Akadeemiline tunnustamine

Akadeemiline tunnustamine on protsess, mille tulemusena antakse välisriigi haridusdokumendi omanikule õigus juurdepääsuks õpingutele hariduse järgmisel tasemel, kõrghariduse järgmisel astmel või tehakse ettepanek õppeperioodide tunnustamiseks samal haridusastmel.

Tunnustamise aluseks on kvalifikatsiooni (diplomi, tunnistuse, akadeemilise kraadi, tiitli, nimetuse, kutsekvalifikatsiooni jne) hindamine ning Eesti haridussüsteemi haridustasemetele ja kõrghariduse astmetele vastavuse määramine. Akadeemilisel tunnustamisel hinnatakse välisriigi õppeasutuse poolt välja antud õppekava (või selle osa) täitmist tõendavat dokumenti. Hinnatakse nii dokumendi väljastanud õppeasutust kui haridusdokumenti, sealhulgas näiteks:

  • õppeasutuse tunnustatust asukohariigis;
  • õppeasutuse tüüpi;
  • õppeasutuse või õppekava akrediteerimisotsuseid vm kvaliteedihindamise tulemusi;
  • kvalifikatsiooni enne õpingute alustamist;
  • õppekavas määratletud õppe eesmärki;
  • õppekava nominaalkestust ja mahtu;
  •  õpingutele, uurimistööle, praktilisele tööle ja lõpetamisele kehtestatud nõudeid;
  •  õpingute süvendatust ja spetsialiseerumist;
  •  õppetöö tulemusi, õigusi jätkata õpinguid või asuda tööle asukohariigis.

Akadeemilisele tunnustamise ning kõrgharidusalase informatsiooni pakkumisele lisaks tegeleb Eesti ENIC/NARIC Keskus ka haridusdokumentide hindamisega eesmärgiga võimaldada juurdepääs tööturule või teatud akadeemilise kraadiga kaasnevatele täiendavatele õigustele. Taolist informatsiooni vajavad eelkõige riigiametid ja kõrgkoolid, kus teatud ametikohal töötamiseks on kehtestatud kõrghariduse või akadeemilise kraadi nõue, või kus teatud akadeemiline kraad või sellega võrreldav välisriigi kvalifikatsioon annab täiendavaid õigusi. Sellisel juhul on tegu akadeemilise tunnustamisega laiemas mõistes, mis omab ühisosa kutsealase tunnustamisega.

Akadeemilist tunnustamist reguleerib kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon (Lissaboni tunnustamise konventsioon), mis on Eestis jõustunud 1.veebruaril 1999.a., ning sellega seonduvad dokumendid. Konventsioonist tulenevaid kohustusi täidab Eesti ENIC/NARIC Keskus.

Dokumendid

Välisriigi kvalifikatsioonide hindamise kord Eesti ENIC/NARIC Keskuses (PDF)

Välisriigi haridusdokumendi hindamiseks tuleb Eesti ENIC/NARIC Keskusele esitada:

  • Taotlus välisriigi hariduskvalifikatsiooni hindamiseks.
  • Isikut tõendav dokument või väljavõte selle isikuandmetega lehest.
  • Kõrgharidusele juurdepääsu võimaldava, kõrgharidust või õppeperioodi läbimist tõendava dokumendi originaal või kinnitatud koopia (koopia kinnitab nt notar, õppeasutus, vm pädev ametiasutus).
  • Akadeemilise õiendi, hinnetelehe vm lisadokumendi originaalid või kinnitatud koopiad.
  • Haridusdokumentidele ja  lisadokumentidele pädeva asutuse poolt tehtud tõlge eesti, inglise või vene keelde. Eesti ENIC/NARIC Keskus ei nõua tõlkeid dokumentidele, mis on eesti, inglise, soome, rootsi, prantsuse, itaalia, vene, ukraina või valgevene keeles. Eesti ENIC/NARIC Keskus võib üksikjuhtudel aktsepteerida dokumente ka teistes keeltes ilma tõlketa.
  • Kõrgharidust tõendava dokumendi hindamise korral kõik eelnevad keskharidusele järgnevad haridust tõendavad dokumendid koos nendega kaasnevate lisadokumentidega.

Taotlusvormid

Taotlusvormid on arvutis täidetavad. Enne vormi täitmist laadige fail alla oma arvutisse. Maci kasutajatel palume täita vorm Adobe Acrobat Readeris.

