Kutse- ja kõrghariduse arendamise programm

Tegeleme Eesti kutse- ja kõrghariduse arendamisega vastavalt tööturu vajadustele. Arendame praktikasüsteemi ja töökohapõhist õpet, pakume võimalusi täiendavaks keeleõppeks ning edendame kutsehariduse mainet meie ühiskonnas.
  • Praktikasüsteemi eesmärk on anda õpilastele võimalus omandada erialaseid teadmisi ja oskusi läbi praktilise kogemuse töökeskkonnas. Toetame õpilasi, õppeasutusi (kutse- ja kõrgkoole) ja ettevõtteid praktikasüsteemi rakendamisel ja arendamisel, et praktikakorraldus õppeasutustes oleks ühtlustatud, läbipaistev ja vastaks osalejate vajadustele.
  • Töökohapõhise õppe puhul toimub kolmandik õppest koolis ja kaks kolmandikku erialases ettevõttes meistrite juhendamisel. Seda nimetatakse ka õpipoisiõppeks. Lähemalt töökohapõhisest õppest
  • Toetame õpetajakoolituse praktikasüsteemi arengut, sh süsteemi ühtlustamist ja õpetajakoolituse tudengite praktikavõimaluste laiendamist. 
  • Toetame kutse- ja kõrghariduse õppurite akadeemilise ja erialase eesti keele ning võõrkeelte õpet. Tegevuse eesmärk on suurendada õppijate sujuvat liikumist haridustasemete vahel ning parandada õpingutejärgset toimetulekut, karjäärivõimalusi ja mobiilsust tööturul. 
  • Kutsehariduse populariseerimiseks tutvustame kutseõppe võimalusi, korraldame kutsemeistrivõistlusi, oskuste festivali Noor Meister ning samanimelist telesaadet. Lähemalt infoportaalis kutseharidus.ee

Tegevused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi projekti PRÕM raames.

Kutseõpilane teeb süüa

Programmi tegevuste dokumendid

Praktikasüsteemi eesmärk on anda õpilastele võimalus omandada erialaseid teadmisi ja oskusi läbi praktilise kogemuse töökeskkonnas. Innove toetab õpilasi, õppeasutusi (kutse- ja kõrgkoole) ja ettevõtteid praktikasüsteemi rakendamisel ja arendamisel, et praktikakorraldus õppeasutustes oleks ühtlustatud, läbipaistev ja vastaks osalejate vajadustele.

  • Me suurendame teadlikkust praktikavõimalustest ja tugevdame huvitatud osapoolte vahelist koostööd. 2018. aastal osaleb praktika arendustegevustes 80 protsenti kõigist Eesti kutse- ja kõrgkoolidest!
  • Maksame sõidu- ja majutustoetusi õpilastele, kes sooritavad oma praktika elukohast erinevas maakonnas. Sõidu- ja majutustoetust makstakse elukohast (sh kooli ühiselamust või õpilaskodust) praktikakohta ja tagasi. Toetus ei laiene õppuritele, kes on praktikal Tallinnas või Tartus. Toetust on võimalik taotleda 15-40 päeva eest õppeaastas. Toetuse maksab välja õppeasutus. Erialad, mille õpilastele toetusi makstakse, kinnitatakse üheks õppeaastaks. 2018. aastal makstakse sõidu- ja majutustoetust 2175 õppurile.
  • Me töötame keskselt välja ja koondame kokku praktikat puudutavaid juhendeid ja materjale nii kutsehariduse kui ka kõrghariduse jaoks.
  • Seirame praktikasüsteemi olukorda ja arenguid ning viime läbi uuringuid.

Töökohapõhise õppe puhul toimub kolmandik õppest koolis ja kaks kolmandikku erialases ettevõttes meistrite juhendamisel. Seda nimetatakse ka õpipoisiõppeks. 2018. aastal on töökohapõhises õppes 4200 õppekohta. 2020. aasta eesmärk on 7200 õppekohta!

