Koolitused haridusjuhile

Haridusasutuse juhil on väga suur roll õppe- ja õpikeskkonna ning organisatsioonikultuuri kujundamisel. Pakume haridusasutuste juhtidele nende töös vajalike kompetentside arendamiseks mitmeid õpivõimalusi.

Eesti haridussüsteem vajab juhte, kes soodustavad kõikide õpilaste ning oma meeskonna õppimist ja arengut. Selleks on vaja luua tugev õpetamis- ning õppimiskultuur, seada ambitsioonikad eesmärgid ja toetada nii õpetajaid kui õppijaid nende saavutamisel.

Pakume haridusjuhi kompetentside arendamiseks koolitusprogramme:

Koolijuhi tööd tuleb teha armastusega, siis on hing rahul ja jõuab tulemusteni.  (Tiina Lohur, Imavere Põhikooli juht)

Alustavate koolijuhtide arenguprogramm 

Kandideerimine VII lendu on lõppenud. Programm on mõeldud üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhtidele, kes on selles ametis esimest korda. VII lendu valitakse kuni 18 osalejat.

Arenguprogramm aitab üldhariduskooli või kutseõppeasutuse juhi ametis alustanutel leida uude rolli sisseelamiseks mõttekaaslasi ja kasvatada oma ametipädevusi.

Programmi käigus:

  • süvendame arusaamist juhirollist ja kaasaegsetest juhtimisparadigmadest;
  • arendame koolijuhi kui nn esiõppija rolliks vajalikke kriitilisi oskusi;
  • õpime, kuidas rakendada kogu koolimeeskonna, õpilaste ja vanemate potentsiaali, et kool toimiks kõigi jaoks paremini.

Arvestame osalejate individuaalsete arenguvajadustega ja tegevused seostame osalejate reaalsete ülesannetega töökohal. Programmi käigus kasutame erinevaid tegevusi ning õppemeetodeid, mis seovad omavahel teooria ja praktika. Osalejatel on võimalus programmi jooksul ning vajadusel ka pärast selle lõpetamist kasutada kogenud koolijuhist mentori tuge.

Arenguprogrammi esimene moodul toimub 16.—17. augustil. Osalemine on tasuta, kuid arvestama peab Eesti-siseste sõidukuludega. Programm lõppeb 2022. aasta juunis. Õppetöö toimub üldjuhul kord kuus kahepäevaste tsüklitena tööpäeviti. Kui võimalikuks osutub välismooduli läbiviimine, siis õppereis kestab lisaks kuni viis õppepäeva.

Programmi valitutelt eeldatakse programmis osalemist täies mahus. Korraldajatel on õigus osaleja puudumise või mõne muu koolitusgrupi kokkuleppe rikkumise tõttu programmist välja arvata.

Alustavate koolijuhtide arenguprogramm

Lisainfo:

Annika Link 
Projektijuht
tel 735 0724
koolijuht@harno.ee

Osalemise tingimused

  • Kehtiv tööleping üldhariduskooli või kutseõppeasutuse juhina.
  • Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
  • Programmi kandideerimise hetkeks ei ületa koolijuhi ametis oldud aeg 12 kuud.

Programmis aktiivseks osalemiseks tuleb kasuks inglise keele oskus.

Valikuprotsessi etapid

  • Kandideerija esitab CV, motivatsioonikirja ning kooli pidaja kinnituskirja programmis osalemise võimaldamise kohta.
  • Dokumentide põhjal valitakse välja vestlusele kutsutavad kandidaadid.
  • 9. augustil toimuvad Tartus ja 10. augustil Tallinnas vestlused eelmisest voorust edasi pääsenud kandidaatidega.
  • Osalejate lõppvalik ja tagasiside.

Nõuded motivatsioonikirjale

Motivatsioonikirjast ootame muule infole lisaks vastuseid järgmistele küsimustele:

  • Mida peate oma juhtimisalasteks nõrkadeks ja tugevateks külgedeks? Kuidas käesolevas programmis osalemine aitab teie tugevaid külgi kasutades minimeerida nõrkusi?
  • Milliseid personaalseid ja professionaalseid kogemusi saate jagada teiste programmi valitud juhtidega?
  • Millist potentsiaalset kasu näete programmis osalemises oma koolile?

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada hiljemalt 25. juulil 2021. a keskkonnas konkursiveeb.edu.ee. Veebikeskkond eeldab sisselogimist. Valige „Esita uus taotlus“ ning selle alt „Alustavate koolijuhtide arenguprogramm 2021-2022“.

NB! Konkursi dokumentide esitamise tähtaega on pikendatud 5. augustini (k.a)

Täiendav info: koolijuht@harno.ee

Programmi sihtrühmaks on alustavad koolijuhid, kellel on eeldused ja valmisolek pühenduda:

  • intensiivsele enesearengule,
  • muutuste elluviimisele õppimise juhtimisel,
  • elukestva õppe strateegias kokkulepitud eesmärkide saavutamisele.

Programmi elluviimisel arvestatakse osalejate varasemat kogemust. Huvitavat ja mõttepingutust pakkuvat peavad leidma nii eelnevalt koolis töötades juhiks kasvanud kui mõnest teisest sektorist tulnud. Personaalne lähenemine eeldab programmis osalejate aktiivset osalust oma õppeprotsessi kujundamisel ja juhtimisel.

Kaalukas osa programmist on seotud õppimise ja reaalsete vajaduspõhiste ülesannetega osalejate töökohal.

Programm koosneb erinevas formaadis tegevustest:

  • Koolitusseminarid, mõtte- ja töötoad, töövarjutamised jm (osalus)vaatlused, intervjuud, õppevisiidid, sh võimalusel ühte välisriiki. Vaatlustel kasutatakse uurimistehnikaid, analüüsimist ja vestlusi, mis soodustavad õppimist.
  • Õppimise tõhustamisele suunatud arendusprojektide elluviimine oma koolis. See tähendab juhtimisülesannete teostamist ja on suunatud oma kooli jaoks olulistele väljakutsetele lahenduste leidmisele.
  • Näidete analüüsid, probleemipõhine õpe – nii juhtumite kirjelduste alusel kui töövarjutamise, praktika ja reaalsete ülesannete täitmise kaudu edukates koolides ja teistes organisatsioonides Eestis ning välisriikides, sh ka programmikaaslaste töö varjutamine.
  • Head näited Eestis kasutusel olevatest tõenduspõhistest praktikatest/programmidest/ mudelitest.
  • Veebipõhine tugi ja portfooliod. Programmi toetuseks ja osalejate IKT-oskuste arendamiseks on kursusel veebipõhine tugi sh suhtluskeskkond osalejatele. Portfooliot peetakse kogu õpingute aja. See peegeldab õppijate arusaama juhi rollist ja aitab kindlaks määrata peamised arenguküsimused. Programmi lõpuseminaril teeb iga õppija portfoolio põhjal suulise ettekande, mis võimaldab näidata, milliseid teadmisi ja oskusi programmi jooksul juurde õpiti ning milliseid arendustegevusi oma koolis ellu viidi.
  • Coaching, mentorlus, üksteiselt õppimine ja tagasiside saamine, vahe- ja lõppkokkuvõtted – refleksiooni toetamine, tugevuste ja arenguvajaduste määratlemine, arengu jälgimine jm. Igale programmis osalejale määratakse mentor, kes on alustavale koolijuhile toeks kogu programmi kestel ning vajadusel ka pärast programmi lõppu. Mentor toetab programmis osalejat individuaalsete õpivajaduste väljaselgitamisel ja õpieesmärkide seadmisel, abistab portfoolio koostamisel ning eneseanalüüsil ja nõustab nii eelnevalt kokkulepitud kohtumistel kui ka elektroonilisi kanaleid kaudu.
  • Kontaktivõrgustikku laiendavad ettevõtmised.
  • Oma õppimise nähtavaks tegemine avalikkusele ja kogukonna kaasamine – koolijuhi rolli mõistmise laiendamine ühiskonnas, koostöövõrgustiku laiendamine.

Kokku on programmis 11 moodulit (kalendrikuus kahepäevaste õppetsüklitena) ja õpitakse nii kontaktõppes kui veebis.

Programmi edukas lõpetamine eeldab:

  • arenguprogrammi lõpuni sihtgruppi kuulumist;
  • aktiivselt õppemoodulites ja õppeprotsessis osalemist ning selle kinnitamist allkirjastades registreerimislehed;
  • õppeprotsessi vältel iseseisvate kodutööde esitamist;
  • koostööd õppeprotsessi vältel valitud mentoriga;
  • valitud koolijuhi varjutamist vähemalt 1-2 koolipäeva vältel
  • Lõputöö esitlust: käivitatud arenguprojekti tutvustus ja enesearengu portfoolio (praktilise probleemi lahendamine, lahenduse põhjendamine ning enda tegevuse analüüs), mille põhjal hinnatakse ka saavutatud õpiväljundeid.

Kursuse läbinud koolijuhi saavutatud õpiväljundid on järgmised:

  • Orienteerub Eesti haridussüsteemis
  • Mõistab oma rolli õppimise juhina ning on arendanud selleks vajalikke juhtimisoskusi
  • On süvendanud arusaamu vajadusest soodustada kõikide õpilaste õppimist ja arengut
  • Mõistab enda ja teiste arendamise vajalikkust ning omab teadmisi professionaalset arengut toetava keskkonna loomiseks
  • Teadvustab organisatsiooni diagnostika vajalikkust ning oskab saadud andmeid kasutada organisatsiooni arenguks
  • Omab teadmisi strateegilisest planeerimisest ning muutuste juhtimisest
  • Oskab luua kooli arenguks vajalikke partnerlussuhteid ning võrgustikke
  • On õppeprotsessi käigus täiendanud oma digipädevusi ning mõistab nende olulisust õppeprotsessis

Vaata ka: Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi kontseptsioon 2021-2022.

Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi algataja on Haridus- ja Teadusministeerium. Seda viiakse ellu koostöös Haridus- ja Noorteameti koolituskeskusega programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

VII lend

Programmi VI lennus osalevad koolide direktorid:

  • Aet Kruusimägi, Võsu Kool
  • Anneli Sadam, Emmaste Põhikool
  • Annika Kuus, Rõuge Põhikool
  • Egle Sild, Saarepeedi Kool
  • Helina Amur, Puurmani Mõisakool
  • Ivo Visak, Saaremaa Gümnaasium
  • Kaidi Uueda, Kullamaa Keskkool
  • Karl Kirt, Tarvastu Gümnaasium
  • Keit Fomotškin, Saku Gümnaasium
  • Liina Teesalu, Muraste kool
  • Liisa Puusepp, Rakvere Riigigümnaasium
  • Maria Kurisoo, Emili Kool
  • Oliver Jakobson, Tallinna Kuristiku Gümnaasium
  • Piret Valdmaa, Tilsi Põhikool
  • Signe Matteus, Noarootsi Kool
  • Taavi Kreitsmann, TäheTERA  Tartu Erakool
  • Pirjo Pall, F.T nimeline Ahja Kool

VI lend

Programmi VI lennus osalevad koolide direktorid:

  • Egle Neuhaus, Uhtna Põhikool
  • Aive Adler, Varstu Kool
  • Triinu Luiga, Saue Gümnaasium
  • Timo Nikitin, Oru Põhikool
  • Jana Ruubel, Kihnu Kool
  • Karel Alliku, Sindi Gümnaasium
  • Mairi Mandel, A. Haava nimeline Pala Põhikool
  • Diana Leenurm, Kanepi Gümnaasium
  • Anneli Mand, Väätsa Põhikool
  • Kristi Aron, Kunda Ühisgümnaaisum
  • Annel Kalmus, Paikuse Põhikool
  • Anu Luure, Tallinna Lilleküla Gümnaasium
  • Anneli Rabbi, Pärnu Ühisgümnaasium
  • Taavi Karu, Võru Kreutzwaldi Kool
  • Anu Vau, Kiviõli I Keskkool
  • Margo Hussar, Kabala Lasteaed-Põhikool

V lend

Programmi V lennus osalenud koolide direktorid:

  • Tarmo Tammes, Sinimäe Põhikool
  • Katrin Puusepp, Türi Ühisgümnaasium
  • Kalle Uusmaa, Märjamaa Gümnaasium
  • Annela Ojaste, Koigi Kool
  • Ave Szymanel, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool
  • Taavi Vilba, Saku Gümnaasium
  • Fee Tamm, Meremäe Kool
  • Kairi Kolk, Kammeri Kool
  • Siret Kesküla, Lihula Gümnaasium
  • Kirsti Solvak, Kohila Gümnaasium
  • Henrik Salum, Gustav Adolfi Gümnaasium
  • Margit Kagadze, Kärdla Põhikool
  • Siiri Sõmer, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
  • Piret Tislar, Porkuni Kool
  • Raili Saar, Käru Põhikool (katkestas programmi)
  • Tiina Lohur, Imavere Põhikool

IV lend

Programmi IV lennus osalenud koolide direktorid:

III lend

Programmi III lennus osalenud üldhariduskoolide direktorid:

II lend

Programmi II lennus osalenud üldhariduskoolide direktorid:

I lend

Programmi I lennus osalenud üldhariduskoolide direktorid:

Koolijuhtide järelkasvuprogramm

Kandideerimine IV lendu on lõppenud. Programm on unikaalne arengukeskkond kõrge juhipotentsiaaliga inimestele, kes pole varem koolijuhina töötanud, kuid on kõrgelt motiveeritud võtma selle rolli ühe-kahe aasta pärast. 

