Noorum 2023 – Noortevaldkonna muutuvad mustrid!

1. päev, kolmapäev 17.05 

10.00–10.30 Saabumine, kehakinnitus   

10.30–11.00 Noorum 2023 avamine

11.00–11.40 "Youth work in 21st century Europe: navigating and negotiating access to young people’s lives" ("Noorsootöö 21. sajandi Euroopas: navigeerides ja küsides ligipääsu noorte eludesse"), Dr Howard Williamson, Euroopa noortepoliitika professor, University of South Wales (inglise keeles, sünkroontõlkega eesti keelde) 

11.40–12.30 Uuringu "Noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused: hetkeseis ja väljakutsed" tulemuste tutvustus (Maarja Käger, analüütik ja projektijuht)

12.30–13.30 I paneeldiskussioon “Millisel kursil sammuvad Eesti ja Euroopa noortevaldkond?” (inglise keeles,  sünkroontõlkega eesti keelde, modereerib Martti Martinson) 

Panelistid:

Dr Howard Williamson, Euroopa noortepoliitika professor, Ühendkuningriik, University of South Wales  
Dr Marko Kovačić, noortevaldkonna uurija, Institute for Social Research in Zagreb, Horvaatia  
Mele Pesti, analüütik ja projektijuht, Balti Uuringute Instituut
Dr Ilona-Evelyn Rannala, noorsootöö korralduse dotsent, Tallinna Ülikool  
Reet Kost, Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri asejuhataja  

13.30–14.30 Lõuna 

14.30–15.30 II paneeldiskussioon teemal “Millist tulevikutöötajat vajab noortevaldkond?“ (modereerib Joonas Hellerma) 

Panelistid:

Kristina Kallas, haridus- ja teadusminister
Katri Raik, Narva linnapea  
Inga Kõue, Teadusmahuka iduettevõtluse projektijuht, EAS-i ja KredExi ühendasutus  
Laineli Parrest, Eesti Kunstikoolide Liidu juhatuse liige, Viljandi Kunstikooli direktor 
Lisett Liiv, noor, kes on noorsootöö ja noorsootöötajatega oma elus väga palju kokku puutunud

15.30–16.15 Kohvipaus 

16.15–17.45 I töötuba* 

17.45–18.00 Kokkuvõte päevast 

18.30–23.00 Õhtusöök ja meelelahutusprogramm. Õhtule annavad hoo sisse Eesti Tantsuagentuuri noored tantsijad ja andekas noor muusik Andreas Pall. Meeleolu aitab hoida DJ Leander Havi.

Kell 16.00–21.00 on  pildistamiseks avatud GIF Booth, millega saab teha boomerang-videoid.

Kell 18.00 saavad soovijad tutvuda TalTech Mektory võimalustega majatuuril. 

Otseülekande kaudu on võimalik üritusel osaleda 17.05 alates avamisest kuni II paneeli lõpuni ehk 10.30–15.30.

2. päev, neljapäev 18.05 

9.30–10.15 Saabumine, kehakinnitus   

10.15–10.30 Sissejuhatus päeva 

10.30–12.00 II töötuba*  

12.00–13.00 Lõuna  

13.00–14.30 III töötuba* 

14.30–14.45 Sirutuspaus, kerge vahepala

14.45–16.15 Inspiratsioonitoad** 

16.15–17.00 Kokkuvõte päevast, Noorumi lõpetamine 

* I, II ja III töötubade teemad: 

1. teema “Muutuvad mustrid keskkonnas” 

Töötoas käsitleme muutusi (loodus)keskkonnas ja seda, missuguseid uusi võimalusi ja riske toovad need kaasa noortele ja noortevaldkonnale. Märksõnadeks on megatrendid, keskkond, rohepööre, kliimamuutus.   

2. teema “Muutuvad mustrid noortevaldkonnas”  

Töötoas käsitleme muutusi noortevaldkonnas ja missuguseid võimalusi ja riske selles näha on. Märksõnadeks on noortevaldkonna teenused, digitaalsete võimaluste kasutuselevõtt, valdkonna vajadused ja ootused. 

3. teema “Muutuvad mustrid  töötajaskonnas”  

Töötoas räägime noortevaldkonna töötajaskonnast: vaatame, missuguseid võimalusi ja riske see endas kätkeb ning missugusena tahaksime noortevaldkonda töötajaskonda tulevikus näha. Töötoa märksõnad on tulevikutöötaja, vajalikud pädevused ja töötajaskonna järelkasv.   

4. teema “Muutuvad mustrid noortes”  

Töötoas vaatleme muutusi noortes, kuidas muutub või peaks muutuma käsitus noortest ja mil viisil see noortevaldkonda mõjutab. Teemad, mida lähemalt vaatame: noorte osalemine ja osalus, vaimne tervis ja noorte ootused valdkonnale.   