Töökohapõhine õpe sobib paljudele – noorele esimese eriala omandamiseks, täiskasvanule ümberõppeks ja uue eriala omandamiseks, töötajale erialaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks ning kvalifikatsiooni tõstmiseks. Sellest õppevormist huvitatud õpilased saavad töökohapõhise õppe kohta lähemalt lugeda kutsehariduse koduleheküljelt

Töökohapõhist õpet arendame koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu, ettevõtjate ja kutseõppeasutustega.

  • Me loome täiendavaid töökohapõhiseid õppekohti. Need tellitakse koolidelt lisaks riikliku koolitustellimusega tellitavatele õppekohtadele. Õppekohad luuakse vastavalt tööandjate tegelikele vajadustele ja valmisolekule uute või olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks.Piloteerime erinevaid töökohapõhise õppe rakendusmudeleid kutse- ja ka kõrgkoolides.
  • Toetame õppeasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd ning parimate praktikate levitamist ja üksteiselt õppimist kõigi osapoolte vahel.
  • Korraldame koolitusi töökohapõhise õppe koordinaatoritele ja juhendajatele.
  • Tunnustame parimaid töökohapõhist õpet pakkuvaid ettevõtteid.
  • Koostame juhendeid töökohapõhise õppe rakendamiseks nii koolidele kui ka ettevõtetele. Me töötame välja töökohapõhise õppe rakendusmudeleid erineva suuruse ja valdkonna ettevõtetele ning töötame välja ka põhimõtted töökohapõhise õppe võimaldamiseks kõrghariduses.
  • Seirame töökohapõhise õppe olukorda ja arenguid ning viime läbi uuringuid. Uurime tööandjate ootuseid ja rahulolu töökohapõhise õppe korraldusega ning töökohapõhise õppe edukust.
  • Jälgime töökohapõhise õppe rahvusvahelisi kogemusi ja arengutrende ning vajadusel täiendame Eestis rakendatavaid mudeleid.
  • Vajadusel toetame ka töökohapõhist õpet reguleerivate õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamist.

Toetame õpetajakoolituse praktikasüsteemi arengut, sh süsteemi ühtlustamist ja õpetajakoolituse tudengite praktikavõimaluste laiendamist. 

  • Soodustame ülikoolide ja praktikaasutuste vahelist koostööd. Korraldame koostöövõrgustikku arendavaid üritusi, mis toetavad vastastikust õppimist. Toetame heade kogemuste jagamist ja uute praktikakogukondade tekkimist. Kaasame praktikakogukondadesse kõikide õppetasemete esindajad, sh kutseõpinguid läbi viivad õppejõud ja praktikaasutuste praktikajuhendajad. Hüvitame praktikakogukondade liikmete koolituskulud.
  • Toetame praktikaasutusi õpetajakoolituse praktika läbiviimisel, eesmärgiga suurendada nende vastutust kvaliteetselt juhendatud praktika läbiviimisel. Tellime või loome praktika- ja praktikakorralduslikke materjale.
  • Maksame sõidu- ja majutustoetusi õpilastele, kes sooritavad oma praktika elukohast erinevas maakonnas. Sõidutoetust makstakse elukohast (sh kooli ühiselamust või õpilaskodust) praktikakohta ja tagasi. Toetus ei laiene õppuritele, kes on praktikal Tallinnas või Tartus. Toetust on võimalik taotleda 15–40 päeva eest õppeaastas. Toetuse maksab välja õppeasutus. Erialad, mille õpilastele toetusi makstakse, kinnitatakse üheks õppeaastaks.
  • Õpilastele mitmekesise koolikogemuse tagamiseks toimub praktika erinevates praktikaasutustes.
  • Üliõpilasele määratakse praktikakogukonnast kindel tugiisik, kes toetab üliõpilase professionaalset arengut ning toetab tudengit praktikakogukonna liikmeks kujunemisel.
  • Tegevusi viivad ellu Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool.