Programmi läbimine annab teadmised koolijuhi rollist ning selleks tööks vajalikest oskustest, võrgustiku mõttekaaslastest ja valdkonna ekspertidest nii Eestist kui välismaalt. Õppetöö koosneb kontaktõppepäevadest ja iseseisvast tööst (nt töövarjutamine, kootsing, koolijuhtimisülesanded). Teooria ja praktika sidumiseks kasutame erinevaid tegevusi ning õppemeetodeid.

Osalejatelt ootame valmidust pühenduda kooli kui iga õppija arengut ja ühiskonna muutuvatele vajadustele vastava keskkonna arendamisele. Igal osalejal on võimalus ja vastutus anda oma panus programmi õppeprotsessi.

Arenguprogrammi esimene moodul toimub käesoleva aasta septembris. Osalemine on tasuta, kuid arvestama peab Eesti-siseste sõidukuludega. Programm lõppeb 2022. aasta juunis. Õppetöö toimub üldjuhul kord kuus kahepäevaste tsüklitena tööpäeviti. Kui võimalikuks osutub välismooduli läbiviimine, siis õppereis kestab lisaks kuni viis õppepäeva.

Programmi valitutelt eeldatakse programmis osalemist täies mahus. Korraldajatel on õigus osaleja puudumise või mõne muu koolitusgrupi kokkuleppe rikkumise tõttu programmist välja arvata.

NB! Osalejatele ei garanteerita töökohta, ent nad on saanud suurepärase ettevalmistuse koolijuhiks kandideerimiseks.

Lisainfo:

Annika Link 
Projektijuht
tel 735 0724
koolijuht@harno.ee

Kandideerimise eeltingimused

  • Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
  • Vähemalt kahe aasta pikkune töökogemus õpetajana või muu juhtimiskogemus.
  • Puudub varasem töökogemus koolijuhina.
  • Inglise keele oskus vähemalt iseseisva keelekasutaja ehk B2 tasemel.

Ootused osalejale

  • Kõrgelt motiveeritud võtma paari aasta perspektiivis koolijuhi rolli.
  • Optimism ja teotahe.
  • Väga hea eneseanalüüsioskus ja õppimisvõime.
  • Meeskonnatööoskused.
  • Vastupidavus ja järjekindlus eesmärkide saavutamisel, samas kohanemisvõime erinevate inimeste ja kontekstiga.
  • Valmisolek võtta riske ning tegutseda väljaspool levinud mõtte- ja käitumismustreid.
  • Keskendumine õpilaste arengule.

Valikuprotsessi etapid

Vooru edukalt läbinu kutsutakse järgmisesse vooru.

  • Kandideerija esitab CV, motivatsioonikirja ja essee teemal „Õppijate arengut toetav kool“.
  • 18. ja 19. augustil toimuvad rühmatööd (osaleda saab Tallinnas või Tartus).
  • Psühhomeetriliste testide (vaimse võimekuse skaala ja isiksusealane küsimustik) tegemine.
  • Intervjuud.
  • Osalejate lõppvalik ja tagasiside.

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada hiljemalt üles hiljemalt 25. juulil 2021. a keskkonnas konkursiveeb.edu.ee. Veebikeskkond eeldab sisselogimist. Valige „Esita uus taotlus“ ning selle alt „Koolijuhtide järelkasvuprogramm 2021-2022“.  

Täiendav info: koolijuht@harno.ee 

Programmi sihtrühmaks on kõrge juhtimispotentsiaaliga õpetamis- või muu juhtimiskogemusega inimesed, kes on valmis lähiajal vastu võtma koolijuhi rolli.

Osalejal on eeldused ja valmisolek pühenduda:

  • intensiivsele enesearengule,
  • muutuste elluviimisele õppimise juhtimisel,
  • elukestva õppe strateegias kokkulepitud eesmärkide saavutamisele.

Programmi teemad

  • Õppimine, kool ja ühiskond – millist kooli vajame?
  • Koolijuhi roll – kuidas juhtida kooli, mis vastab meie ühiskonna vajadustele?
  • Mina kui koolijuht – kuidas juhtida iseend kui kooli juhti, mis vastab meie ühiskonna vajadustele?

Programm koosneb erinevas formaadis tegevustest:

  • Koolitusseminarid, mõtte- ja töötoad.
  • Töövarjutamised, (osalus)vaatlused, intervjuud, õppevisiidid, sh välisriiki.
  • Kootsing, üksteiselt õppimine ja tagasiside saamine, vahe- ja lõppkokkuvõtted.
  • Õppimise tõhustamisele suunatud arendusprojektide-juhtimisülesannete elluviimine.
  • Kontaktide võrgustikku laiendavad ettevõtmised.

Kogu programmi jooksul toimub läbivalt oma õppimise nähtavaks tegemine ja kogukonna kaasamine, et süvendada koolijuhi rolli mõtestamist ühiskonnas ning tegutseda koostöös eri osapooltega.

Koolitus koosneb 10 koolitusmoodulist ning koolituspäevad toimuvad kalendrikuus kahepäevaste õppetsüklitena nii kontaktõppes kui ka veebis.

Programmi lõpetamistingimused

  • Aktiivselt õppemoodulites ja õppeprotsessis osalemine ja selle kinnitamine allkirjastades registeerimislehed;
  • Õppeprotsessi vältel iseseisvate kodutööde esitamine;
  • Valitud koolijuhi varjutamine vähemalt 1-2 koolipäeva vältel
  • Lõputöö esitlemine: enesearengu portfoolio tutvustus (õpiväljundite saavutamisest hinnatakse lõputöö esitlemise käigus).

Programmi õpiväljundid

Koolijuhtide järelkasvuprogrammi läbinud osaleja:

  • on loonud oma visiooni kooli kohta, pidades silmas:
    • hariduse valdkonna suundumusi Eestis ja rahvusvaheliselt;
    • oskusi, mis toetavad inimeste edukat toimimist ühiskonnas,
    • huvirühmi ja nende ootusi koolile ning ajakohaseid teadmisi õppimisest ja õpetamisest;
  • on kasvatanud oma teadmisi ja oskusi sellest, kuidas juhtida meie ühiskonna vajadustele vastavat kooli;
  • on valmistanud end ette koolijuhi rolli asumiseks, olles süvendanud enesetundmist, iseenese teadvustamist õppijana, täpsustanud oma eesmärke ja motivatsiooni ning omandanud töövahendeid oma toimimise tõhustamiseks.

Koolijuhtide järelkasvuprogrammi algataja on Haridus- ja Teadusministeerium. Seda viiakse ellu koostöös Haridus- ja Noorteameti koolituskeskusega programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Koolijuhtide järelkasvuprogrammi IV lendu kandideeris 43 huvilist, kellest valiti välja 12 tublimat. Nemad hakkavad koos õppima, kuidas panna ühiselt tegutsema koolimeeskond, õpilased ja vanemad, et kooli võimalusi parimal moel ära kasutada ning luua turvaline ja arendav õpikeskkond.

Vladislav Lušin 

SA Noored Kooli kommunikatsioonijuht, SpeakSmart OÜ koolitaja ja moderaator

Kool peab tagama igale õpilasele kvaliteetse ja tulevikukindla hariduse. Põhirõhk on sõnal „igale“, kuna täna näeme, et kõigil Eesti õpilastel ei ole võrdseid võimalusi hea hariduse omandamiseks – 17,9% ehk pea viiendik põhikoolilõpetajatest ei jõua järgmise nelja aasta jooksul keskhariduse omandamiseni ja mõnes koolis rohkem kui pooled üheksanda klassi lõpetajad ei omanda järgmise 4 aastaga keskharidust. Põhiharidusega jäämine tähendab nende noorte jaoks kehvemaid võimalusi tööturul ning sageli ka alaarendatud sotsiaalseid oskuseid. Kooli oluliseks ülesandeks peab olema põhiharidusega jäämise riskiga õpilaste märkamine juba II kooliastmes (kuna just siis tekivad sageli probleemid nt õpioskuste arendamisega) ning nendele täiendava toe pakkumine, olgu selleks regulaarsemad arenguvestlused, tugispetsialistide sekkumine või individuaalne õppekava.

Vladislav on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppe õppekaval "Muutuste juhtimine ühiskonnas". Oma õpingutes on ta keskendunud erinevate kodukeeltega õppijaid toetava kooli mudeli uurimisele ja arendamisele. Hetkel töötab ta sihtasutuse Noored Kooli kommunikatsioonijuhina, kus tema vastutada on avalikkussuhted. Samuti panustab ta suhetesse organisatsiooni toetajate ja koostööpartneritega. Peale selle tegutseb Vladislav ka argumendioskuste koolitaja ja avalike ürituste moderaatorina sotsiaalettevõttes SpeakSmart.

Vladislav on Eesti Väitlusseltsi nõukogu liige, vabal ajal panustab ta seltsi tegevustesse väitluskohtuniku ja -treenerina. Lisaks sellele on ta Kaitseliidu Alutaguse maleva tegevliige. Mehe hobideks on laskesport ja jalgsi matkamine.

Sandra Sagar  

Hugo Treffneri Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ning ainevaldkonna juht

Kool saab teha palju, et toetada õppijate arengut. Kõige parem viis selleks on näidata üles inimlikkust, sõbralikkust ja üksteist toetada. Olulisel kohal on omavahelised suhted ning õpilasi innustab õppima innustunud koolijuht ja õpetajad. Õpilasi toetab individuaalne lähenemine neile ja nende õppimisvõimalustele, kuid kindlasti ka paras annus konkreetsust ning selged piirid.

Sandra omandas Tartu ülikoolis magistrikraadi võõrkeeleõpetaja erialal 2019. aastal, kuid õpetajana tööle läks ta juba mitu aastat enne seda. Hetkel töötab ta Tartus, Hugo Treffneri Gümnaasiumis inglise keele õpetaja ning ainevaldkonna juhina. Lisaks sellele koordineerib ta ka C1 eksamit ning aitab Ermasus+ projektide kirjutamisega.

Kuigi kool on Sandra jaoks „looduslik elupaik“, on ta endale südameasjaks võtnud veel ka erivajadustega laste toetamise. Ta kuulub Eesti Autismiliidu liikmete nimekirja ning osaleb aktiivselt liidu töös.

Sandral on palju erinevaid huvialasid ning kõik need on seotud inimestega. Talle meeldivad väga rahulikud õhtud kirjanduse seltsis, kuid kui tekib soov viibida seltskonnas, siis läheb ta kas saalihokitrenni või tegeleb fotograafiaga. 

Merike Mätas

Laulasmaa Kooli klassijuhataja, abiõpetaja ja inglise keele õpetaja

Koolid, kus olen viimastel aastatel praktiseerinud, on olnud väga erinevad. Pööre tulevikku vaatava kooli suunas algab kaasavast koolijuhtimisest. Mulle on eriti silma jäänud tulemused, kus strateegia loomisesse olid kaasatud nii õpilased, õpetajad kui ka koolivälised spetsialistid, kogukond, lapsevanemad  ja isegi vilistlased. Kokkuvõttes arvan, et kaasaegne koolijuhtimine pole vaid oma maja raames tegutsemine. See tähendab pidevat suure pildi tajumist, trendide jälgimist, süstemaatilist arenguvõimaluste loomist ning iga õpilase edusse uskumist, aga samas ka enesearengut, et olla kirglik ja põhjalik selle suhtes, mida sa ette võtad ja pildile tood. Olles valmis õppima ka teiste kogemustest, teed sa koostööd uute lahenduste, ressursside ja metoodikate leidmisel nii Eesti kui ka piiritaguste koolide-ja kogukondadega, suhtled riigi ja tööandjatega,  õppijatega,  õpetajate-ja koolijuhtide võrgustikega, olles ka ise põlvkondadeülene eeskuju. Selle kõige taustal pean väga oluliseks oskust säilitada inimlikkus, tänulikkus ja alandlikkus elu ees ning julgus küsida vajadusel ka nõu ja abi.

Merike on taustalt ettevõtja, ent tegelenud juba mitmeid aastaid õpilaste ettevõtlusalase koolitamise-, juhendamise- ning ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmisega Eesti koolides.