Dokumendid võib hindamiseks esitada:

  • Elektrooniliselt: skaneeritud dokumendid võib saata e-posti aadressile enic-naric@harno.ee. Elektroonilisel saatmisel tuleb failid esitada skaneerituna värviliselt PDF formaadis, soovitavalt resolutsiooniga 600×600 dpi.
  • Kohapeal: kontoris kohapeal esitatakse kas originaaldokumendid või nende ametlikud ärakirjad, millest tehakse koopiad. Originaaldokumendid saate kohe tagasi. Dokumentide esitamine aadressil Tõnismägi 11 järgmistel vastuvõtuaegadel: E, K, R 9.00-12.00 ja T, N 14.00-17.00.

Vastuse andmise aeg

Anname taotlejale kirjaliku vastuse 30 päeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide esitamist. Tähtaja ületamisel teavitame hindamise taotlejat kirjalikult vastuse viibimisest ja selle põhjusest.

Tasu

Välisriigi haridusdokumentide hindamine Eesti ENIC/NARIC Keskuses on tasuta.

    Automaatne tunnustamine Baltimaades

    Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide automaatse akadeemilise tunnustamise kokkulepe (lepingu tekst eesti, läti, leedu ja inglise keeles; jõustunud 07.01.2019)

    Informatsioon Läti ja Leedu tunnustatud kõrgkoolide, kvalifikatsioonide ja akrediteeritud õppekavade kohta on leitav:

    Lepingu väljatöötamisele eelnes kaheaastane projekt AURBELL (Automatic Recognition between Estonia, Latvia and Lithuania) Eesti, Läti ja Leedu ENIC/NARIC keskuste osalusel. Projekti raames võrreldi riikide kõrgharidussüsteeme ja välisriigi kvalifikatsioonide hindamise kriteeriume. Projekti raportiga on võimalik tutvuda siin, projekti kohta leiab lisainformatsiooni Läti ENIC/NARIC keskuse leheküljelt.

    Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni (Lissaboni tunnustamise konventsioon) artikkel VII sätestab, et pagulaste, ümberasustatud isikute ja pagulastega sarnases olukorras olevate isikute kvalifikatsiooni tuleb tunnustada ka juhul, kui neil ei ole võimalik esitada haridust tõendavaid dokumente täielikult või osaliselt.

    Selleks, et haridusdokumentideta pagulaste kvalifikatsioon saaks õiglaselt tunnustatud, võttis Lissaboni tunnustamise konventsiooni komitee 2017. aasta novembris vastu pagulaste kvalifikatsioone puudutava lisadokumendi. Konventsiooni lisadokument pealkirjaga “Recommendation on Recognition of Qualifications held by Refugees, Displaced Persons and Persons in a Refugee-like Situation and Explanatory Memorandum” annab suuniseid pagulaste, ümberasustatud isikute ja pagulastega sarnases olukorras olevad isikute kvalifikatsioonide hindamiseks ja tunnustamiseks, kui kvalifikatsiooni ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada. Lisaks annab soovitus konventsiooniosalistele riikidele võimaluse reguleerida siseriiklikult pagulaste kvalifikatsioonide tunnustamist.

    Eestis on haridusdokumentideta pagulaste kvalifikatsioonide hindamise aluseks Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord (Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006.a. määrus nr 89). 8. juunil 2018 jõustus määruse § 81, mis sätestab rahvusvahelise kaitse saajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate ning sarnases olukorras olevate välismaalaste (st pagulased jt sarnases olukorras olevad isikud) kvalifikatsioonide hindamise.

    Haridusdokumentideta või osaliste dokumentidega pagulaste kvalifikatsiooni hindamise pädev asutus on Eesti ENIC/NARIC Keskus. Kvalifikatsiooni hindamiseks koostab Eesti ENIC/NARIC keskus haridustausta kirjelduse, kasutades selleks nii taotleja esitatud andmeid kui keskusele teadaolevat informatsiooni. Haridustausta kirjelduse kaudu annab Eesti ENIC/NARIC keskus teavet õppeasutuse, läbitud või läbimisel oleva õppekava ja saadud kvalifikatsiooni kohta ning määrab sellele vastavuse Eesti haridussüsteemis.

    Haridustausta kirjelduse koostamine Eesti ENIC/NARIC Keskuses on tasuta ning väljastatakse taotlejale 60 päeva jooksul. Dokument on õppeasutusele või tööandjale informatiivne ja nõuandev.

    Kui rahvusvahelise kaitse saajatel ja rahvusvahelise kaitse taotlejatel ning sarnases olukorras olevatel välismaalastel on haridusdokumendid säilinud ning need on võimalik Eesti ENIC/NARIC Keskusele hindamiseks esitada, siis toimub välisriigi kvalifikatsiooni hindamine tavakorras.

