandusettevõtted (nt marjade korjamine). Noored teenisid 2022 malevasuves kokku 965 321 eurot.
Pärast töötamist viidi läbi väga erinevaid töötubasid, koolitusi, mänge ja muidu ühistegevusi. Tutvuti väga erinevate uute töövaldkondadega, tehti väga palju erinevaid väljasõite.
Maleva rühmasid juhtisid rühmajuhid, keda oli kokku 436, nendest 49% olid ka ise noored ehk vanuses kuni 26.
Riikliku toetuse kogusumma oli 463 398 eurot, millele lisandus korraldajate omaosalus 953 262,14. Malevasuve eelarve koos noorte töötasudega oli 2022. aastal oli kokku üle kahe miljoni euro. Riiklik toetus katab sellest ca 22%.
Vaatamata keerulisele olukorrale seoses viirusega, toimusid suvel üle Eesti noortemalevad, millest võttis osa 4730 noort. Noortel oli kokku 51 821 tegusat malevapäeva (sh 41 186 tööpäeva) ning bruto töötasu kokku 693 073 eurot.
Malev on noorte konkurentsivõimet arendav töökasvatuslik projekt, mis ühildab töötamise ja noorsootöö võimalused. Maleva eesmärk on tõsta noorte konkurentsivõimet tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu. Samuti toetab malev noorte teadlikkust tööseadusandlusest ja –ohutusest, võimaldab osaleda tööhõivevaldkonnaga seotud karjääri- ja infoüritustel, külastada piirkondlikke ettevõtteid ja organisatsioone ning saada osa sisukatest ja mitmekesistest vaba aja tegevustest.
Malevavahetuste kestvus oli sõltuvalt korraldajatest kas 5 kuni 21 päeva ning toimusid nii ööbimisega kui päevased vahetused. Ööbimisega malevarühmades osales 1161 noort ja ööbimiseta malevarühmades 3569 noort. Kokku oli 4730 noorel 51 821 tegusat malevapäeva, sh 41 186 tööpäeva. Noorte bruto töötasu malevasuve jooksul oli kokku 693 073 eurot.
Malevakorraldajatel oli eraldi eesmärgiks uuenduslike ja tulevikus kasvavate töövaldkondade tutvustamine, mida tehti samuti erinevalt, kas siis selliste töödega tutvumiste, töövarjutamise, töötubade või ise tegemise kaudu. Prooviti kätt ettevõtluses, arutleti kogukonna keskkonna alal leiduvate murekohtade üle ja pakuti välja lahendusi, puututi kokku rõivaste modelleerimise ja taaskasutusega ning palju muud põnevat.
Lisaks tavapärastele heakorratöödele said noored töötada abikasvatajatena, arheoloogidena, museaalide korraldajatena, ürituste organiseerijatena, meediakajastuste koostajatena ning muutsid eakate päevade sisukamaks lauamängude, toolivõimlemise või ühiste jalutuskäikude kaudu. Lisaks toimus arvukalt erinevaid põnevaid ühised ettevõtmisi, matku, õppekäike, võistlusi ja mänge ning maleva traditsioonidega seotud tegemisi, nagu näiteks lipu ja laulu valmistamine, etluskavade harjutamine, malevapulmad. Olulisel kohal oli ka malevapäevikute täitmine, mis harjutab noori analüüsima erinevates tegevustes saadud teadmisi, oskusi ja kogemusi.
Peamisteks tööandjateks olid noortele kohalikud omavalitsused ja sealsed hallatavad asutused nagu lasteaiad, koolid, huvikoolid, noortekeskused ja raamatukogud ning haldusfirmad. Aga ka kohalikud põllumehed ja ettevõtted, kogudused, muuseumid, uuskasutuskeskused, kohvikud, kauplused ning noortelaagrid. Tallinna malevlased said muuhulgas töötada ka Loomaaias, Botaanikaaias, Woltis ja Telias.
Sel aastal toetas Haridus- ja Noorteameti malevasuve taotlusvooru kaudu üle 68 malevakorraldajat 401 463 euroga, kes lõid noortele esimese töökogemuse võimaluse.
Pildi autor: Mittetulundusühing Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla
Lisainfo
Tiina Sinijärv
Haridus- ja noorteameti noorteosakond
Viimati uuendatud 30.01.2024