Ta peab ennast globaalseks inimeseks, tundes end tänaseks koduselt väga erineva kultuuriga riikides: Soomes, Lätis, Hispaanias, Ukrainas, Indias ja Hiinas. Ta on lõpetanud TPÜ, Eesti Diplomaatide kooli, The University of International Business and Economics hiina ärikeele intensiivprogrammi Hiinas ning täiendanud end pedagoogikaalaselt Tartu Ülikoolis.

AOEC poolt diplomeeritud mentorina on Merike abistanud alustavaid ettevõtjaid EAS Ärimentorprogrammis alates  2002. aastast. Sellele järgnevatel aastatel on ta aktiivselt tegelenud rahvusvaheliste suhete ning integratsiooniga. Õpetajakarjääri alustas Merike EBS-is toimunud suveülikoolis, kus ta mitmeid aastaid juhtis e-Estonia koolitusprogrammi Hiina välistudengitele. Aastatel 2018-2019 osales ta mitmes koostööprojektis, mille eesmärk oli suurendada õppurite ettevõtlikkusteadlikkust ning juurutada ettevõtliku õppe põhimõtteid läbi praktilise kogemuse. Merike abil anti välja ettevõtlusõppe õppematerjalid ning neljas põhikoolis üle Eesti võeti kasutusele ettevõtlusõppe moodul. Samuti aitas ta arendada ettevõtlusõpet magistritaseme üliõpilastele TalTechis.

Täiendkoolitustel on Merike omandanud kogemusnõustaja, õpetajate superviisori ning praktilise grupijuhtimise ja sotsiomeetria alased teadmised ning läbinud ka praktika. 2020. aastal alustas ta õigusteaduse õpinguid ning alates käesoleva aasta suvest on ta spetsialiseerunud haridusõigusele. 2021. aastal osales Merike ka Edumuse alustava õpetaja koolitusel, kus viidi end kurssi uuemate trendide ja uudistega Eesti haridusmaastikul läbi eraettevõtjast teenusepakkuja silmade. Viimastel aastatel on ta ka järjest rohkem pühendumas Eesti nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisele. Merike on teist aastat Tugikeskuse töögrupi liige ning Laulasmaa Koolimajade õpetajate ühise kovisioonigrupi eestvedaja. Vabal ajal tegeleb ta ka Tallinn Hansa Rotary klubis heategevusega.

Teivi Gabriel

Kohtla-Järve Gümnaasiumi õppe- ja arendusjuht

Õppimist toetava õpikeskkonna kujundamiseks peame kõik koolipere liikmetena looma eksimisele, ebaõnnestumistele ja arengule suunatud õhustiku, kus mõtet pingutades on võimalik jõuda tegeliku õppimiseni. Oluline väärtus on iga õppija võimestamine - juhtõppurist koolijuht õpib ja areneb, et toetada õpetajate professionaalset enesearengut. Õpetajad omakorda on pidevas ja sihipärases ning nauditavas arengus, et õpilasi teadlikumalt nende õppimise protsessis partnerina suunata ja toetada. Tegemist on kooli katkematu elukestva õpiringiga, kus igaüks annab enda panuse õppiva organisatsiooni kujunemisesse. Õpetajad juhendavad õpilasi selliselt, et nad ise konstrueeriksid uusi teadmisi, annaksid neile tähenduse, võtaksid vastutuse oma õppimise eest ja oleksid ettevõtlikud probleemide lahendajad. Näha meie noori kujunemas julgeteks maailma avastajateks, kes kannavad kogukonda ja kodukohta hoidvaid väärtusi ning jagavad jaatavat mõtteviisi, on just see, millesse tasub suure pühendumisega panustada.

Andragoogina hindab Teivi eelkõige elukestva õppe põhimõtteid, koosloomet ja koostööd ning peab äärmiselt oluliseks ka ise olla pidevas enesearengus.

Teivi sai magistrikraadi Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimise erialal ning ta on varasemalt töötanud koolis huvi- ja projektijuhina, põgusalt ka ringijuhi ja klassijuhatajana. Kogemus Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomise juures on andnud väärtusliku vaate ja praktika ühe alustava kooli väljakutsest ning tõstatanud fookusesse teadus-ja tõenduspõhise koolijuhtimise olulisuse.

Igapäevaelus hindab Teivi kõrgelt pereväärtusi ja tervislikku toitumist ning oma tasakaalu leiab jõutrenni tehes või õhtuhämaruses mõnda põnevat raamatut sirvides.

Krõõt Nõmmela-Mehide

Disaini- ja arhitektuuri õpetaja Vinni-Pajusti Gümnaasiumis, huviringide õpetaja MTÜ Athena Maja Huvikoolis, Rakvere Reaalgümnaasiumis ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumis

Tänapäevases õppija arengut toetavas koolis tuleb arendada ka väljaspool klassiruumi õppimist, erinevate projektide korraldamist ja osalemist. Õpilasel peab olema õppe kinnistamiseks ja motivatsiooniks võimalik kogeda õpitava seoseid koolivälise eluga, mistõttu ettevõtete ja kultuuriorganisatsioonide kaasamine õppe- ja kasvatustöösse on väga vajalik. Kohalike huvihariduskoolidega tuleb arendada tugevamad partnerlussüsteemid, et toetada andekate laste personaalset arengut.

Krõõt on Eesti Kunstiakadeemias omandatud magistrikraadiga disainer, kuid 2021. aasta kevadel omandas ta ka teise magistrikraadi haridusteadustes. Varasemalt on ta töötanud disainerina, jaemüügi juhina, õppejõuna kõrgkoolis ja ka Rakvere Kultuurikeskuse direktorina. Tallinnast Rakverre kolides oli Krõõt sunnitud oma spetsialiteeti muutma. Väikelinna tööturul konkurentsis püsimiseks otsustas ta omandada õpetaja kutse, mis lubaks tal õpetada õpilasi lisaks ülikoolile ka üldhariduskoolis. Tema esmaseks eesmärgiks oli saada pedagoogiline „paber”, kuid aja jooksul avastas ta, et on justkui armunud õpetamise teemasse kogu selle keerukuses ja nüanssides.

Krõõda eriline huvi on õpilaste arendamine ennastjuhtivaks õppijaks ja probleemide lahendajaks läbi disainiõppe meetodite ja protsesside.

Anely Pedai  

Rapla Kesklinna Kooli HEV koordinaator

On oluline, et kool oleks iga õppijat toetav koht, kus õppijat on õpetatud õppima. Õpilane on teadlik pingutuse vajadusest, oskab teha eakohaseid valikuid, kasutab õpetatud ja nõutud õpistrateegiaid, suudab  vastutada, on kohusetundlik, eesmärgistab oma tegevusi, oskab eakohaselt analüüsida. Teda on õpetatud õppima fokusseeritult ning koostöiselt. Ta julgeb ja tohib eksida. Ta teab, et iga eksimus on õppimiskoht. Koolijuhi isiklik areng on eeskujuks ja innustajaks koolis olevatele õppijatele: õpilastele ja õpetajatele. Õpetajad õpivad ja arendavad ennast teadlikult ja tähenduslikult. Nad on innustunud ja toetavad kaasteelised iseendale, oma kolleegidele ja õpilastele. Leian, et õppija arengut toetav kool on meile lähemal, kui me seda arvata oskame. Miks? Sest me ei jäta asju proovimata mitte sellepärast, et nad on keerulised, vaid on keerulised seepärast, et me pole neid veel proovinud (Seneca). 

Anelyl on Tallinna Ülikoolis omandatud magistrikraad klassiõpetaja erialal. Õpetaja teekond algas Kodila Põhikoolis liitklassi õpetajana. Hiljem on ta Rapla Kesklinna Koolis olnud lisaks klassiõpetajaks olemisele ka algklasside õppejuht, hiljem ka põhikooli õppejuht. Peale selle on ta tegelenud veel õpetajate koolitamisega ning osalenud õppejuhtide programmis. Enne õpetajaametit avastas Anely maailma avarusi ja töötas erinevate projektide juures. Anely teeb ka vabatahtliku tööd MTÜ Rapla Sulgpalliklubis, kus koos teiste aktiivsete juhatuse liikmetega tegeletakse ühiselt organisatsioonikultuuri arendamisega. 2021. aasta eesmärk on leida ühised väärtused ja tõsta organisatsioonikultuuri kvaliteeti. 

Vabal ajal võib Anelyt kohata näiteks koeraga jalutamas, aga ka kinos, kontserdil või teatris. Spordi- ja liikumisusku poja emana võib teda tihti näha spordiväljaku kõrval tulihingeliselt kaasa elamas. Sulgpallireket ja erinevad sportlikud tegevused on kogu tema perele väga südamelähedased. 

Krista Leppik  

Vasta kooli huvijuht-õpetaja

„Õppijate arengut toetav kool on kool, kus on olemas arenevad õpetajad, arengule suunatud ja toetav juhtkond, kaasamiseks vajalikud oskused ning soov teha alati pisut rohkem, kui seda nõutakse või oodatakse. Tähtis on saavutada ühine sünergia ning uskuda sellesse, mida teed!“

Krista on omandanud kutsekõrghariduse noorsootöö alal ning magistrikraadi pedagoogikas (Tallinna Ülikoolis). Täna töötab ta õpetaja ja huvijuhina Viru-Nigula valla armsas mõisakoolis Vasta Kool. Ta on ise selle kooli vilistlane, mistõttu peab ka südameasjaks oma kooli edasiarendamist ning püsimajäämist. Krista on koos meeskonnaga välja töötanud koolivormi, saanud Ettevõtliku Kooli baastaseme, rajanud ürdiaia ning alates 2019. aastast omab kool aunimetust „Parim mõis koolis“ .

Krista leiab, et väikestes maakoolides on väga palju väge ja võimalusi andmaks lastele parimat haridust. Tema jaoks on väga tähtis kogukond ning ühtehoidmine. Samuti peab ta oluliseks enesearendamist. Ta osaleb meeleldi erinevatel koolitustel ja töötubades, kuna need võimaldavad koguda uusi ideid, leida mõttekaaslaseid ja "laadida akusid". Lisaks kõigele armastab Krista väga reisida. Vabal ajal laulab ta kohalikus segakooris ning lauluansamblis.

Kaire Soomets

Haridus- ja Noorteameti koostöökeskuse juht

Õppija arengut toetavaks kooliks kujunemine ei vaja fundamentaalseid ümberkorraldusi haridussüsteemis, pigem õppija huvi väärtustamist ja harjumuspäraste mõttemustrite muutmist. Õppija huvi tähtsustava kooli juhtimisel on oluline teada, millest lähtuvalt on õppija teinud oma valikuid personaalse õpitee kujundamisel – on see olnud huvi, selged sihid või pigem lihtsam vastupanu.

Kaire on õppinud noorsootöö õppekaval Tallinna Pedagoogilises Seminaris ja omandanud Tallinna Ülikoolis magistrikraadi riigiteadustes. Karjäärivalikutes on ta teadlikult teinud arengupinget pakkuvaid kannapöördeid, mis on viinud teda muuhulgas kommunikatsioonimaastikule, riigikaitsesse ja kohalikku omavalitsusse.  Soov panna ennast proovile koolijuhina on väljakutse, mis eeldab küpsemist. Kairet innustab teadmine, et haridus- kui ka noortevaldkonna 2021-2035 strateegilised sihid keskenduvad paljuski koostööle, sealhulgas formaalhariduse ja mitteformaalse õppimise senisest tõhusamale seostamisele.

Kaire hobiks on elada head elu. See tähendab iseenda, kaaslaste, keskkonna ja suhete väärtustamist ning tasakaalu hoidmist. 

 

Stella Timmer

Haridus- ja Teadusministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna peaekspert

Koolil, mis soovib toetada õppija arengut, on oluline pöörata rõhku tänapäeva maailmas ja tulevikus vajaminevatele pädevustele, nagu näiteks suhtlemisoskus, koostöisus, avatus, paindlikkus ja probleemide lahendamise oskus. Oluline on ka õpilastes hoida õpimotivatsiooni, anda inspiratsiooni edasise raja valikuteks ja kujundada õpilastes elukestva õppija hoiakut. Hoiakut, mis soosib enese arendamist ja usku sellesse, et inimese oskused ja pädevused on arendatavad, usku enese võimetesse. Sellise õpilast arendava keskkonna loomine ei ole just lihtne ülesanne. See nõuab õpetajatelt pädevust ja motivatsiooni, pidevat enesearendamist ja koostöist koolikultuuri. Siinkohal on kooli juhtkonnal oluline roll mängida, kuid samuti teistel osapooltel, kes õpilasi ümbritsevad, ja keda kool saaks ühise eesmärgi nimel kaasata.