    Rahvusvahelise kaitse saajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate ning sarnases olukorras olevate välismaalaste kvalifikatsioonide hindamise kord Eesti ENIC/NARIC Keskuses

    Taotlus välisriigi hariduskvalifikatsiooni hindamiseks ja haridustausta kirjelduse koostamiseks

    Lissaboni konventsioon

    Akadeemilist tunnustamist reguleerib kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon nn Lissaboni konventsioon (The Convention on the Recognition of Qualifications concerning Higher Education in the European Region), 1997 (ETS No. 165), mis on Eestis jõustunud 1.veebruaril 1999.a.

    Konventsiooni täitmise uuringud:

    Lissaboni konventsiooni lisadokumendid:

    ECTS

    Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS – European Credit Transfer and Accumulation System) loodi 1989. aastal Euroopa Liidu koostööprogrammi Erasmus raames eesmärgiga lihtsustada vahetusüliõpilaste välismaal läbitud õpingute tunnustamist ja ainepunktide ülekandmist. Ainepunktisüsteem on viis arvestada õppekavaga määratud õppemahtu.

    Aastaks 2006 on ECTS muutunud kõige enam kasutatavaks ainepunktisüsteemiks Euroopas.

    Kokkuleppeliselt võrdsustati üliõpilase aastane töökoormus kõikjal 60 ECTS ainepunktiga.

    Eestis on ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooliseaduse muutmise seadusega üliõpilase õppeaasta jooksul tehtava töö piirmääraks seatud 1560 tundi. Seega võrdub 1 Euroopa ainepunkt Eestis üliõpilase poolt tehtud 26 tunni tööga.

    Ülikooliseadus ja Rakenduskõrgkooliseadus lubab Eesti ja Euroopa ainepunktisüsteemi paralleelset kasutamist. Eesti kõrgkoolid läksid täielikult Euroopa ainepunktisüsteemile üle minna 2009/2010. õppeaastal.

    Info Euroopa ainepunktisüsteemi ECTS kohta:

    Käsiraamat

    Euroopa ainepunktisüsteemi ECTS käsiraamat

    Käsiraamat on välja andnud SA Archimedes Euroopa Komisjoni projekti “Bologna Promoters 2005-2006″ raames koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

    Teksti autor on Katrin Kiisler, Bologna protsessi nõustaja Eestis, ning väljaande koostamisel on lähtutud Euroopa Komisjoni projekti “Tuning Educational Structures in Europe”  ja  “ECTS Users’ Guide European Credit Transfer and Accumulation System and the Diploma Supplement” (2005) põhimõtetest. Raamatut  on levitatud  tasuta kõikidele Eesti kõrgkoolidele.

    Diploma Supplement

    Eesti- ja ingliskeelne diplomilisa (Diploma Supplement) on ühtlustatud struktuuriga dokumendid, mis väljastatakse õpingute lõpul koos diplomiga. Diplomilisa eesmärk on suurendada kvalifikatsioonide mõistmist ning lihtsustada tunnustamist. Diplomilisa sisaldab informatsiooni õpingute ja kvalifikatsiooni olemuse, taseme, konteksti, sisu ja staatuse kohta. Dokumendi struktuur on välja töötatud koostöös UNESCO/CEPES, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poolt.

    Eesti ülikoolid väljastavad ingliskeelset diplomilisa kõigile ülikooli lõpetajatele, kes on õppinud uue õppekava alusel (nn 3+2 süsteemis) alates 1.jaanuarist 2004.a. Paljud ülikoolid väljastavad diplomilisa ka ülikooli varemlõpetanutele tagasiulatuvalt.

    Kõrgharidussüsteemi kirjeldus akadeemilisel õiendil:

    Kvalifikatsiooniraamistik

    Bologna protsessis osalevad riigid on võtnud endale kohustuse luua rahvuslikud kvalifikatsiooniraamistikud 2010. aastaks. Rahvuslikud kvalifikatsiooniraamistikud peaksid olema võrreldavad üldise Euroopa Kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikuga.

    Kvalifikatsiooniraamistike eesmärk on muuta Euroopa eri riikide kõrghariduskvalifikatsioonid paremini mõistetavateks nii kõrgkoolidele kui ka tööandjatele ning soodustada välisriikide kvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamist ning mobiilsust Euroopas.

    Viimati uuendatud 02.07.2021