Inseneriakadeemia

Insenerihariduse valdkonna edendamise juhtnõukogu (edaspidi Inseneriakadeemia juhtnõukogu) ülesandeks on nõustada Haridus- ja Noorteametit ja Haridus- ja Teadusministeeriumit, lähtudes tegevuste eesmärkidest, sh teha ettepanekuid toetatavate tegevuste ja eelarvete kavandamiseks; kooskõlastada partnerite pikaajalised tegevuskavad, iga-aastased tegevuskavad ja eelarve; kooskõlastada tegevuste vahe- ja lõpuaruanded; teha elluviijale ja partneritele ettepanekuid tegevuskavade ja eelarve muutmiseks. 
 

Juhtnõukogusse on kaasatud nõuandvasse rolli kõrg- ja kutsekoolide esindajad.  

Inseneriakadeemias osalevad viis partnerkõrgkooli: Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Lennuakadeemia. Tegevuste elluviimist koordineerib Haridus- ja Noorteamet.  

Iga partnerkõrgkool koostab oma tegevuskava. Tegevused jaotuvad kolmeks: esiteks suurendada valdkonna populaarsust ja kasvatada motiveeritud üliõpilaskandidaatide arvu; teiseks kaasajastada tasemeõpet, et see vastaks paremini tööturu ootustele; toetatakse üliõpilaste õppes püsimist ehk ennetatakse katkestamist. 

Toetatakse kõrgkoolide koostööd üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ettevõtjate ja erialaliitudega, et suurendada üliõpilaskandidaatide arvu. Tehakse tegevusi, mis tõstavad noorte teadlikkust inseneeria valdkonnas pakutavast õppest, tööturu võimalustest ja kasvatavad huvi tehniliste erialade vastu. Kõrgkoolid töötavad koostöös nendega välja ettevalmistuskursuseid, valikaineid jms gümnaasiumi- ja kutseõppuritele. Tegevustes pööratakse eraldi tähelepanu naissoost üliõpilaskandidaatide sihtrühma kaasamisele. Lisaks toimuvad teavitustegevused, sh valmistatakse ette erinevaid materjale, korraldatakse populariseerimiseks üritusi, võistlusi jms. 

Tasemeõppe sisuliseks kaasajastamiseks töötatakse välja uusi õppekavasid, õppesuundi ja/või mooduleid. Lisaks õppekavaarendusele rahastatakse õppematerjalide väljatöötamist sh digitaalse õppevara ja simulatsioonide väljatöötamist koostöös ettevõtjate ja erialaliitudega. Toetatakse õppe mitmekesistamist praktilisema õppe pakkumisega, sh laialdasemalt projekti- ja probleemõpet ning väljatöötatud lahenduste/parimate praktikate katsetamist ja levitamist. Rahastatakse ülikoolivälise, sh rahvusvahelise, kompetentsi/ekspertide ning praktikute kaasamist ettevõtetest. Akadeemilise järelkasvu kindlustamiseks toetatakse õppejõudude professionaalset arengut, erilist tähelepanu pööratakse alustavatele õppejõudude.  

Katkestamise vähendamiseks rahastatakse õppurite edasijõudmist toetavaid tugisüsteeme: mentorlust, individuaalset nõustamist, tasanduskursusi reaalainetes jm. Õppurite motiveerimiseks ja erialakindluse toetamiseks korraldatakse toetavaid tegevusi, mida partnerid viivad ellu koostöös kutseõppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitudega. 

Inseneriakadeemias osalevad üheksa partnerkutsekooli: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž, Tallinna Ehituskool, Pärnumaa KHK, Tartu Kunstikool ja Kuressaare Ametikool. Tegevuste elluviimist koordineerib Haridus- ja Noorteamet. 

Inseneriakadeemia raames arendatakse inseneeria valdkonna ja valdkonnaga seotud interdistsiplinaarseid tasemeõppe õppekavasid ja mooduleid (sh kutsekeskharidus, 4. ja 5. taseme kutseõppe õppekavad, ühisõppekavad ja ühismoodulid), lähtuvalt osapoolte tagasisidest. Väljatöötatavad kutsekeskhariduse õppekavad on laiapõhjalised ja/või interdistsiplinaarsed. Õppekavaarenduse fookuses on tööstus 4.0 vajadused ning erinevate inseneeria valdkonna erialade ning toote- ja tööstusdisaini integreeritud õpe. Interdistsiplinaarsete õppekavade ja moodulite väljatöötamisel ja rakendamise toetamisel on oluline roll Tartu Kunstikoolil ja Kuressaare Ametikoolil tööstus- ja tootedisaini seisukohast. Õppekava arendustegevustesse kaasatakse kõrgkoolide, tööandjate, erialaliitude ja vilistlaste esindajad.  
 
Õpetamise võimekuse tagamiseks toetatakse inseneeria valdkonna (sh toote- ja tööstusdisaini) kutseõpetajate ja üldõpingute õpetajate erialaste koolituste (nt jooniste lugemine, BIM), eriala didaktika (sh lõimitud õpe) ja metoodika ning meeskonnatöö oskuste ja teadmiste arendamist. Selleks, et kutseõpetajal oleksid head praktilised teadmised valdkonnast ja töömaailmas toimuvast, võimaldatakse neile stažeerimist ettevõtetes ja vaba semestrit koos töötasu säilitamisega. 

Inseneeria erialal alustavaid kutseõpetajaid toetatakse sh pakutakse mentorlust, vähendatud tunnikoormust ja rohkem aega tundide ettevalmistamiseks või õppurite juhendamiseks. Alustavaid inseneeria erialade kutseõpetajaid toetatakse kuni kaks aastat. 