Stella on läbinud haridusteaduse magistriõppe Tallinna Ülikoolis ning töötanud prantsuse keele õpetajana. Praegu töötab ta Haridus- ja Teadusministeeriumis ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonnas peaeksperdina, tegeledes igapäevaselt erinevate Euroopa Liidus arutelu all olevate haridust ja noortevaldkonda puudutavate teemadega. Omades bakalaureusekraadi prantsuse filoloogias, on ta varasemalt töötanud aastaid prantsuse-eesti ja inglise-eesti tõlkesuunal nii tõlkija kui toimetajana.

Vaba aega meeldib Stellale veeta sõprade-tuttavate seltsis ning kindlasti ei saa ta enda patareisid laetud ilma spordita. Talle meeldib käia jooksmas, sõita jalgrattaga, matkata ja kui ilm lubab, siis ka surfirulaga pikemaid sõite ette võtta. 

Olga Selištševa

Avatud Kooli õppejuht

Õppija arengut toetav kool on koht, kus õppijal on hea olla, kus tal on valik, kas ta teeb ülesannet iseseisvalt või grupis, kas ta loeb Harry Potterit või Tom Sawyerit, kas ta õpib programmeerimist või pilli mängimist. Minu arvates võiks selline valik olla kõigil õppijatel – see õpetab lastele iseseisvust ja oskust oma õppimist ise juhtida, aitab õppijal aru saada, mida ta tegelikult vajab. Nii õpetaja kui ka õppija on selle protsessi osad - õpetaja suunab, toetab, vajadusel aitab valikut teha, näitab, et eksimine on inimlik ja kool ongi see koht, kus tuleb eksida. 

Olga on õppinud õpetaja ametit Tallinna Ülikooli magistrantuuris (spetsialiseerumisega eesti keele õpetamisele võõrkeelena). Hetkel õpib ta samas ülikoolis teisel magistriaastal haridusjuhtimist.

Olga töötab Avatud Koolis õppejuhina. Ta vastutab õppeprotsessi korraldamise, õpetajate toetamise ja kahesuunalise keelekümbluse rakendamise eest. Varasemalt jõudis ta pikalt töötada eesti keele õpetaja ja projektijuhina Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis. Ühtlasi on ta andnud suure panuse Tallinna eesti keele maja rajamisse, olles olnud selle avamise ettevalmistaja ning esimene juhataja.

Lasnamäelt pärit inimesena lööb Olga aktiivselt kaasa kohaliku kogukonna arendamisel. Mitmeid aastaid on ta osalenud TEDxLasnamäe ideekonverentsi korraldamises, alates 2018. aastast on ta selle korraldusmeeskonna juht. Talle meeldivad väikesed ja suured loomad, kokandus ning reisimine. Ideaalne puhkus Olga jaoks on seal, kus on päikest ja merd.

Marika Kundla

Rakvere Kungla lasteaia õpetaja, Rohelise Kooli töörühma juht

Haridussüsteem eeldab vaikides, et õppijaid ootab tulevikus ees palju väljakutseid, mis sarnanevad meie, eelmiste põlvkondade väljakutsetega: isiklik elu, pere, karjäär, panus ühiskonda. Soovides luua õppijate arengut toetavat kooli, peame oma igapäevastes tegevustes ning kaugemates plaanides lähtuma alati meid ümbritseva keskkonna pikaajalisest jätkusuutlikkusest ja laiemalt säästva arengu põhimõtetest. Õppija arengut toetav kool peab näitama nii oma sõnade kui käitumisega eeskuju ning aitama õppijatel konstrueerida mõtestatud, reaalsusega kooskõlas olevat pilti maailmast, mis ei ehita üles kujutelmi lõpmatute ressurssidega tulevikust.

Marika on õppinud Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppes saksa filoloogiat ning lõpetanud maailmakirjanduse teadusmagistri. Lisaks sellele on ta õppinud ka välisüliõpilasena Saksamaal Konstanzi ülikoolis. 2019. aastal lõpetas ta bakalaureuseastmes Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži alushariduse pedagoogi eriala.

Marika on töötanud tõlkijana, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis saksa keele õpetajana ning hetkel panustab haridusse selle kõige esmasel tasandil – alushariduses.

Tal on kolm poega ja lisaks veel kaks kirge – keskkond ja (maailma)haridus. Õnneks on need valdkonnad omavahel tihedalt põimunud, sest üks ilma teiseta ei oleks Marika jaoks mõeldav ega jätkusuutlik. Marikale meeldib panustada kogukonda, võttes ette tegevusi, mis aitavad suurendada inimeste keskkonnateadlikkust. Näiteks on ta vedanud juba kolm aastat Plogging Rakvere gruppi ning üheskoos teiste entusiastidega on linnakeskkonnast ära koristatud üle 10 000 liitri prügi.

Marikale meeldivad inimesed, olgu nad väikesed või suured. Samuti meeldib talle ka õppida, lugeda, liikuda, naerda ja üldse tunda elust rõõmu.

Sandra Järv

Avatud Kooli  ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, TÜ õpetajahariduse nooremlektor

Õppija arengut saab toetada suures mammutkoolis ja väikeses maakoolis, sest lõpuks saab õppija arengut toetav kool alguse inimestest, kes selles koolis ja kooli heaks tegutsevad. Selliseks kooliks, mis toetab enda õppijate arengut mitmekülgselt, kasvatakse. See on protsess, kuhu peavad olema kaasatud kõik osapooled – koolijuht, juhtkond, õpetajad, õpilased, pered, vilistlased jpt, sest just arvamuste paljusus, erinevate vajaduste kaardistamine ning nendega võimaluste piires arvestamine aitavad luua organisatsiooni, kus kõik tunnevad end hoitult. Kõige olulisemad on aga tahe püüelda õppija arengut toetavaks kooliks, julgus viia ellu muutuseid ning oskus kaasata protsessi erinevate pädevustega inimesi, kes organisatsiooni arengusse südamega panustada tahavad. 

Sandra on õppinud Tallinna Ülikoolis pedagoogikat ning lõpetanud magistriõpingud Tartu Ülikoolis Haridusinnovatsiooni õppekaval, õppimise ja õpetamise juhtimise suunal. 

Praegu on Sandra Tartu Ülikoolis õpetajahariduse nooremlektor ning lisaks õppimise toetamise ja juhtimisega seotud teemadele on tema peamised uurimishuvid kultuuritundlik õpetamine ja ühtne kool. Lisaks töötab Sandra Avatud Koolis mitme aine õpetajana, toimetades samaaegselt ka kolmanda kooliastme avamiseks vajalike ettevalmistustega. Varasemalt on Sandra olnud õpetaja Harmi mõisas (seda erinevate koolide all, viimati Gaia koolina) ning käivitanud seal kaasteelistega MTÜ Harmi Haridusseltsi. Aastad Harmis olid tormilised ning läbitud sai intensiivne, mitmekülgne ning arendav teekond, millesse mahtus tohutult kogemusi ja pingutust nii klassiruumis kui sellest väljaspool. 

Kolmanda lennu liikmetest lausa neli asusid koolijuhina tööle juba programmi ajal. Selle lennu osalejad olid eriti teadlikud arenguprogrammi disainijad, kes kuulasid, arutasid, vaidlesid ning mõtestasid oma senised arusaamad ümber või uuesti.

Programmi lõpetajate õpikogemusest saab lugeda Facebooki pildigaleriist.

Julia Rozova

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli eesti keele õpetaja, ainesektsiooni juht ja projektijuht

Mõeldes õppijate arengut toetava kooli peale, ei teki pilt riigieksami tulemuste põhjal koostatud pingeridadest, vaid  tuleb ette pilt, mille keskseks puntiks on naeratav õpilane, kes usub endasse ja sellesse, et ta saab kindlasti ülesandega/situatsiooniga/probleemiga hakkama. Ta teab, et saab vajadusel õigeaegset ja asjakohast abi õpetajalt ning teistelt haridusasutuse töötajatelt. Samas oskab ta ise oma õppetegevust planeerida ning oma edusamme hinnata. Ta tunneb end koolis mugavalt, kuna nii vaimne kui ka füüsiline keskkond toetavad teda tema igapäevastes ettevõtmistes.

Julia on õppinud Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõppes eesti keelt võõrkeelena ja eesti kultuuri ning paralleelselt omandanud Tallinna Majanduskoolis majandusarvestuse eriala. Aastal 2012 sai ta Tallinna Ülikoolis humanitaarteaduse magistrikraadi eesti keele kui teise keele õpetaja erialal.

Julia töötab Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis eesti keele kui teise keele õpetajana aastast 2011, õppeaastast 2012/2013 on ta eesti keele õpetajate ainesektsiooni juht, aastast 2016 täidab koolis ka projektijuhi rolli.  Aineõpetaja, ainesekstsooni juhi  ning projektijuhi rollid andsid talle võimaluse teha tihedat koostööd nii oma kooli kui ka teiste koolide koolijuhtkondade ning kolleegidega ning lüüa kaasa kooli arengukava koostamisel. Projektide kirjutamise kogemus pani teda vaatlema kooli, kui terviklikku üksust, mille keskseks punktiks on õpilane ja tema vajadused kiiresti muutuvas maailmas. Ta tegevus on suunatud sellele, et luua õpilaste jaoks turvaline, võrdseid võimalusi pakkuv  ja tegutsema panev vaimne ning füüsiline keskkond. Seni rakendatud projektid haaravad nii integratsiooni- ja digitehnoloogia- kui ka spordivaldkondi.

Oma vaba aega sisustab ta lugemise ning reisimisega. Samuti meeldib talle hommikuti joosta, kuna see on aeg endale, mis aitab keskenduda oma mõtetele ning koguda sügavat sisemist rahu.

Mari Roostik

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õppejuht

Kool, kus iga õppija saab areneda ja kasvada, on kannustatud empaatiast ja ettevõtlikkusest. Avatud ja lai silmaring kujuneb minu hinnangul ennekõike tänu empaatiale koos julgusega. Kui me suudame pärast millegi võõra, ebamugava või sageli ka teise kultuuri- või väärtusruumi kuuluva järel jõuda mõistmiseni, on meil piisavalt julgust ja ettevõtlikkust, et õppida ja kohaneda. Igasuguse uue ja tundmatu üle arutlemine, probleemi või nähtuse tükkideks võtmine arendab inimese hoiakut olla avatud ja salliv ning oskust kuulata ja luua uut teadmist. Võib ehk isegi väita, et iga uus idufirma on hirmu suurtest silmadest asjalike käte ja mõistliku mõtteviisi loomisprotsess. Ometigi ei ole ettevõtlikkus vaid rahvusvahelise start-up’i loomine või käivitamine, sest mõnele õppijale võib ka kooli aktuse korraldamine olla ülemaailmse tähtsusega pingutus, ja selle kogemuse peab ta saama, et õppida ja areneda. Niisamuti on tähtis, et ka õpetajatest mentorid seesuguseid õppetunde avatud mõtteviisiga vastu võtaks.

Mari sai magistrikraadi Tartu Ülikoolist ning esimesest eesti keele ja kirjanduse õpetajana töötatud aastast alates on ta päris kindel olnud, et haridus ja inimesed selle sees, ümber ja keskel ongi tema “miks". Ta on töötanud Jaan Poska gümnaasiumis õpetajana, klassijuhatajana ja valdkonnajuhina ning täna on ta üks kahest Jaan Poska gümnaasiumi õppejuhist, vedades ja suunates humanitaar- ja sotsiaalainete valdkonda.

Mari on nii koolis kui igal pool mujal inimeste inimene. Ta loeb palju ja mõtleb palju; kirjutab palju ja vestleb ka palju; jookseb natuke ja tunneb iseenda ning maailma vastu suurt huvi.

Ronald Juurmaa

Rocca al Mare Kooli keskmise kooliosa juhataja

Oma eeskujuga kujundame noorte väärtusi ja hoiakuid. Kui oleme kirglikud ja avatud, võtavad ka nemad selle omaks. Tähtis on, et kooli tegemistesse panustaksid nii õpetajad, lapsevanemad kui ka õpilased. Hindan koostööd ning usun, et selles peitub ka võti kooli, haridusvaldkonna kui ühiskonna arenguks.

Ronald on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo magistriõppe. Oma õpingutes on ta keskendunud majandusajaloole kui ka pedagoogikale.
Hetkel töötab ta Rocca al Mare Koolis keskmise kooliosa juhatajana, vastutades 5.-8. klasside õppetöö eest ning osaledes kooli arenduste juhtimises. Ühtlasi töötab ta ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Varasemalt on ta töötanud koolis ka kultuuri õppetooli juhatajana, mille käigus on ta arendanud kooli huvitegevust, viinud läbi projekte ning koos meeskonnaga loonud koolile traditsioone.
Ronald on Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liige. Vabal ajal tegeleb tervisespordiga ja tegutseb Kaitseliidus.