** Inspiratsioonitoad: 

1. “Kuidas ennast ja teisi motiveerida pingutama ja edasi tegutsema?”, vestlus ja arutelu hariduspsühholoog Grete Arroga 

2. “Rohemüksamise õpituba kui tööriist noortele ja noortega töötajatele“, müksamise ning jäätmetekke ennetuse koolitaja Liisa Aavik 

3. “Õnnelik noortevaldkonna töötaja = õnnelikum noor?”, tööõnne insener ja mentor Kaidi Nigulas 

4. Tulevik koos digimaailmaga, räägime AIst", ettevõtte MindTitan kaasasutaja ja andmeteaduse juht Markus Lippus

5. “Käi ära! Arutlusi sellest, kuidas omandada rahvusvahelisi kogemusi noorsootöös”, Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur 

Noorumi päevajuht on Sandra Raju. Noorumi kahepäevast programmi rikastavad liikuma kutsuvad vahepalad ja põnevad tööriistad pingelistel perioodidel kasutamiseks.

 Ettekanded

Kokkuvõte Noorum 2023 töötubadest 

Uuringu tutvustus "Noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused: hetkeseis ja väljakutsed" (Maarja Käger)

Paneelarutelu "Millisel kursil sammuvad Eesti ja Euroopa noortevaldkond?" (modereerib Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Martti Martinson, panelistideks on Euroopa noortepoliitika professor Dr Howard Williamson, noortevaldkonna uurija Dr Marko Kovačić, Balti Uuringute Instituut analüütik ja projektijuht Mele Pesti, Tallinna Ülikool  noorsootöö korralduse dotsent Dr Ilona-Evelyn Rannala, Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri asejuhataja Reet Kost) (inglise keelne, subtiitrid on võimalik nupust sisse lülitada)

Paneelarutelu "Millist tulevikutöötajat vajab noortevaldkond?" (modereerib Joonas Hellermaa, panelistideks on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Narva linnapea Katri Raik, Teadusmahuka iduettevõtluse projektijuht ja EAS-i ja KredExi ühendasutusest Inga Kõue, Eesti Kunstikoolide Liidu juhatuse liige ja Viljandi Kunstikooli direktor Laineli Parrest ning Lisett Liiv, noor, kes on noorsootöö ja noorsootöötajatega oma elus väga palju kokku puutunud)

Dr Howard Williamson "Youth work in 21st century Europe: navigating and negotiating access to young people’s lives" ("Noorsootöö 21. sajandi Euroopas: navigeerides ja küsides ligipääsu noorte eludesse") (inglise keelne, subtiitrid võimalik sisse lülitada)

Head noored, noortega tegelejad ning noortega tegelejatega tegelejad

Tervitan teid noorte valdkonna seitsmendal foorumil. Siin saalis täna on kogu Eesti noortevaldkonna teadmine. Teie siin teate oluliselt paremini minust seda, kes on Eesti noor, kus ta on, millest ta mõtleb, mida tähtsaks peab ja millised on tema ootused. Ootused iseendale, oma tulevikule, Eestile ja meile. Eesmärk, mis teid iga nelja aasta tagant kokku toob on kujundada ühine pilt sellest, mis on Eesti noorte ootused ja kuidas meie saame oma tööga neid ootusi täita ja ka juhtida. Kuidas me enda ootusi noorte suhtes saame juhtida.

Seekordse kokkusaamise teema on muutuste juhtimine. Tihti arvatakse, et muutused on miski, mis juhtuvad ja meie peame nendega kohanema ja püüdma neid juhtida. Aga muutused ei ole miski, mis juhtub kuskil ilma meie, inimese osaluseta, meist väljaspool, millega me peame õppima koos elama. Jah, tuule suund muutub ilma inimese osaluseta, kuid see, kas me peame seda muutuseks, sõltub meie ootusest. Kui meie ootus oli see, et tuul puhub vaid ühes suunas, siis me nimetamegi muutuseks selle, kui ta enam sealt suunast ei puhu. Ehk siis muutus on subjektiivne, inimese enda ootuse juhtimine. See, milliseid muutusi soovivad näha noored sõltub sellest, millised on nende ootused. Kui me räägime muutuste juhtimisest, siis me peame rääkima sellest, millised on noorte ootused tulevikule, sest nende ootuste põhjal saame me nendega koos muutusi juhtida. Kas need muutused, mida meie põlvkond on oma ootuste pealt tekitanud, vastavad noorte ootustele?