Koolisiseselt ja koolide üleselt korraldatakse seminare parimate praktikate jagamiseks. Samuti kaardistatakse kaasaegsed õppemetoodikad ja nende rakendamise näited. Luuakse õpijuhiseid jm materjale õpetajatele. Koolitustele jt õpetajate õpiüritustele kaasatakse ka teiste kutsekoolide inseneeria erialade õpetajaid. 

Inseneeria valdkonna erialade õpetamisse kaasatakse ettevõtetes töötavaid praktikuid. Selleks, et tagada praktikute poolt pakutava õppe kvaliteeti, täiendatakse ja võetakse kasutusele tegevuse 2.2 raames välja töötatud täienduskoolitus, töötatakse koostöös ülikoolidega välja täienduskoolituskursused (mikrokvalifikatsioon). Kursuste fookuses on erialane didaktika, õppijate juhendamine ja toetamine, tagasisidestamine jm mis toetavad praktikut õppetöö läbiviimisel. Väljatöötatud koolitusi pakutakse kutsekoolides õpetavatele või tulevikus õpetavatele praktikutele. 

Õppe katkestamise vähendamiseks pakutakse esimese aasta õppuritele sisseelamisprogrammi. Töötatakse välja ja rakendatakse õppijate mentorluse (õpetaja-õpilane) ja tuutorluse (õpilane-õpilane) põhimõtted kõikidele õppuritele. Õppijatele korraldatakse inspireerivaid õpilasüritusi (sh võistlused, häkatonid, ettevõtete külastused, üldõpingute moodulite laagrid jms).  

Koostöös üldhariduskoolide ja ülikoolidega töötatakse välja paindlikud õpiteed, et kutsekeskhariduse õppijatel oleks võimalus sujuvalt jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel. Luuakse tingimused inseneeria erialadel kutse(kesk)hariduse õppekavade lõpetajatele kõrghariduse tasemel õpingute sujuvaks jätkamiseks, sealhulgas tehes koostööd kõrgkoolidega. Näiteks kutsekeskhariduse lõpetaja saab kõrgkooli inseneeria erialale sisseastumisel eelise (vastuvõtul lisapunktid) või saab mõne õppeaine arvestatud.  

Inseriakadeemia raames töötavad üldhariduskoolidest partnerid välja MATIK õppe moodulid või MATIK õppe rakendusliku õppesuuna. Väljatöötatav õppesuund sisaldab mitut moodulit ning moodul sisaldab mitut kursust, mis moodustavad ühe terviku. Ühte MATIK moodulit või neis sisalduvaid kursusi hakatakse õpetama mitmes üldhariduskoolis ning kohandatakse vastavalt õppijate sihtrühmale.  

Rahastatakse õpetajate täiendavat tööd moodulite piloteerimisel ja läbiviimisel. Piloteerimise alla kuuluvad tegevused nagu õppetegevuse analüüs, tagasiside küsimine ja koondamine, piloteeritavate õpetajate juhendamine ja nõustamine jms. Moodulite läbiviimise all peetakse silmas tegevusi nagu õpetamine teistes koolides piloteerimise eesmärgil.  Valminud ja piloteeritud mooduleid tutvustavad partnerid teistele üldhariduskoolidele.  

Selleks, et tagada MATIK moodulite väljatöötamisel ja pakkumisel kvaliteet ning soodustada partnerite vahelist koostööd, korraldatakse moodulite väljatöötamismeeskondadele ja õpetajatele seminare, eesmärgiga tõhustada moodulite väljatöötamist ja õppe pakkumist.
 
Tegevuste raames rahastatakse partnereid õppeklasside või laborite sisustamise kaasajastamisel inseneeria õppeks vajalike digilahenduste või - seadmetega. 
 

MATIK tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide edukat lõimimist. Ingliskeelses maailmas tähistatakse sellist õpet akronüümiga STEAM ehk Science, Technology, Engineering, Art & Mathematics. 

Inseneriakadeemia partner huvihariduses on Teaduskeskus AHHAA (SA AHHAA). 

Inseneriakadeemia raames töötatakse välja MATIK huvialade õppekava kontseptsioon ja raamõppekava, mis on aluseks MATIK huvialade õppekavade koostamisele. Kontseptsioon sisaldab põhimõtteid MATIK õppekava koostamiseks, näiteks väljundipõhisus, ühilduvus üldharidus õppega, võimalikud õpiteede kirjeldused jms. Lisaks sisaldab õppekava kontseptsioon rakendamisepõhimõtted nagu ettevõtete kaasamine õppe läbiviimisesse.  

Inseneriakadeemia raames piloteeritakse MATIK huvialade õppekavade kontseptsiooni ja raamõppekava MATIK huvialade õppekavade loomisel ning väljatöötatud õppekavade rakendamisel vähemasti ühes MATIK huvialasid pakkuvas asutuses. Huvikoolidele ja teistele võimalikele MATIK huvialade õpet pakkuvate asutuste või ettevõtete meeskondadele ja huvihariduse õpetajatele korraldatakse koolitusi ja seminare loodud põhimõtete ja raamõppekava rakendamiseks.

Tegevuse raames kaardistatakse MATIK huvialade õpetajatele tööks vajalikud oskused ja teadmised ning sellele tuginedes koostatakse täienduskoolituskursus(ed) MATIK huvialade õpetajatele. Väljatöötatud koolitust piloteeritakse vähemalt 20 osalejaga.  

Huvihariduse MATIK õppe arendustegevustesse kaasatakse MATIK huviharidust pakkuvate asutuste, ettevõttete, õppeasutuste, ettevõtete, ülikoolide, Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid ja teisi eksperte.