Aive Aru-Raidsalu

Valga Põhikooli õppejuht

Üsna palju on räägitud õppivast organisatsioonist, kuid kool peaks astuma veel sammukese edasi – olema õppiv ja õpetav organisatsioon, kus igaüks on nii õppija kui ka õpetaja rollis, õppimine on interaktiivne ja toimub kõigil tasanditel ning igas tegevuses nähakse võimalust areneda. Kõige selle juures ei tohi ära unustada kooli rolli noorte terviklikeks inimesteks kasvamisel ja kujunemisel. Olen sügavalt veendunud, et kool peab olema väärtuspõhine organisatsioon ning kooli tuleb teadlikult väärtuspõhiselt juhtida. Ühiselt kokkulepitud ja üldinimlikud väärtused peavad olema toimivaks filtriks otsuste ja valikute tegemisel ning seda kõigil tasanditel.

Aive on õppinud sotsiaaltöö korraldust ja omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi kasvatusteadustes. Sotsiaalpedagoogina töötamise ajal juurdus temas veendumus, et kooli roll on anda igale õpilasele võimalus õnnestuda, leides ja avades iga õppija potentsiaali. Kuna maailma ja haridussüsteemi muutmine algab ikka iseendast, on Aivel täitumas Valga Põhikooli õppejuhina neljas aasta, tema vedada ja korraldada on kooli arendustöö ja vanema kooliosa õppetöö.

Aive suhtub avatud meele ja uudishimuga kõigisse ja kõigesse; teda paeluvad inimeste ja nähtuste vahelised seosed, mõnus lugemine, päike, meri  ja salapärased metsarajad.

Kristi Tarik

Tallinna Teeninduskooli juhtivõpetaja

See, milliseks kujunevad tulevikus ühiskond ja väärtushinnangud, sõltub esmajärjekorras tänasest haridusest. Koolil ja õpetajatel on suur vastutus, et olla homne eeskuju, inspiratsioon, pakkuda väljakutseid ning arendada isemõtlemist. Kaasaegse ja tulevikku vaatava kooli põhiväärtusteks on kaasamine ning õppija toetamine.

Kristi on lõpetanud Tartu Üikooli Pärnu Kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse eriala ning selles valdkonnas ka pikalt töötanud.

Edasine tee viis aja jooksul selleni, et oli võimalus erialaseid teadmisi edasi anda noortele nii kutse- kui ka kõrghariduses. Pärast Tallinna Ülikooli Kutsepedagoogika magistrikraadi omandamist kasvas seotus kooliga üha enam. Praegu töötab Kristi Tallinna Teeninduskoolis juhtivõpetajana.

Kristit on tunnustatud Tallinna Aasta Kutseõpetaja tiitliga ning nominatsiooniga Aasta Kutseõpetaja kategoorias riiklikul tasemel.

Oma igapäevaelus juhindub Kristi põhimõttest, et eesmärgid peavad olema seatud kõrgele ja iga eesmärgi täitumisel tuleb leida uus!

Barbi Valdmann

Paide Hammerbecki põhikooli eripedagoog

Kool peab olema valmis toetama nii keskmisest madalamate võimetega kui ka kõrgemate võimetega õpilasi. See nõuab pädevaid ja motiveeritud õpetajaid ja ka koolijuhti, kes on teadlik ja avatud uuendustele, valmis panustama personali, et õpetajatel säiliks motivatsioon ning kes suunaks kooli kui tervikut hoidma tasakaalus nii tugevamate kui mitte nii tugevate õpilaste arengu toetamist. Kool peaks julgelt kaasama lapsevanemaid ja oma otsustes olema läbipaistev, õiglane ja aus.

Barbi on omandanud magistrikraadi Tallinna Ülikoolis eripedagoog - nõustaja erialal ning teinud erialast tööd alates 2008.aastast. Hetkel töötab ta Paide Hammerbecki põhikoolis eripedagoogina ning osaleb

ka kooli juhatuse töös. Ta on aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega laste vanemate tugigrupi juht Paides ning annab oma panuse ka Järvamaa Haigla rehabilitatsioonimeeskonnas eripedagoogina. Barbi armastab väljakutseid ja ei anna alla ka keerulistele olukordadele lahendusi otsides. Ta peab oluliseks meeskonnatööd ja kõikide osapoolte kaasamist protsessi.

Vabal ajal meeldib Barbile perega koos olla ning palju looduses viibida. Ta on aus ja uudishimulik, otsides pidevalt võimalusi enesetäiendamiseks.

Mariliis Oder

Salme Põhikooli klassi- ja informaatikaõpetaja, haridustehnoloog, huvijuht ja koordinaator

Isiklikult pean koolis töötamise (ükskõik, mis ametikohal) juures kõige olulisemaks missioonitunnet - see müstiline tunne Sinu sees, mis seob kooliga ja tekitab tunde, et see on osakene Sinust ja Sina osakene koolist. Seepärast arvan, et õppija arengut toetab eelkõige kool, kus töötavad inimesed, kes oma tööd armastavad ja selle tegemist naudivad, hoolimata kõigest. Kuidas seda saavutada? See võluvõti leida, on juba koolijuhi võimalus. Usun, et vaid siis, kui kõik osapooled tunnevad ennast hästi, on võimalik diskussioon ja jõudmine ühiste arusaamadeni, et tagada õpingute parim kvaliteet, õhin õppeprotsessis ja õppijate laiaulatuslik areng. Oluline on, et koolijuht teaks, mida ja miks ta teeb, usuks sellesse ning et tema silm säraks.

Mariliis on lõpetanud magistriõppe TLÜ Haapsalu Kolledžis, kus ta õppis klassiõpetajaks. Ta pole seda valikut hetkekski kahetsenud.

Oma teekonda õpetajana alustas mandritüdruk Saaremaal, Salme Põhikoolis, kus sel õppeaastal algab tema üheksas tööaasta. Töö koolis on see, mis paneb Mariliisi silmad särama! Jah, töö koolis teeb Mariliisi õnnelikuks!
Kindlasti on Mariliis elukestev õppija, kes väärtustab arengut ja eneseanalüüsi ning ei karda väljakutsetest õnnestumisi vormida.

Täna täidab koolis Mariliis mitmeid erinevaid ülesandeid: on klassiõpetaja, toetab õpetajaid haridustehnoloogiliselt, õpetab informaatikat, koordineerib Huvitava Kooli võrgustikku ja Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku tegevust, osaleb juhtkonna ja sotsiaalvõrgustiku töös, juhendab loovtöid, on huvijuht, teeb koostööd erinevate huvigruppidega, organiseerib projektitööd. “Jah, teeme ära!” on Mariliisi mõtteviis. Ta on kindel, et saab hakkama kõigega, millesse usub.  Ja ta usub palju(de)sse!

Mariliisil on suur süda. Lisaks formaalsele haridusele on tema südameasjaks ka mitteformaalne haridus ja noorsootöö. Ta on lõpetanud TLÜs noorsootööeriala ning lõi 3 aastat tagasi koostöös noortega MTÜ Salme Noorteklubi L.A.D.U.

Mariliis on öelnud, et inimesed annavad talle energiat ja suhtlemine inspireerib. Ta peab lugu sügavatest vestlustest, mis avavad erinevaid mõtteviise ning väärtustab koos tegutsemist. Ta armastab oma inimesi, elu ja lemmiklooma #tuhkurPeeter. Talle meeldib joosta, eesmärke seada (loe: unistada), Eestimaal puhata  ja mõnikord ka niisama mõnusasti kodus olla.

Jüri Käosaar

Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi kooliarenduse konsultant


Jüri on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo eriala magistriõppe ning pärast seda Noored Kooli programmi, mille raames siirdus Kiviõli I Keskkooli ajaloo ning ühiskonnaõpetuse õpetajaks. Kiviõlis töötatud nelja aasta jooksul tegutses Jüri aktiivselt erinevate haridusalgatuste juures sh Asendusõpetajad ja Noored Kooli. Lisaks on ta tegev Pimedate Ööde filmifestivalil.

Hariduses on Jüri käimapanevaks missiooniks anda võimalus igale õpilasele saavutada oma maksimaalne potentsiaal, sõltumata sellest millisesse perre on ta sündinud.

Jüri hobideks on lugemine, eneseareng, lauamängud ja sportimine. Hetkel töötab TLÜ-s Haridusteaduste Instituudi kooliarenduse konsultandina.

Kadri Sõrmus

Luunja valla haridusnõunik


Kadril on Tartu Ülikoolist teadusmagistri kraad eesti keele erialal ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Ta on töötanud koolis õpetajana, ülikoolis lektorina, koolipraktika juhendajana ja õpetajate täienduskoolituse korraldajana ning haridus- ja teadusministeeriumis nõunikuna. Praegu on Kadri Luunja vallas haridusnõunik. Ta on aidanud koostada nii koolituskavasid, strateegilisti dokumente kui ka ürituste tähistamiseks mõeldud tegutsemiskavasid, konverentse ja sümpoosiume, koostanud keeleõppija korpuse EMMA. 

Kadri leiab, et kuigi pildilises ja tempokas maailmas üles kasvanud põlvkond vajab teistsugust õpet kui raamatupõlvkond, on oskus tekste mõista ja luua, oludega kohaneda ja koostööd teha aluseks igaühe enese leidmise ja arengu teel. Nagu ka oskus õppida. Kõikjal, kõigest ja kõigilt.

Kristi Mumm

Tartu Forseliuse Kooli õppejuht

Õppimine on elukestev protsess, loomulik osa elust ning see põhimõte võiks olla osa kooli väärtuste ruumist. Selle väärtuste ruumi loojaks ja eeskujuks on koolijuht, kes on kursis muutustega hariduses, avatud lähenema juhtimisele tõenduspõhiselt, kes on valmis ise õppima ja koostöös oma meeskonnaga looma kooli, kus igaüks on oluline ning igaühel on võimalus saada parimaks versiooniks iseendast! Näen, et õppija arengut toetavas koolis loovad õpetajad õpilastega sellise suhte, kus õpilased julgevad olla nemad ise, avastada, küsida, eksida ning uuesti proovida!

Kristi alustas Tartu Forseliuse Koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, kuid viimased 4 aastat on pidanud samas koolis õppejuhiametit. Ta on elukestev õppija, mistõttu on ta pärast Tartu Ülikooli kasvatusteaduste õpinguid jätkanud teekonda TÜ haridusteaduste doktorantuuris. Haridus on tema kirg – talle meeldib haridusest lugeda, diskuteerida, kuulata ja mõelda. Kristi annab ka aeg-ajalt koolitusi õppimise, õpetamise ning õppimist toetava hindamise teemadel.
Talle meeldivad teater, trummid ja kirjandus, kuid üle kõige armastab ta oma perega üheskoos teineteise seltsi nautida.

Kristine Laanisto

Tabasalu Ühisgümnaasiumi alg- ja põhikooli õppejuht ja HEV õpilaste koordinaator

Tänapäeva tehnoloogia arengu juures peab kool olema koht, kus siht on tulevikul. Õpilane peab saama omandada lisaks haridusele ka harituse ja oskama vaadata „kastist välja“. Kooli juhtkonnal peab olema kindel visioon kuidas digivaldkond ja tulevik ühendada õppekasvatustööga ja õppekavaga … Kool loob eeldused harmoonilise isiksuse kujunemiseks. Õppijat toetava kooli lõpetaja on haritud kodanik, oma võimeid oskuslikult kasutav, elus hästi toimetulev konkurentsivõimeline noor.

Kristine on lõpetanud Tallinna Ülikoolis magistriõppe klassiõpetaja ja matemaatikaõpetaja erialal. Viimased 11 aastat on õpetanud koolis matemaatikat ja ka programmeerimist.

Kristine on Tabasalu Ühisgümnaasiumis alg- ja põhikooli õppejuht ning hariduslike erivajadustega  õpilaste töö korraldamise koordinaator. Neile ametikohtadele lisaks õpetab ta ka põhikooli õpilastele matemaatikat.
Õppejuhina alluvad Kristinele algõpetuse ja keskkonna õppetoolid, mille õppetegevusele ta tähelepanu pöörab ja neid õppetoole igapäevases töös abistab.
Kristinele meeldib katsetada erinevaid IT rakendusi, mille kaudu on võimalik muuta kooli juhtimist ja õppetööd.

Tema peres kasvab kaks last vanuses 11 ja 12. Lisaks lastele tegeleb ta aktiivselt oma pere neljajalgsete Basset Houndide kasvatamisega.

Kristine tugevuseks on koolis vajalike  uute ideede genereerimine ja rakendamine. Kusjuures parimad mõtted tulevad  just mitmeid tunde kestvatest ajurünnakutest kolleegidega.

