Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV)

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) raames toetame eesti keele ja kultuuri õpetamist väliskõrgkoolides üle maailma. Selleks lähetame välisülikoolidesse eesti keelt ja kultuuri õpetama lektorid ning võimaldame välisülikoolidel tellida õppematerjale ja jagame stipendiumeid/toetusi.

Kes on meie sihtrühm?

  • välisriikide kõrgkoolides õppivad üliõpilased;
  • välisõppekeskuste asukohariikide arvamusliidrid ja asjatundjad kui Eesti kuvandi kujundajad ning vastastikuse suhtluse edendajad; 
  • Eesti ning eesti keele ja kultuuri huvilised kogu maailmas.

EKKAV tegevuskava raames aitame muuhulgas korraldada koostööd Eesti asutuste ja organisatsioonide ning välismaal eesti keelt õppivate üliõpilaste vahel. Näiteks saame eesti keele õpetajaks õppivatele tudengitele abiks olla välispraktika sooritamise osas, vahendame noortõlkijate kontakte ning nõustame välismaalt väga hea eesti keele oskusega töötajate leidmisel.

Lisainfo:

Kerttu Lõhmus
Stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist
Haridus- ja Noorteamet
+372 5359 7544
[email protected]

Eesti keele õpe maailmas

Akadeemilisel tasandil on eesti keelt ja kultuuri õpetatud välismaal üle saja aasta. Kõigepealt hakati eesti keelt õpetama Soome ja Rootsi ülikoolides. Ajaloost võib välja tuua, et soome keele lektor Karl Niclas Keckman andis juba 1833.–1834. õppeaastal teadmisi eesti keelest Helsingi ülikoolis, kus 1923. aastal avati ka esimene eesti keele lektoraat. Lektorina alustas tööd luuletaja Villem Grünthal-Ridala.

Eesti keelt ja kultuuri õpetatakse tänapäeval erinevates kõrgkoolides nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias, kokku umbes 30 kõrgkoolis, neist üheksas välisülikoolis töötab Eesti riigi lähetatud eesti keele ja kultuuri lektor.

Välisülikool, kus saab õppida eesti keelt.

EKKAV programmi toel tegutsevad Eestist lähetatud õppejõud: 

  1. Leedus Vilniuse Ülikoolis 2002. aastast, praegune lektor Svetlana Kass;
  2. Prantsusmaal Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudis 2003. aastast, praegune lektor Riina Roasto;
  3. Poolas Varssavi Ülikoolis 2007. aastast, praegune lektor Lea Jürgenstein;
  4. Tšehhis Brno Masaryki Ülikoolis 2009. aastast, praegune lektor Sille Midt;
  5. Ukrainas Lvivi Ivan Franko nimelises Rahvusülikoolis 2009. aastast, praegune lektor Heinike Heinsoo;
  6. Hiinas Pekingi Välisõpingute Ülikoolis alates 2010. aastast, praegune lektor Agu Bleive;
  7. Lätis Riia Ülikoolis alates 2011. aastast, praegune lektor Ieva Spolite-Jansone;
  8. Ungaris Budapesti ELTE Ülikoolis alates 2018. aastast, praegune lektor Leila Kimmel;
  9. Saksamaal Greifswaldi Ülikoolis 2019. aastast, praegune lektor Liina Lutsepp.

Välisõppekeskused, kus õpetavad eesti keelt ja kultuuri välisõppekeskuse palgal olevad õppejõud ja/või viiakse süsteemselt läbi eesti keele ja kultuuri kursusi*:

  1. Indiana University (Indiana Ülikool)
  2. University of Washington (Washingtoni Ülikool)
  3. Universität Wien (Viini Ülikool)
  4. Beijing International Studies University (Pekingi Rahvusvaheliste Õpingute Ülikool)
  5. University of Toronto (Toronto Ülikool)
  6. Uniwersytet Jagielloński w Krakowie (Krakovi Jagellooni Ülikool)
  7. Uppsala universitet (Uppsala Ülikool)
  8. Ludwig-Maximilians-Universität München (Müncheni Ludwig-Maximiliani nimeline Ülikool)
  9. Turun yliopisto (Turu Ülikool)
  10. Tampereen yliopisto (Tampere Ülikool)
  11. Helsingin yliopisto (Helsingi Ülikool)
  12. Oulun yliopisto (Oulu Ülikool)
  13. UCL School of Slavonic and East European Studies (Londoni Ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Instituut - SSEES)
  14. L’Università degli Studi Roma Tre (Rooma Tre Ülikool)
  15. Università di Bologna (Bologna Ülikool)
  16. Universidad de Antioquia (Antioquia Ülikool Kolumbias)
  17. Károli Gáspár Református Egyetem (Károli Gáspári Protestantlik Ülikool Ungaris)
  18. Adam Mickiewicz University in Poznan (Poznani Ülikool Poolas)

*Nimekirja uuendatakse jooksvalt EKKAV programmi koordinaatorile laekunud informatsiooni alusel. 

eesti keele ja kultuuri suve- ja talvekoolid

Toetusvõimalused välisüliõpilastele

  • Anname välja stipendiumit Estophilus, millega toetame välisülikoolide eesti keele ja kultuuri huvilisi teadlasi ja õppureid, et aidata kaasa teadmiste vahetusele ja muuta Eestit nähtavamaks.  

loe lähemalt

  • Pakume välisüliõpilastele igal aastal stipendiumi raames tasuta õppekohti eesti keele ja kultuuri suve- ja talvekursustele.

loe lähemalt

Toetusvõimalused välisülikoolidele

EKKAV'i raames jagatakse eesti keelt ja kultuuri õpetavatele väliskõrgkoolidele õppevara (õpikuid, raamatuid, filme jm).

Õppevara tellimist ja jaotamist korraldab Eesti Instituut.

EKKAVi vahenditest rahastatakse väliskõrgkoolides toimuvaid lühiajalisi loengukursuseid, mille eesmärk on süvendada ja arendada kohapealset eesti keele ja kultuuri õpet, suurendada huvi Eesti ning eesti keele ja kultuuri vastu.

Külalisloengute rahastus

Külalisloengute rahastust võivad taotleda väliskõrgkoolid, kus toimub õppekaval põhinev eesti keele ja kultuuri õpe. Tavapäraselt on taotluse koostajaks ja külalislektori vastuvõtjaks väliskõrgkooli eesti keele õppejõud. Külalislektorile makstakse juhendis sätestatud määra põhist loengutasu ja kuludokumentide alusel kompenseeritakse sõidukulud ühikuhindade põhjal.

Dokumendid

Külalisloengute rahastamise juhend
Külalisloengute taotluse vorm
Külalislektori kinnituskiri
Külalisloengute aruandevorm

Taotlusvoorud 2023/2024. õppeaastal:

  • 2023/24 õppeaasta kevadsemestri taotlusvoor on avatud 21.02.2024 kuni 21.03.2024.

Rahastuse saajad valib ja kinnitab EKKAVi nõukogu eelarve võimalustest lähtuvalt. Toetusesaajate nimekirjad selguvad 45 päeva jooksul peale taotlustähtaega. Loenguperiood ei või alata enne lõplike tulemuste kinnitamist.

Taotlus tuleb allkirjastada digitaalselt (ID-kaardiga või Mobiil-IDga) või kirjalikult ning seejärel skaneerida ja saata koos lisadokumentidega aadressile [email protected], pealkiri "Külalisloengud (EKKAV)".

Eesti-teemaliste loengute rahastus

Eesti-teemaliste loengute rahastust võib taotleda kõrgharidusega Eesti kodanik või välismaalane, kelle haridus või kogemus tagab pädevuse Eesti-teemaliste loengute pidamiseks väliskõrgkoolis, kus kavandatavate loengute läbiviimise perioodil ei toimu õppekaval põhinevat eesti keele ja kultuuri õpet. Välismaalasest taotleja peab oskama eesti keelt vähemal B1 tasemel, mis võimaldab taotlejal täita ja esitada eestikeelsed dokumendid. Lektorile makstakse juhendis sätestatud määra põhist loengutasu, sõidukulusid ei kompenseerita.