Toetame kutse- ja kõrghariduse õppurite akadeemilise ja erialase eesti keele ning võõrkeelte õpet. Tegevuse eesmärk on suurendada õppijate sujuvat liikumist haridustasemete vahel ning parandada õpingutejärgset toimetulekut, karjäärivõimalusi ja mobiilsust tööturul. Selleks:

  • Nõustame kutseõppeasutuste juhte ja personali mitmekeelse ja -kultuurilise õpikeskkonnaga toimetulekul. 
  • Kaardistame täiendava eesti keele õppe vajadusi ja koordineerime täiendavat eesti keele õpet eesti keelest erineva emakeelega kutseõppeasutuste õppuritele. Toetame üleminekut eesti õppekeelele kutsekeskhariduse õppekavadel hiljemalt 2020. aasta 1. septembriks.
  • Toetame eesti keelest erineva emakeelega kõrgkooliõppurite erialase eesti keele täiendavat õpet.
  • Toetame kutse- ja kõrghariduse õppurite erialaste võõrkeelte täiendavat õpet, sh erialaste keeleõppe materjalide väljatöötamist.

Kutseõppeasutuste nõustamine

Haridusvaldkonna töönõustamise sihtrühmaks on direktorid, õppekasvatusala juhtivad töötajad, õpetajad ja tugispetsialistid. Nõustamine on mõeldud kutseõppeasutustele, kus:

  • kutsekeskhariduse õppurid peavad sooritama lõpetades eesti keele teise keelena riigieksami, kutseeksami või erialase lõpueksami eesti keeles;
  • kutsekeskhariduses õpib või asub õppima sisserändaja taustaga õppureid.

Nõustamist saab taotleda kuni 2021. aastani.

Milliseid tegevusi me toetame?

Erialase ja üldkeele õppeks on eelistatud õppeasutuse õppurite vajadusest lähtuvad täiendavad lühi- ja pikaajalised keeleõppe kursused, kuhu on kombineeritud mitteformaalses õppevormis keeleõpe, nt keeleklubid, keelelaagrid, kultuuriprogrammid, õppekäigud jms.

Erialase keele õppesse võib lähtuvalt vajadusest lisada täiendavaid keeleõppe võimalusi, millega luuakse võimalus õpitava keele praktiseerimiseks keelekeskkonnas. Näiteks praktika või lühiajaline õpe teises õppeasutuses sama eriala õppuritega koos, õpilasvahetused õppeasutuste vahel, talve- või suvekool, erialaga seotud õppekäigud ettevõtetesse ja messidele (sh ka lähivälismaale).

Kõik õppekäigud, külastused ja kultuuriprogrammid peavad olema keeleõppe seisukohalt eesmärgistatud ning seotud vastavate õpiülesannetega õppekäigu eel, ajal ja selle järgselt. Kursuste osana loodavatest erialase keele õppematerjalidest on eelistatud jätkusuutlikud e-õppe materjalid.

Õppeasutustel on kohustus keeleõppe alguses ja lõpus hinnata õppurite võõrkeele oskust, tõendamaks õppija keeleoskuse muutust. Täiendav erialaste võõrkeelte õpe ja selle hindamine toimub kutse- ja kõrgkoolide Euroopa keelemapi eeskujul koostatud erialase võõrkeele enesehindamise lehtede alusel.

Õppeasutusel on võimalus taotleda rahastust täiendavaks eesti ja võõrkeele õppeks tegevuskavapõhiselt vastavalt välja kuulutatud voorudele.

Tegevuse eelarvestamisel on eesti keele täiendava õppe keskmiseks mahuks arvestatud 120 tundi ja võõrkeele koolituses 50 tundi, koolituse ühe osaleja keskmiseks tunnihinnaks on arvestatud 5,5 eurot.

Keeleõppe prioriteedid kinnitab PRÕMi juhtnõukogu Harno ettepanekul.

Hetkel avatud taotlusvoorusid ei ole.

Viimati uuendatud 17.12.2020