Kristine kirg on reisida. Eri paiku külastades ja uusi emotsioone kogedes on parim võimalus  oma akusid laadida.

Teine lend kirjutab enda kohta nii: „Oleme erinevatelt elualadelt, erinevas vanuses, mitmekesise kogemustepagasiga ning kahe jalaga maa peal olev õpihimuline seltskond. Soovime kujuneda uueneva koolielu eestvedajateks ja tahame aidata luua veel paremat Eesti haridusilma."

Programmi lõpetajate õpikogemusest saab lugeda Facebooki pildigaleriist.

Mart Kimmel

Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog

Juba haridustee algusest on oluline arendada õppijas iseseisva töö tegemise oskust. Olulisimad märksõnad iseseisvas töös on loogiline mõtlemine, funktsionaalne lugemisoskus, analüüs, sisuloome ehk loovus – neid märksõnu omavahel sidudes saab õppija mitmekülgse oskustepagasi toimetulekuks elus!

Mart on õppinud Tartu Ülikoolis põhikooli mitme aine õpetajaks ning hetkel omandab teist magistrikraadi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal.  Ta on õpetanud nii ajalugu, ühiskonnaõpetust, ettevõtlusõpet, inimeseõpetust (sh psühholoogiat gümnaasiumis), loodusõpetust, robootikat kui ka programmeerimist erinevates koolides. Lisaks on ta pakkunud erinevaid e-õppe kursuseid ka teiste koolide õpilastele. Praegu veab haridustehnoloogina eest digipööret Pärnu Rääma Põhikoolis.  Igapäevaelus lähtub Mart põhimõttest „Unista suurelt!“

Urmo Reitav

Viljandi Hariduse Arengufondi tegevjuht ja õpetaja

Õppija arengut toetav kool on õppiv kool. Kui eeldame, et õppija areneb, siis peab arenema ka teda ümbritsev keskkond – õpetajad, kooliruum, meetodid, vahendid, lapsevanemad jm. Soovime õppija toimetulekut eelkõige ju tulevikus, mil kool on lõpetatud ja käes iseseisev elu. Sel juhul peame ise olema paindlikud ja avatud kaasaja arengutele, uutele teadmistele ja kogemustele. Aegajalt ka lahti mõtestama enese identiteedi ja väärtused. Tegema tööd oma hoiakute ja uskumustega.

Urmo on lõpetanud Tartu Ülikooli haridusteaduste magistrikraadiga ning õppinud avaliku halduse ja halduspoliitika doktoriõppes. Ta on pikalt tegutsenud noorsootöö vallas ning viinud läbi arvukalt noortekoolitusi, projekte, laagreid, motivatsioonipäevi jm noortele suunatud tegevusi ja valdkondliku arendustööd. Lisaks laialdasele kogemusele noorsootöös, omab ta mitmekesist töökogemust koolitajana üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduses, nii Eestis kui väljaspool. Ta on töötanud ühiskonnaõpetuse õpetajana ja noorsootöö spetsialistina Viljandi Gümnaasiumis ning huvijuhina Narva Vanalinna Riigikoolis. Aastatel 2002-2017 töötas Urmo noorsootöö lektorina nii Tartu kui ka Tallinna Ülikoolis.

Hetkel juhib kogukonna algatusel põhinevat Viljandi Hariduse Arengufondi, vedades erinevaid kooliarendusprogramme ning töötab ka ühiskonnaõpetuse õpetajana Viljandi Kesklinna koolis ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.

Vabal ajal meeldib Urmole reisida ja lugeda ning tegeleda vabatahtliku tööga. Tema kirg on ka lauamängud, millele võib kuluda sõpradega tunde. 

ETV saatesarjas „Vaba tahe“ tutvustatakse teda nii: „Viljandi Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Urmo teeb oma igapäevatööd sellise entusiasmi ja andumusega, et kooli direktor nimetab teda lausa sündinud õpetajaks, kelleta koolielu hästi ette ei kujuta“.

Aktiivse õpetajaelu kõrvalt jagub Urmot mujalegi, näiteks vabatahtlikutööle Narva

Reelika Turi

Pelgulinna Gümnaasiumi õpetaja ja gümnaasiumi õppetooli juht ja õpetaja ning programmi Noored Kooli vilistlane

Töö õpilastega on mulle näidanud, et hariduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus on karjuvamad probleemid, kui väljapoolt süsteemi paistab. Õpilased tulevad väga erinevatest keskkondadest ning isegi kõrvalmajades elades võib nende maailm olla totaalselt erinev. Seega leian, et kooli roll on tegeleda selliste õpilastega, et nende lootused tuleviku osas säiliksid, et nad märkaksid, et nende oma panus on see, mis neid edasi viib. See algab õigete väärtushinnangute sõnastamisest ning toetamisest kasvamisel. Tahan olla oma väärtushinnangute tutvustamisel hariduse kõneisik ning kogukonna kuulatud liige. Leian, et koolijuht peaks pingutama selle nimel, et kool oleks kogukonna selge osa ning et õpilased mõistaksid, et pärast kooli lõpetamist on nad selle kogukonna jaoks vajalikud liikmed.

Reelika on lõpetanud Tallinna Ülikooli magistriõppe psühholoogia erialal ning programmi Noored Kooli raames arendanud õpetaja ja juhioskusi. Viimased kolm aastat on ta töötanud Pelgulinna Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse ning psühholoogia õpetajana ning osalenud aktiivselt kooli arendustöös. Ta on panustanud nii kooli arengukava koostamisse kui muutuva õpikäsituse rakendamisse kolmandas kooliastmes.

Lisaks sellele on tema elus tähtis roll jalgpallikohtuniku tööl. See on talle andnud oskuse uskuda oma tegevusse isegi siis, kui enamus vastu töötab. Ta on üheks viiest Eesti väljakukohtunikust, kellel on rahvusvaheliste mängude teenindamiseks vajalik FIFA litsents. Vaata lähemalt siit.

Kersti Viilup

Järva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

Meie tänane kool annab õpilase ülesande ja vastuse, jättes vahepealse arenguetapi ehk just selle olulisema osa, kuidas probleemile ise loovalt lahendus leida, tihtipeale vahele. Me anname õpilastele kala, selle asemel, et anda õng. Maailm muutub, seepärast ei saa ka tänane kool enam anda valmis lahendusi, vaid oskused ja julguse, kuidas lahendusi leida. Peame toetama ja julgustama õpilast tema otsingutel, mitte näitama käike ette või hindama teda aegunud normide alusel.

Kersti on õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis klassiõpetajaks ning töötanud mõned aastad ka õpitud erialal. Ka edasine karjäär on tihedalt olnud seotud just noortega. Ta on tegutsenud nii direktori asetäitjana huvitegevuse alal kui ka noortekeskuses noorsootöötajana ning proovinud samal ajal ka põnevat raaditööd uudistetoimetajana. Lisaks on ta pidanud nii Türi vallavanema nõuniku kui ka Järva maavalitsuses haridus- ja sotsiaalosakonna peaeksperdi ametit. Alates 2016. aasta jaanuarist on tema juhtida Järva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond.


Kersti hindab enda seni suurimateks tööalasteks õnnestumisteks tema juhendatava maakondliku noortekogu nimetamist Järvamaa parimaks mittetulundusühinguks ja vabariigi parimaks osaluskoguks 2015. aastal ning noortekogu korraldatud Noortepäeva 2016. aasta arvamusfestivalil, mida tunnustati Eesti aasta sündmusena noorsootöös. Kersti tööd on tunnustatud Järvamaa noorsootöötaja preemiaga.

Oma vaba aja veedab ta oma perega, käib jooksmas ja rahvatantsutrennis ning tegeleb käsitööga.

Inna Põld

Tallinna Kopli Ametikooli kutseõpetaja ja ettevõtja

Me ootame, et õppija oleks sotsiaalselt arenenud, loov, ettevõtlik ja ennast juhtiv. Kas õppija saab seda olla koolis, kus õpetajad seda ei ole? Koolijuht koos õpetajatega peab sügavalt enese sisse vaatama ja esitama küsimuse: „Kas mina olen see, mida ma ootan oma õpilastelt?“. Ja siit peab, justnimelt peab, vastu vaatama aus vastus. Me loome koolina ise endale stardipaku, püstitame eesmärgi ja püüdleme selle poole. Koos.

Inna on pikalt töötanud müügi- ja projektijuhtimise valdkonnas. Sellele on järgnenud õppejõu amet kutse- ja kõrgkoolides. Peamisteks õpetatavateks valdkondadeks on olnud majandus ja ettevõtlus. Ta on koostanud õppevara ning võtnud aktiivselt osa õppekavade uuendamisest.  Samuti on ta olnud õppejõudude esindaja kooli nõukogus.

Inna suureks armastuseks  ja hobiks on rahvatants.

Martin Pent

Haljala Gümnaasiumi õpetaja

Õppija arengut toetav moodne kool ei ole (paraku) midagi niivõrd peadpööritavat nagu seda on lendavad autod, meie eest tööd tegevad robotid, turismireisid Kuule ja muu enneolematu. Kool ei ole labor, kus eksperimenteeritakse õpilaste (st inimeste kui väikeriigi väärtuslikuima ressursi) peal pimesi, vaid see on koht, kus kasvatatakse noori inimesi, lähtudes parimatest juhtnööridest, mida ajalool seni pakkuda on olnud.

Martin on omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi bioloogia erialal ning töötab Haljala Gümnaasiumis bioloogia, geograafia ja füüsika õpetajana. On proovinud õpingute kõrvalt ka klienditeenindaja ametit, huviringide juhendamist ning laboritööd. Õpetajatöö kõrvalt hoiab end pisitasa vormis ajakirjanduslikele väljaannetele kirjutades ning looduskooli programme juhendades.

Vaba aega sisustab sageli kas lugemise või kirjutamise, aeg-ajalt ka heas seltskonnas korvpalli mängimisega, mille eest maakondlikul tasandil medaleid nopitud. Lisaks on talle hingelähedane oma muusikakataloogi kasvatamine vanaaegsete vinüülplaatide arvelt. Ei ütle ka kunagi ära looduses viibimisest ega mälumängudel osalemisest.

Edgar Roditšenko

Tallinna Inglise Kolledži muusikaosakonna koordinaator ja õpetaja

Elukestva õppe juurutamisel peavad õpetajad ise olema eeskujuks. Iganenud on mudel, kus õpetaja kardab eksida või öelda, et mõnd asja ta ei tea, peab järgi uurima. Õpetaja võibki eksida, aga ta ei tohi oma eksimust varjata. Õpetaja roll on olla õpilaste õppeprotsessi suunaja, nõuandja ja mentor. Ei õpeta õpik, vaid õpetaja, kes teeb seda emotsioonide, kõigi oma tujude ja kogu oma olemusega.

Edgar on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusika interpretatsiooni erialal ning täiendanud end sooloklarneti erialal Soomes. Magistrikraadi on ta omandanud EELK Usuteaduse Instituudis. Alates 2013. aastast töötab ta Tallinna Inglise Kolledžis muusika-, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Ta osaleb aktiivselt oma kooli arendustegevuses ning on ka muusika- ja ajalooõpetajate aineühenduse üheks eestvedajaks.

Edgar on loonud Tallinna Inglise Kolledžis puhkpilliorkestri, kus õpilased lisaks erialatundidele saavad arendada oma ühismusitseerimise oskuseid. Veel juhendab ta TIK-i poistekoori ja annab lastele individuaalseid pillitunde. Ta on esinenud konkurssidel ja festivalidel nii Eestis kui välismaal. Igapäevaselt toidab ta oma vaimu lugedes erinevat kirjandust. Vaba aega kasutab ta aga meelsamini aktiivselt puhates, ujumas käies või nautides Eestimaa kauneid rabasid.

Ester Öpik

Õppijate arengut toetav kool loob vajalikud eeldused õpetajate professionaalseks arenguks, mis aitab hoida õppetöö kvaliteeti. Kooli juhtimisel on oluline pöörata tähelepanu nii koolipere (õpilane, õpetaja ja tugipersonal) koostöövõrgustiku kui ka vajalike tugistruktuuride toimimisele kindlustamaks õppetöö eesmärkide saavutamine.

Ester on pikalt tegutsenud tervishoiu valdkonnas. Tal on magistrikraad terviseteadustes Ida-Soome Ülikoolist. Ta on pikka aega olnud Eesti Õdede Liidu juhatuses ning aastatel 2002-2015 ka selle esimees.

Külalisõppejõu ja magistritööde kaitsmiskomisjoni liikmena on ta panustanud õendusteaduse arengusse ülikoolis. Karjääri jooksul on ta olnud erinevate tervishoiuvaldkondade ekspertkogude ja nõukogude liige.

