Mitmekeelse õppe büroo juhi Urve Rannaääre sõnul on rõõmustav, et üha rohkem lasteaedu ja koole on keelekümblusprogrammi metoodikat juba aastaid rakendanud ning on valmis kvaliteediauhinnale kandideerima. „Täieliku auhinna on seni pälvinud 11 haridusasutust, kuid ainuüksi kandideerimisega kaasnevas põhjalikus hindamisprotsessis osalemine pakub osalejatele arenguvõimalusi ning näitab ära, mis on seni väga hästi tehtud ja millised on arenguvõimalused,“ selgitab Rannaääre.
Eelmisel aastal tunnustati keelekümblusprogrammi valdkondliku auhinnaga Sillamäe lasteaeda Päikseke, kes liitus keelekümblusprogrammiga 2008. aastal. Lasteaias tegutseb kuus keelekümblusrühma. Lasteaia kandideerimisprotsessi toetanud Sillamäe haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Anneli Rantsi sõnul aitab ainuüksi kvaliteediauhinnale kandideerimine tõhusalt haridusasutuse arengule kaasa. Ta toob välja lasteaia silmapaistva oskuse lõimida erinevate projektide tegevusi keelekümblusega ning lapsevanemate kaasamise. „Hea kaasamisoskus tõi lasteaiale ka keelekümblusprogrammi auhinna koostöö eest huvirühmade ja partneritega,“ selgitab Rants.
Kvaliteediauhinnale saavad kandideerida haridusasutused, mis on keelekümblusprogrammi raames õppetegevusi läbi viinud vähemalt kolm järjestikust õppeaastat. Auhinnaga tunnustatakse haridusasutust, kus on toimunud keelekümblusprogrammi tegevuste elluviimisel märgatav areng. Lisaks tunnistusele ja tunnustusmeenele pälvib kvaliteediauhinna saaja ka tegevustoetuse.
Kvaliteediauhinda antakse välja alates 2012. aastast ja täieliku kvaliteediauhinna „Aasta keelekümblusasutus“ on seni saanud viis lasteaeda ja kuus kooli. Lisaks tunnustatakse igal aastal tublisid keelekümblusasutusi valdkondlike kvaliteedi eriauhindadega, mille on pälvinud 26 haridusasutust. Selle aasta auhinna saajad selguvad sügiseks.
Keelekümblus on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) viis, mille puhul kasutatakse hariduse omandamisel kahte või enamat keelt, toetades mitmekeelsuse kujunemist. Keelekümblusprogrammis toimub keeleõpe riiklike õppekavade alusel ning lisaks keeletundidele õpitakse ka ülejäänud ainetundides vähemalt 60% teises keeles. Keelekümblusprogrammi tegevusi koordineerib ning kvaliteediauhinda annab välja Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.