Dokumendid

Eesti-teemaliste loengute toetuste juhend
Eesti-teemaliste loengute taotluse vorm
Eesti-teemaliste loengute aruandevorm

Taotlusvoorud 2023/2024. õppeaastal:

  • 2023/24 õppeaasta kevadsemestri taotlusvoor on avatud 21.02.2024 kuni 21.03.2024.

Rahastuse saajad valib ja kinnitab EKKAVi nõukogu eelarve võimalustest lähtuvalt. Toetusesaajate nimekirjad selguvad 45 päeva jooksul peale taotlustähtaega. Loenguperiood ei või alata enne lõplike tulemuste kinnitamist.

Taotlus tuleb allkirjastada digitaalselt (ID-kaardiga või Mobiil-IDga) või kirjalikult ning seejärel skaneerida ja saata koos lisadokumentidega aadressile [email protected], pealkiri "Eesti teemalised loengud (EKKAV)".

Kursused

Programmi üldinfo

Programmi juhtimine ja nõukogu

Riiklikult on eesti keele akadeemilist välisõpet korraldatud alates 2005. aastast, kui loodi esimene eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõppe programm. Tänaseks on käimas kolmas programmiperiood 2018-2027.

Programmi suunab välisõppe nõukogu. EKKAV nõukogus on üheksa liiget:

  • Birute Klaas-Lang – nõukogu esimees (Tartu Ülikool, eesti keele võõrkeelena professor);
  • Kätlin Kõverik – Haridus- ja Teadusministeerium, keelepoliitika osakond);
  • Liisa Ojaveer – Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna EL ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik;
  • Tiina Rüütmaa – Tallinna Ülikool, eesti keele kui teise keele lektor;
  • Kristiina Praakli – (Tartu Ülikool, Emakeele Seltsi esindaja);
  • Mart Meri – MTÜ Eesti Instituut juhatuse liige;
  • Eero Loonurm – Haridus- ja Noorteameti rahvusvahelistumise osakonna haridusturunduse büroo juht; 
  • Helena Metslang – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu liige; 
  • Kadri Linnas – Välisministeeriumi nõunik.

Nõukogu koosseis ja töökord on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

Veebikonverents Eesti keel ja kultuur maailmas

Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti, Tartu Ülikooli, Eesti Instituudi ning Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe nõukogu koostöös toimus 29.06.2021 järjekorras kuues konverents Eesti keel ja kultuur maailmas. 

Konverents toimus EKKAV programmi 2011–2017 jätkukava "Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldamise põhimõtted 2018–2027" raames.

Konverentsipäeva jooksul leidsid kajastust eesti keele veebiõppe ja eesti kultuuri ning ajaloo tutvustamise teemad, anti ülevaade eesti keele olukorrast maailmas ja tunnustati eesti keele ja kultuuri akadeemilisse välisõppesse silmapaistva panuse andnud isikuid. Konverentsi teises osas toimusid teematoad, kus keskenduti keeleõppe aktiivmeetoditele, anti ülevaade Eesti keeletehnoloogia arengutest, samuti räägiti positiivsest psühholoogiast ja tutvustatiEesti ühiskonna käekäiku Tõetamme abil. 

Aumärgi "Eesti keel ja kultuur maailmas" pälvisid eesti keele ja kultuuri õpetamise, levitamise ning säilitamisele kaasa aitamise eest väljaspool Eestit Eve Raeste ja Raimo Raag.


Järgmine Eesti keel ja kultuur maailmas konverents toimub 2025. aastal.

EKKAV
Eesti keel ja kultuur

Viimati uuendatud 21.02.2024