Tema peres kasvab üks 4-aastane ja teine 17-aastane laps. Nemad hoiavad ema meele erksa ja elu fookuse õiges kohas. Energiat ammutatakse Hiiumaa metsast ja merelt. Lemmikharrastusteks on murdmaasuusatamine ja lohesurf.

Annela Ojaste

Tallinna Asunduse Lasteaia direktor

Vanemaharidus on kindlasti eesti kooli arengu võtmeküsimus, sest arenevas kodanikuühiskonnas on lapsevanemate arvamusel kasvav jõud. Arvamuste paljusus teeb muidugi elu ebamugavaks, kuid lapsevanemate kaasatust kooliellu peab nägema tugevusena.

Annelal on magistrikraad kasvatusteadustes Tartu Ülikoolist. Oma karjääri alustas ta koolieelses lasteasutuses õpetajana ning jõudis kiirelt juhi rollini. Ta on juhtinud lasteaedu nii Pärnus kui Tallinnas. Annela on teinud väikse kõrvalepõike ka siseministeeriumisse, kus töötas personalivaldkonnas.

Ta on aktiivselt osalenud Eesti Alusharidusjuhtide Ühenduse ja Tallinna Alusharidusjuhtide Ühenduse töös. Alates 2010. aastast osaleb MTÜ Hea Alguse esindajana Õpetajate Ühenduste Koostöökoja tegevustes ning 2014. aasta algusest Õpetajate Liidu koordineerimisel hindajana õpetajate kutsetaotlemise protsessis.

Annela lapsepõlv on möödunud mere ääres ja metsade keskel ning talle meeldib siiani vabal ajal metsas ringi uidata.  

Loe Annela tegemiste ja mõtete kohta lähemalt tema blogist.

Ahti Noor

Keila Kooli õppejuht

Õppijate arengut toetav kool on selline kool, kus iga päev ja igal õppijal toimub samm positiivse arengu, uue teadmise ja kogemuse suunas. Õppuri arengut toetavas koolis on iga õppija järgmisel päeval parem, enesekindlam inimene.

Ahti on õppinud Tartu Ülikoolis matemaatika-informaatika õpetajaks ning hiljem omandanud Tallinna Ülikoolist magistrikraadi andragoogika erialal. Tallinna Ülikooli doktorantuuris õppides on ta uurinud meesõpetajat Eesti koolis. Vaata A. Noore 1 minuti loengut „Meesõpetaja Eesti koolis“.

Ta on lõpetanud Keila Gümnaasiumi ja jõudnud sinna ringiga tagasi õpetama. Vahelduseks on ta teinud väikseid kõrvalepõikeid erasektorisse, kuid naasnud taas kooli tagasi.  Praegu korraldab ta õpetajate tegevust õppejuhina.

Tema tegevus ei piirdu ainult oma kooliga. Ahti initsiatiivil on taas ellu kutsutud  Harjumaa õppealajuhatajate-õppejuhtide koostööpäevad. Ta on aktiivselt kaasa löönud ka kohalikus poliitikas, olles Keila linna kultuurikomisjoni ja linnavalitsuse liige.

Vabal ajal meeldib mootorrattaga sõita ning vihmase ilma korral vanadele asjadele uut elu sisse puhuda, näiteks mööbli restaureerimise näol. 

Aivar Toom

Kaitseliidu peastaabi nõunik

Ainekeskne õpe ja „ära õpetamine“ vs projektõpe ja ainete lõimimine on minu arvates kõige olulisem valdkond, kuhu tuleks tähelepanu suunata. Kui õppekava saab motiveeritud õpetajate kaudu korralikult omavahel lõimitud, on selgelt lihtsam leevendada ka õpetajate töökoormuse ning hindamise ja pingereastamisega seotud probleeme. Iga õpetaja tegevus peab olema suunatud õppekava peaeesmärkide saavutamisele. Siinkohal tuleb esile koolijuhi roll, kes peab olema suuteline kooli tegevuse tervikpilti arusaadavalt lahti seletama kõigile, kes seda soovivad.

Aivar on lõpetanud Eesti Riigikaitseakadeemia, lunastades sealt kasvatusteaduste bakalaureusekraadi ning omandanud rahvusvaheliste suhete magistrikraadi U.S. Naval Postgraduate School´is. Tal on seljataga pikaajaline karjäär militaarvaldkonnas. Aivar on olnud tegev mitmetel positsioonidel kaitseväes, kus on olnud vaja teha midagi päris uut- ja teistmoodi. Näiteks töö õppeosakonna ülemana nii Kaitseväe Ühendatud õppeasutustes Tartus kui ka Kaitseväe Võru Lahingukoolis või siis NATO staabielemendi asutamine Tallinnasse. Töö on teda viinud pikemaks ajaks ka USA-sse, kus ta töötas NATO väljaõppeanalüütikuna ning hiljem Eesti Kaitseväe sõjaline esindajana. Vabal ajal meeldib Aivarile lugeda päris raamatuid, teha maa- ja meestetöid ning tegeleda tervisespordiga.

Loe ka Aivari kirjutatud artiklit.

Esimese lennu osalejad valiti välja 95 kandidaadi seast. Osalejaid iseloomustas kõrge õppimisvõime, optimism ja teotahe, väga hea eneseanalüüsioskus, vastupidavus ja järjekindlus eesmärkide saavutamisel, kohanemisvõime ja valmisolek võtta riske ning tegutseda väljaspool levinud mõtte- ja käitumismustreid.

Programmi lõpetajate õpikogemusest saab lugeda Facebooki pildigaleriist. Tutvu ka nende raamatuga "K.Ä.K.K. ehk Kursuslaste Ägedamaid Korjatud Kilde".

Aare Ristikivi

Hugo Treffneri Gümnaasiumi arendusjuht

Eesti kool on hea, seda näitavad kasvõi suurepärased tulemused rahvusvahelistelt olümpiaadidelt, kuid iga õpilane on väärt, et tema võimed saaks maksimaalselt välja arendatud. Me jõuaksime sellele eesmärgile lähemale, kui iga laps saaks vajaliku tunnustuse ning koolid teeks tihedamat koostööd teiste institutsioonidega.

Aarel on selja taga enam kui 20-aastane töökogemus ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja filosoofia õpetajana. Aare on  korraldanud üleriigilisi olümpiaade ja õpilasvõistlusi, juhtinud Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ning Eesti Filosoofia Õpetajate Seltsi, osalenud riiklike õppekavade arendustöös ja juhendanud õpetajaks õppivaid üliõpilasi.

Lisaks on ta koordineerinud rahvusvahelisi ajalooõpetuse projekte, koostanud õppematerjale ja vedanud eest Hugo Treffneri Gümnaasiumi muuseumi rajamist. 2014. aastal pälvis ta oma töö eest Aasta gümnaasiumiõpetaja tiitli Aare hobideks on rahvatants, lugemine ja looduses viibimine.

Aare mõtted õpetaja rollist video vahendusel

Ave Kikas

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õppealajuhataja

Innustumist ei saa õpetada ise mitte innustudes. Lugupidamist pereväärtustest või tervislikest eluviisidest saab õpetada see, kes nendest ise tõeliselt lugu peab. Seetõttu on koolis töötavad inimesed ja kool ise kasvu- ning arengukeskkonnana väga oluline. Kooli ülesanne on õpetada eelkõige inimeseks olemist. Inimeseks olemise kaudu.

Avel on pikaajaline kogemus loodusõpetuse, keemia- ja füüsikaõpetajana. Ta on töötanud õpetajana nii lasteaias, põhikoolis kui ka gümnaasiumis, olnud klassijuhataja ja õpetajate esindaja hoolekogus. Lisaks on Avel töökogemus Avita kirjastusest, kus ta toimetas loodusõpetuse ja füüsika õpikuid.

Kooliga seotud inimesi peab Ave suure südame ja missioonitundega inimesteks, kes mitte ainult ei taha parema tuleviku nimel midagi ära teha, vaid kes igapäevaselt teevadki seda. Vabal ajal meeldib talle veeta aega looduses koos oma perega – Avel on kolm toredat poega – või sõpradega. Lisaks loodusele armastab Ave kirjandust ja teatrit, vahel kirjutab ka ise luuletusi.

Helen Sabrak

Noored Kooli programmi kommunikatsioonijuht ja sihtasutuse Kogukonnakool juhatuse liige

Et kool tõeliselt iga õppijat toetaks, on vaja selget visiooni, miks ta on olemas, kelle jaoks ja mis tulemuse nimel tegutsetakse. Kui on läbi mõeldud, kuhu õpilased kooli lõpetades jõuavad ning millised väärtused meid sinna aitavad, siis selles raamistikus on oluliselt lihtsam jõuda järgmiste hädavajalike valikuteni nii kooli töökorralduses kui õppe sisus ja vormis.

Helen on Noored Kooli programmi vilistlane ja töötanud ajalooõpetajana Tallinna Kunstigümnaasiumis ning Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Helen on Kalamaja Avatud Kooli algatuse eestvedaja. Helen on aastaid töötanud ka erasektoris, sh Eesti Energia kontserni kommunikatsioonijuhina.

Ülikoolis on Helen õppinud psühholoogiat ja ajalugu, lisaks on ta läbinud Noored Kooli liidrikoolitusprogrammi ning mitmeid teisi rahvusvahelisi koolitusi õpetamisest ja haridussüsteemi kujundamisest, osaledes muuhulgas ka Education4Future programmis. Heleni vaba aega sisustab tema pere, maakodu, teater ja kontserdid ning heade raamatute ja inspireerivate inimeste seltskond.

Artikkel Heleni ja tema mõttekaaslaste plaanist luua Kalamajja uus kool

Huko Laanoja

Maarja Küla arendusjuht ja Räpina Aianduskooli õppejuht

Kooli toimimise esimeseks tugisambaks on usaldus riiklikus õppekavas kirjapandud alusväärtuste ning õppe- ja kasvatuseesmärkide suhtes. Samas on koolil võimalus ja vastutus töötada välja oma eripära ning põhineda kooli õppekava loomisel sellele, millesse usutakse. Tähtis on luua soodne keskkond arenemiseks igale õppijale, aga ka töötajatele.

Huko on pühendunud erivajadustega inimeste elutingimuste parandamisele – ta on olnud Maarja Küla üks eestvedajatest ja arendajatest alates 2003. aastast. Huiko tegeleb põhikooli toimetulekuõppe lõpetanud noortele võimaluse pakkumisega jätkata õpinguid aianduse kutseõppes. Huko juhtimisel saavutas Maarja Küla 2014. aasta sügisel European Quality in Social Services kvaliteedimärgi.

Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal ja töötanud varem ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning õppekavade arendusspetsialistina. Huko on Eesti Mälumänguliidu, Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi ja Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu asutajaliige. Vabal ajal Huko reisib ning mängib võrkpalli, disc-golfi ja mälumängu. Korp! Fraternitas Anarhensise liikmena võitleb ta elu halluse vastu, mõnikord õhtuti astub läbi ka Tartu Mõttemängude Klubist.

Huko idee võrdsetest võimalustest haridustee jätkamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks mõõduka intellektipuudega inimestele mis jõudis 2015. aastal Arenguidee konkursil lõppvooru

Kadri Suni

Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik

Hea kooli aluseks on jagatud veendumus, et tegemist on õppiva organisatsiooniga, kus tõepoolest kõik õpivad: kooli juhtkond, õpetajad, õpilased, lapsevanemad. Õppijate arengut toetavas koolis valitseb otsiv, loominguline, vaimne õhkkond, mis haarab endaga kaasa kogu koolipere. On loodud tingimused, kus kõigil on omal unikaalsel moel võimalik õppimises ja selle suunamises õnnestuda ning õppeprotsessist rõõmu tunda.

Kadri on Eesti lipu sünnipäeva tähistamise algataja Põltsamaal, mille eest pälvis ka Jõgevamaa kultuurkapitali 2014. aasta aastapreemia. Samuti on ta vedanud eest oma piirkonna hariduselu mõttetalguid ja kohvikutepäeva. Varem on Kadri töötanud Briti Nõukogu kommunikatsioonijuhina ning õppinud Tartu Ülikoolis avalikkussuhteid ja Wisconsini Ülikoolis suhtekorraldust. Kadri hobideks on maalimine ja ujumine.

Kadri portreelugu Vooremaas

Liina Põld

Haapsalu aselinnapea hariduse ja kultuuri valdkonnas

Õppijate arengut toetavas koolis lastakse õpilastel võimalikult palju ise teha. Õpetajal on suunav, abistav, jälgiv, tagasisidestav roll. Õppijate individuaalsuse arvestamiseks ja toetamiseks on vajalik loobuda ajaliselt rangelt määratletud tundidest, mis loob eeldused probleemide lahendamist võimaldavate projektide läbiviimiseks ning projektõppe rakendamiseks.