Iga põlvkond noori on kandnud ootust, et nende jaoks muutub elu paremaks võrreldes nende vanematega. See on inimliigi ellujäämise eesmärgiga bioloogiliselt toimiv mehhanism, meisse kodeeritud. Kuid, praeguse noorte põlvkonna jaoks on olevikus liiga palju määramatust, mis õõnestab pidevalt seda ootust, et nende jaoks muutub elu paremaks võrreldes meiega. Seda määramatust põhjustavad mitmed kriisid – kliimakriis ja looduskeskkonna kiire muutus, selle põhjustatud vana majanduse kokku kukkumine ilma selge kindluseta, mis see uus ja jõukam majandus on. Globaliseerumise pahupoolena toimub suur ebavõrdsuse kasv, mis tekitab ebakindlust, kas järgmised põlvkonnad on ikka võitjate seas. Sõda Euroopas, mis röövib kindluse elu turvalisuse ja riigi püsimise osas.

Ebakindlust noorte seas tekitab ka see, et demograafia ei ole nende kasuks. Esimest korda Euroopa ja ka Eesti ajaloos on olukord, kus noorte põlvkond on kordi väiksem kui nende vanemate oma. Jah, pandeemiad ja sõjad on ka varem noorte põlvkondi laastanud, kuid need on toimunud lühikest aega ja demograafiline taastumine on olnud kiire. Enam nii ei ole. Minu aastakäiku, 1976. aasta väljalaset, on Eestis circa 20 000. Tänaseid 23-aastaseid on circa 12 000. Noored on muutumas vähemuseks ja see tekitab ängi, sest majanduses ja demokraatias loevad numbrid. Ühiskonnas ja majanduses domineerib vanemate põlvkondade hääl ja meie käes on ka võim, sest meid on rohkem. Noorte kaasamisest ei ole vist kunagi varem nii palju räägitud kui sellel kümnendil, sest massiga noored põlvkonnad ennast kehtestada enam ei saa. Valimiskastide juures, kus pannakse paika jõudude tasakaal, on noorte hääle kaal ajalooliselt väikseim. Ja see on tõsine probleem. Kui me seda endale teadvustame, siis me ei saa käituda teisiti, kui laiendada noorte õigusi osaleda otsustusprotsessis. See tähendab tuua otsustusprotsessi rohkem noori ja see tähendab valimisõigusliku eapiiri langetamist. Demokraatia arengut ühiskondades mõõdetakse selle järgi, kui valmis ollakse õiguste pideva laiendamisega. Naiste valimisõigus, vähemusrahvuste õigus oma kultuuri kaitsele, samasooliste õigus abielluda ja 16–17-aastaste õigus valida.

Noorte ootus on see, et nad saavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad tulevikku. Kui seda ootust ühiskond ei täida, siis tuleb asemele pessimism. See pessimism on täna üsna levinud noorte põlvkonna hulgas, sest nende tunnetus sellest, et nad saavad tulevikku mõjutada, on väiksem, kui see on olnud näiteks minu põlvkonna puhul. Pessimismi põhjused on teada, anname neile õigused, millega nad saavad juhtida oma ootusi ja sellega saavad juhtida ka muutusi.

Noored, kes te olete siin saalis või jälgite meid ekraanide vahendusel. Ma julgen väita, et ma tajun seda frustratsiooni, mida te võite tunda, et meist, 50-stest üle rääkida on raske – meid on lihtsalt nii palju ja teid nii vähe. Lisaks, meie põlvkonna ootused tuleviku osas erinevad teie omadest. Aga, siin saalis on inimesed, kes on oma kutsumuseks valinud teie ootuste täitmise ja juhtimise. Ma võin kinnitada, et noortevaldkonna töötajad, s.o huvihariduse õpetajad, noorsootöötajad, huviringide juhendajad, valdkonna uurijad ja eksperdid on Euroopa parimad, sisemiselt kõrgelt motiveeritud  ja missioonitundega professionaalid. Nemad on teie tiimis ja ma ise vaikselt loodan, et te võtate oma tiimi ka minu. Mul on kodus üks minitiim, kellele ma olen andnud lubaduse seista selle eest, mis on nende ootused tulevikule. Kõiki oma minitiimi ootusi ma täita ei saa, näiteks seda, et koolis jagataks kord nädalas tasuta jäätist.

Nagu näha, ootavad teid ees töiselt laetud foorumipäevad, mis annavad impulsi meie noortele ja sellele ühisele tiimile noor Eesti! Soovin kõigile jõudu mõtete tegudeks käimalükkamises ning tarkust suunavalikutes.

Ma kasutan võimalust siit poodiumilt teha sügav kummardus teie poole, noortevaldkonna tegijad. Suur aitäh, et selle kutsumuse olete valinud!