Liina on ka töötanud TLÜ Haapsalu Kolledži arendusjuhi ja lektorina ning Fra Mare Thalasso Spa personalispetsialistina. Liinal on bakalaureusekraad haldus- ja ärikorralduses ning magistrikraad organisatsioonikäitumises, mille lõputöös uuris ta õpetajate valmisolekut organisatsioonilisteks muutusteks ja selle seoseid kommunikatsiooniga rahuloluga, üldise ja tööalase tunnetatud võimekusega ning tööga rahuloluga. Ta on läbinud ka mitmeid täienduskoolitusi muutunud õpikäsitusest ja hariduse kvaliteedijuhtimisest.

Liina kuulub TLÜ Haapsalu Kolledži, Läänemaa Arenduskeskuse ja Rannarootsi Muuseumi nõukogusse ja on ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi hoolekogu liige. Vaba aega sisustab Liina perega reisimise, rahvatantsu ja kokkamisega. Samuti harrastab ta tervisesporti: suvel sõidab meeleldi rattaga ja teeb metsajooksu, talvel suusatab.

Liina magistritöö õpetajate valmisolekust organisatsioonilisteks muutusteks

Margit Kagadze

Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse esinaine

Kriitilise mõtlemise, järelduste tegemise ja praktiliste probleemide lahendamise oskusi saab õpilastes arendada kool, mille kõik liikmed on aktiivsed õppijad. Mõtteviisi muutus algab vaimustunud ja innustunud koolijuhist, mis kandub edasi õpetajatele, lastele, nende vanematele, kogukonna liikmetele. Positiivse koolikogemuse saamiseks saab iga asjaosaline oma panuse anda.

Margit on tuntud eelkõige inimeseõpetuse ja seksuaalhariduse edendajana – Inimeseõpetuse Ühingu asutajana on ta üle kümne aasta vedanud eest Eesti inimeseõpetuse arengut. Lisaks inimeseõpetuse õpetaja erialale ja kasvatusteaduste bakalaureuse kraadile on Margit lõpetanud Tartu Ülikoolis pedagoogika teadusmagistri õppe. Ta on korraldanud õpetajate koolitusi ja vabariiklikke olümpiaade, andnud välja mitmeid õpikuid ja muud õppevara ning seda kõike viieteist aasta jooksul ise õpetajana rakendanud.

Samal ajal on ta käivitanud ja juhtinud Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskust HUPS ning Eesti Pereplaneerimise Liidu koolituskeskust Amor. Noorsootöösse on Margit panustanud Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse liikme ja noorteorganisatsiooni MTÜ Hiiumaa Ankur asutajana. Hiiu vallavolikogus on ta kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni esinaine. Vabal ajal õpib Margit Kärdla muusikakooli täiskasvanute õppes klaverit, mängib orkestris flööti ning tegeleb tervisespordiga. Energia ja positiivse ellusuhtumise saab Margit enda sõnul oma perelt.

Artikkel Inimeseõpetuse Ühingu lugu Õpetajate Lehes ja Margiti magistritöö „Seksuaalkasvatus koolis noormeeste hinnangul“

Mona Mägi Soomer

La Muu kohviku juhataja

Olen kindlal veendumusel, et inimeseks kujunemisel on koolil tohutult suur mõju. Mina tahaksin olla koolijuht, kes koos õpetajaskonna abiga suudab luua keskkonna, mis toob esile iga lapse parima potentsiaali ning aitab tal saada õnnelikuks ja hästi hakkama saavaks inimeseks, kes on oma elu ja valikutega rahul.

Mona on õppinud rahvusvahelist ärijuhtimist. Ta on juhtinud nii Tiimari poeketti kui Tagurpidi Lavkat, käivitanud Olde Hansa restorani Norras ja töötanud Olde Hansa teenindusjuhina. 2009. aastal tegi Mona kannapöörde ja asus Noored Kooli programmi kaudu inglise keele õpetajaks Tallinna Humanitaargümnaasiumisse, kus töötas kaks aastat.

Täna on Mona La Muu kohviku juhataja ning armastav ema ja abikaasa, kes unistab koolijuhi ametist. Oma vaba aega sisustab ta elektroonilise muusika, hea söögi tegemise, raamatute ja antropoloogiliste vaatlustega.

Mona TEDxTallinna kõne inimestest ja keeltest ning Hea Kodaniku artikkel tema tegevustest õpetajana ratastel

Toomas Adson

Arvuti- ja süsteemitehnika insener

Õpilase jaoks tähendab arengut toetav kool kohta, kus tema potentsiaali märgatakse ning antakse võimalus seda maksimaalselt välja arendada. Eesti vajab uut põlvkonda, kes suudab analüüsida, otsustada ning ka oma otsuste eest vastutust kanda. Eesti koolid saavad ja peavad selliseid inimesi vormima.

Toomas on valdava osa oma karjäärist töötanud IKT-sektoris. Ta on olnud juhtivspetsialist ja projektijuht nii Politseiametis, Siseministeeriumis kui ka Regios ja pangas. Toomas on eest vedanud ka mitmeid olulisi rahvusvahelisi projekte, sh Eesti liitumine Schengeni Infosüsteemiga ning Läti ja Leedu pangasüsteemide üleminek euro kasutusele. Haridusvaldkonnaga seob teda Tartu Kristliku Põhikooli koolinõukogu liikme roll, töökogemus Tallinna Tehnikaülikoolis ning Eesti Kasuperede Liit, mille asutajaliige ja juhatuse liige on ta olnud mitmeid aastaid.

Lisaks on Toomas panustanud Eesti Punase Risti tegevusse ning pälvinud oma töö eest Politsei III klassi teeneteristi ja teenistusristi. Toomase hobi on tema pere, kus kasvab kokku seitse last, nii kasulapsi kui oma lapsi – see nõuab pühendumist ja aega ning toob tulemusena sisemise arengu ja rahulolu.

Koolitusprogrammid

Haridusasutuse omapära ja eduloo tutvustamine eeldab sihikindlat eesmärgistatud tegevust. Osava kommunikatsiooniga käivad kaasas nii organisatsiooni usaldusväärsus, hea maine kui ka lojaalsed poolehoidjad.

Koolituse sihtrühmaks olid haridusasutuste juhid. Arendati järgmisi oskusi: ladus eneseväljendus, kriisiolukordade edukas juhtimine ja neist võidukalt väljumine, haridusasutuse brändi edendamine ja turundamine.

Kokku toimus 2020-2021. õppeaastal nii baas- kui meistritasemel kaheksa koolitust, milles osalema oodati kuni 123 haridusasutuse juhti üle kogu Eesti.

Koolitust "Eduka kommunikatsiooni juhtimine" viiakse ellu programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Meistriklassi rühm on praegu komplekteeritud.

Meistriklass on loodud eesmärgiga toetada haridusasutuste juhtide isiksuslikku arengut innovatsiooni juhtimisel. See hõlmab visiooni loomist, parimate praktikate rakendamist, uuendusvalikute elluviimist, partnerite kaasamist ja lisaressursside leidmist.

Haridusinnovatsiooni meistriklassi on oodatud üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste direktorid. Kui soovid arendada end kui loovat katsetajat, oskuslikku meeskondade kaasajat ja ressursside leidjat ning uudishimuliku hoiakuga muutuste loojat, siis on meistriklass just Sulle! Osalejalt ootame valmidust pühenduda intensiivsele enesearengule, töötada teistega koos ning soovi luua maailma parimat arengukeskkonda, mis toetab igat õppijat nii täna kui ka homme.

Meistriklassi läbimine pakub võrgustiku mõttekaaslastest, inspiratsioonirännakud Hollandisse ja Taani ning mitmeid põnevaid kohtumisi uuendajatega erinevatest valdkondadest nii Eestist kui välismaalt. Programm koosneb kontaktõppepäevadest ning iseseisvast tööst. Iga osaleja loob meistriklassi vältel ka arendusprojekti, mis lähtub küsimusest “Kuidas luua maailma parimat kooli oma kogukonnale?

Arenguprogramm kestab kuus kuud. Meistriklassis on kaasteelisteks ja juhendajateks Piret Jeedas ja Triin Noorkõiv.

Haridusinnovatsiooni meistriklassi 2019-2020 video:

Haridusinnovatsiooni meistriklassi algataja on Haridus- ja Teadusministeerium. Seda viiakse ellu koostöös Haridus- ja Noorteameti koolituskeskusega programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo:

Keiu Tamm 
Koolituskeskuse programmijuht
tel 735 0711
Keiu.Tamm@harno.ee

Registreerumisinfo ja toimumisajad https://koolitus.edu.ee/calendar. Koolitusgrupp on praegu täitunud, registreeruda saab ootenimekirja.

Haridusasutused seisavad alatasa silmitsi mitmete lahendamist vajavate katsumustega. Muudatuste teadlik juhtimine aitab keeruliste protsessidega edukalt hakkama saada nii, et organisatsioon kui tervik toimib üha paremini.

Koolitusele „Muudatuste labor“ ootame ühest haridusasutusest osalema kuni nelja arendus- ja muudatusprojektidega tegelevat haridusasutuse juhtkonda kuuluvat isikut. Oma meeskonnaga osalemine aitab käivitada kõige olulisemad ja põletavamad muudatused, mis elluviimist vajavad ning koos saavutate suurema tõenäosusega edu.

Koolituse käigus kavandame iga osalejaga vähemalt ühe vajaliku muudatusprojekti ning arendame seda edasi eesmärgiga lahendada haridusasutusele olulist probleemkohta või sisu/vormi muudatusküsimust.  Seega on iga osaleja jaoks saadav kasu lisaks teadmistele ja kogemustele ka praktiline ning kasutamisvalmis muudatusprojekt koos tegevuskavaga selle elluviimiseks.

Kokku saab programmis osaleda kuni 80 inimest.

Koolitust "Muudatuste labor" viiakse ellu programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo:

Annika Link  
Projektijuht
tel 735 0724
Annika.Link@harno.ee

Registreerumisinfo ja toimumisajad https://koolitus.edu.ee/calendar. Koolitusgrupid on praegu täitunud. Lasteaedade juhid ja õppealajuhatajad saavad registreeruda ootenimekirja SIIN ja SIIN.

Koolituste eesmärk on toetada haridusasutuste juhtide arengut kaasaegse personalijuhtimise kasutamiseks õppe- ja õpikeskkonna ning organisatsioonikultuuri kujundamisel. Koolituste õppekavad lähtuvad haridusasutuse juhi kompetentsimudelist. Koolitusele ootame osalema koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhte ning õppealajuhatajaid.

Koolitused „Personalijuhtimine haridusasutuses – heast meeskonnajuhist uuendusmeelseks liidriks“ toimuvad perioodil september 2020 – detsember 2021 nii Tallinnas kui Tartus ning kolmel oskustasemel:

  • personalijuhtimine haridusasutuses I – hea meeskonna juht,

  • personalijuhtimine haridusasutuses II – tulemuslik liider,

  • personalijuhtimine haridusasutuses III – uuendusmeelne liider.

Koolitusi viiakse läbi liikudes hea meeskonnajuhi oskustasemelt uuendusmeelse liidri suunas. Koolituste toimumisajad lähtuvad oskustaseme järkjärgulisest tõusust.

Erineval tasemel koolituste fookused on kompetentsidest lähtuvalt seatud järgnevalt:

  • “Personalijuhtimine haridusasutuses I – hea meeskonna juht” keskendub eelkõige meeskonna juhtimisele, käsitletakse ka tulemuspõhist juhtimist. Personalijuhtimise teoreetilised teadmised seotakse praktilise juhtimiskogemusega. Põhitähelepanu on tervikul, õiguspärasel ning haridusasutuse pedagoogilisest kontseptsioonist lähtuval personalijuhtimisel.

  • “Personalijuhtimine haridusasutuses II – tulemuslik liider” keskendub eelkõige tulemuspõhisele juhtimisele , käsitletakse ka meeskonna juhtimist. Tulemuseks on haridusasutuse pedagoogilisest kontseptsioonist lähtuva personalipoliitika kujundamine ja rakendamine, sh personalivajaduse planeerimisel, töötajate hindamisel ja tagasisidestamisel ning professionaalse arengu toetamisel.

  • “Personalijuhtimine haridusasutuses III – uuendusmeelne liider” keskendub eelkõige innovatsiooni juhtimise arendamisele personalijuhtimise kontekstis, käsitletakse ka meeskonna juhtimist. Tulemuseks on tööandjabrändi ja talendijuhtimise kujundamine haridusasutuse pedagoogilise kontseptsiooni teostamiseks.

Koolitust "Personalijuhtimine haridusasutuses – heast meeskonnajuhist uuendusmeelseks liidriks" viiakse ellu programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo:

Annika Link  
Projektijuht
tel 735 0724
Annika.Link@harno.ee

Viimati uuendatud 01.10.2021